lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61787/60

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-61787/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2193
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-61787

Tsiviilasi

Dmitrii Pashinskii hagi OÜ ESTIN Warehousing vastu võla väljamõistmiseks OÜ ESTIN Warehousing vastuhagi Dmitrii Pashinskii vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

6327,84 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ESTIN Warehousing apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. aprill 2017

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja/vastuhagi hageja): OÜ ESTIN Warehousing (rk: 10054540), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): Dmitrii Pashinskii (ik: XXXX), esindaja Svetlana Pilden

esindajad

Viru Maakohtu 17. novembri 2016 osaotsus

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. novembri 2016 osaotsus muutmata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb <menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Dmitrii Pashinskii (hageja) esitas 01.12.2014 maakohtule OÜ ESTIN Warehousing (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 5000 eurot, intress 500 eurot ja seadusjärgne viivis tagastamata põhivõlalt alates 20.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.11.2011 laenulepingu nr 3, mille alusel andis hageja kostjale intressita laenu 3000 eurot. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 21.11.2012. Hageja kandis kostja arveldusarvele 24.11.2011. a 1000 eurot, 25.11.2011. a 1000 eurot ja 26.11.2011. a 1000 eurot. Pooled suurendasid suulisel kokkuleppel laenusummat ning hageja kandis 24.06.2012 kostjale üle 2000 eurot. 20.11.2012 sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega ja leppisid kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest intressi 10% aastas tagastamata laenusummalt täiendava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast alates. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 20.11.2013. Kostja ei ole laenu tagastanud ega intressi tasunud. Kostja vastuhagi hageja ei tunnistanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees. Hageja on kostja osanik, kellele kuulus hagi esitamise hetkel 20% kostja osakapitalist. Kostja 2011. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kahjum 31 317 eurot ja netovara 0 eurot. Seega olid osanikud kohustatud otsustama äriseadustiku (ÄS) §-s 176 ettenähtud meetmete rakendamise. Osanikud otsustasid loobuda laenude sissenõudmisest. Kostja pangakontodele on laekunud suuremad summad, kui bilansis kajastatud laenud. Seega kasutati osa laekunud summadest kostja netovara vastavusse viimiseks äriseadustikuga. Kostja esitas 23.02.2015 maakohtule vastuhagi hageja poolt kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 13.09.2016 kohtuistungil palus kostja tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega summas, milles kohtu arvates hageja nõue on põhjendatud ja juhul kui põhihagi ei rahuldata, siis mõista hagejalt kostja kasuks välja 5000 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 17. novembri 2016 osaotsusega Dmitrii Pashinskii hagi ning mõistis OÜ-lt ESTIN Warehousing Dmitrii Pashinskii kasuks välja 6714,54 eurot, sh 5000 eurot põhivõlg, 1214,54 eurot 17. novembri 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 500 eurot intress, ning viivise alates 18. novembrist 2016 kuni põhinõude (5000 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise summa kokku ei või ületada põhinõuet (5000 eurot).

Menetlus jätkub OÜ ESTIN Warehousing vastuhagis Dmitrii Pashinskii vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud lahendatakse tsiviilasja lõpplahendiga. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust, et nende vahel on 20.11.2011 sõlmitud laenuleping nr 3, 20.11.2012 sõlmisid pooled laenulepingule nr 3 täiendava kokkuleppe, hageja kandis kostja arvelduskontole ajavahemikul 24.11.2011–24.06.2012. a 5000 eurot, kostja ei ole tagastanud hagejale 5000 eurot ega tasunud intressi; hageja oli 02.03.2012–09.04.2014 kostja juhatuse liige ja 03.02.2011–25.02.2015 osanik. Pooltel on vaidlus laenulepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide osas. Kostja väidab, et tal puuduvad kohustused hageja ees, kuivõrd vaidlusalust summat kasutati kostja netovara vastavusse viimiseks vastavalt äriseadustiku nõuetele. Hageja väidab, et laenulepingu järgi pidi laen olema üle antud enne ehitustöödega alustamist, seega laenu sihtotstarbeks oli laenusaaja ehitustööde finantseerimine. Osanike otsus osaühingu netovara moodustamiseks sissemaksete kaudu, mis vastaks ÄS § 171 lg 2 p 1 nõuetele, puudub. Kirill Brom, kes oli 03.02.2011–11.03.2014 kostja kaasosanik ja 07.02.2011–09.04.2014 juhatuse liige, kinnitab 15.01.2016 avalduses, et taolist otsust ei ole vastu võetud. Kostja 2012. majandusaasta aruandest tuleneb, et osaühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) suurus on 31 409 eurot (2 312 709 – 2 281 300), mis vastab seaduse nõuetele. Osakapitali suurus on 31 325 eurot. Vastavalt kostja 2011. majandusaasta aruandele on netovara suurus 31 317 eurot (246 031 – 214 714). Osakapitali suurus on 31 317 eurot. Kostja 2011. ja 2012. majandusaasta aruannetega on tõendatud, et vajadus ÄS §-des 136 ja 176 ettenähtud abinõude kohaldamiseks puudus. Kohus kuulas tunnistajatena üle Andrey Avdeenko ja Galina Kostishchina (kostja raamatupidaja). Vastavalt A. Avdeenko ütlustele pidi iga osanik panustama võrdse osa kahjumi katmiseks, seega pidi iga osanik andma 6265 eurot ((31 317 + 8) ÷ 5) ning A. Avdeenko pidi kandma pangakaardi abil teiste osanike eest üle 25 060 eurot (4 × 6265). Kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte kohaselt tehti 2011. a sularaha sissemakseid 72 500 eurot. AS-s SEB Pank sularaha sissemaksed puuduvad. Kostja 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud kohustus hageja ees 3000 eurot ja A. Avdeenko ees 49 614 eurot, ülejäänud osanike laenud aruandes puuduvad. A. Avdeenko ei ole loobunud oma nõudest kahju katmise kasuks, mida kinnitab 17.03.2014 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis on allkirjastatud osanike A. Avdeenko, A. Sinyavini ja K. Bromi poolt. Seda kinnitas A. Avdeenko ka tunnistajana 13.09.2016 kohtuistungil. Arvestades, et hageja on kandnud 2011. aastal laenuna üle ainult 3000 eurot, siis kahjum ei saanud olla kaetud. Tunnistaja A. Avdeenko väitis aga, et 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud reaalselt laekunud summad ja kahjum oli kaetud. Tunnistaja A. Avdeenko selgitas, et kõik rahalised vahendid kanti laenulepingute alusel ja osa nendest kasutati kahjumi kustutamiseks, kuid teiste osanike (peale hageja ja tunnistaja) laenud (panused kahjumi katteks) ei ole 2011. majandusaasta aruandes fikseeritud. Arvestades tunnistaja kinnitust, et lisaks kahjumi katmise summale olid laekunud ka laenud, mis on kajastatud, on tõendatud, et 2011. majandusaasta aruandes kajastatud laenu arvelt ei saanud olla kahjum kaetud. ÄS §-dest 171 ja 176 lähtudes peab netovara olema vähemalt pool osakapitalist. Osakapitali suurus oli alates 17.01.2011 kuni 06.02.2014. a 31 317 eurot. Ei ole arusaadav, kuidas jõuti otsustusele, et netovara suurendamiseks oleks osanikel vaja loobuda oma laenunõuetest ja seda kokku summas 32 602 eurot ning mitte näiteks summas, et suurendada netovara kuni seaduses ette nähtud miinimumini (pool osakapitalist). Ka ei ole arusaadav, miks sellisel juhul väidetavad loobumised kajastati finantstuludena.

Ülaltooduga on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes; hageja andis kostjale laenu 5000 eurot; kostja pidi tasuma intressi 10% aastas tagastamata laenusummalt alates 20.11.2012; kostja pidi tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 20.11.2013; kostja ei ole tagastanud ei laenu 5000 eurot ega intressi 500 eurot. Kuna kostja on rikkunud kohustust tagastada laen ja tasuda intressi, on põhjendatud hageja nõue põhivõla 5000 eurot ja intressi 500 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on põhjendatud ka viivisenõue.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ ESTIN Warehousing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
17.novembri 2016 osaotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Dmitrii Pashinskii hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja praeguse ajani kostja osanik. Kostjal puudub võlgnevus hageja ees, kuna osanikud otsustasid loobuda nõudest kostja vastu eesmärgil viia netovara vastavusse äriseadustikuga. Olukorras, kus hageja loobus kostjalt laenusumma nõudmisest, puudus vajadus 20.11.2012 täiendava kokkuleppe sõlmimiseks; 2) tuleks asjas kohaldada ÄS § 176 p 11. Osanike otsus osaühingu netovara moodustamiseks sissemaksete kaudu tehti suuliselt ja otsuse kohta protokolli ei vormistatud. Kohus hindas valesti tõendeid, s.o kostja 2011. majandusaasta aruannet ja tunnistajate ütluseid. Kostja 2011. majandusaasta aruandes on netovara suurus 31 317 eurot (246 031 – 214 714) ja osakapitali suurus 31 317 eurot. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kostja 2011. ja 2012. majandusaasta aruannetega on tõendatud, et vajadus ÄS §-des 136 ja 176 ettenähtud abinõude kohaldamiseks puudus. 2011. a puudus kostjal majandustegevus. Seega ainsaks tuluallikaks said olla finantstulud. Finantstulud tekivad mh juhul, kui võlausaldaja loobub oma nõudest äriühingu vastu. 2011. a aruandest nähtub, et kostjal tekkisid finantstulud ulatuses, mis võimaldasid katta kahjumi. Ilma finantstuludeta ei oleks kostja saanud kahjumit katta. 3) kinnitasid nii tunnistaja A. Avdeenko kui ka G. Kostishchina, et kostja osanikud otsustasid laenudest loobuda ja iga osaniku laenust loobumine vastas tema osale kostja osakapitalis.
5.Dmitrii Pashinskii vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu osaotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja seadnud senises menetluses kahtluse alla 20.11.2012 täiendava kokkuleppe olemasolu, mistõttu märkis kohus õigesti, et antud asjaolu suhtes poolte vahel vaidlus puudub. Fakt, et selline kokkulepe on sõlmitud, viitab sellele, et väidetav osanike otsus loobuda oma nõuetest puudus veel 2013. aastal ja tekkis alles 2015. aastal vastuväitena hagile; 2) on kostja oma vastuväiteid muutnud. Kostja väitis kõigepealt, et 2011. aastal hagejalt saadud 3000 eurot kasutati 31 317 eurose netovara defitsiidi katmiseks. Esialgne versioon ei hõlmanud osanike otsust. Hiljem tuli välja finantstulude summa 32 602 eurot, mis pidi koosnema teistele osanikele tagastamata laenudest. Lõppversiooniks jäi, et iga osanik pidi kandma laenuna 6265 eurot ((31 317 +8) ÷ 5) ja sellest siis loobuma. Hageja kandis 2011. aastal üle ainult 3000 eurot. Arusaamatuks jääb, kuidas sai sel juhul väidetav netovara defitsiit olla 2011. majandusaastal täielikult kaetud; 3) ei ole kostja tõendanud, kuidas teised osanikud täitsid väidetava otsusega võetud kohustused; 4) moodustaks väidetav osaniku sissemaks ilma lisatud 8 eurota 6263,40 eurot (31 317 ÷ 5), st summa saanuks jagada võrdselt;

5) olid tunnistajad A. Avdeenko ja G. Kostishchina kohtus ütluste andmisel kostjaga töösuhetes ehk kostjast majanduslikus sõltuvuses. G. Kostishchina ütluste puhul on tegemist tuletatud tõendiga, kuna tema ütlused on antud A. Avdeenko sõnade järgi. A. Avdeenko ütluste analüüsimisel tuleb arvesse võtta, et kuigi ta väitis, et osanikud pidid oma laenu summas 6265 eurot tagastamise nõudest loobuma, ei ole tema oma nõudest loobunud. 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud laenukohustused nii A. Avdeenko kui hageja ees. 17.03.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas A. Avdejenko oma nõudeid kostja vastu, sh 01.11.2011 laenulepingust nr 4 tulenevad nõuded, kokku 50 000 eurot. 2011. majandusaasta aruandes moodustas laenukohustus 49 614 eurot; 6) püüab kostja vabaneda oma kohustuse täitmisest, väites ühelt poolt, et hageja olevat loobunud laenusumma nõudmisest, teiselt poolt, et tegemist on kolmanda isiku antud laenuga ning kolmandaks esitades vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Tasaarvestamine eeldab vastastikuste nõuete olemasolu, seega on kostja vastuhagi esitamisega tunnustanud põhihagi nõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
17.novembri 2016 osaotsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel käesolevas otsuses kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid, kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Hageja nõue põhineb pooltevahelisel laenusuhtel ning kostja vastuväide kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees, kuna kostja osanikud otsustasid loobuda nõuetest kostja vastu ning laenusummade arvel viia kostja netovara vastavusse äriseaduses sätestatud nõuetega. Seejuures tugineb kostja ÄS § 176 p-le 11. ÄS § 176 p 11 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse. Vastavalt ÄS § 170 lg-le 1 ja § 171 lg 2 p-le 1 peab netovara suurendamise otsustama osanike koosolek. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja osanikud ei ole netovara suurendamist otsustanud, kuna puudub vastav otsus. Seetõttu ei saa kostja ka tugineda sellele, et hagejalt saadud laenu kasutati osanike otsuse alusel kostja netovara suurendamiseks. Põhjendatud ei ole kostja väide, et vastavasisulise otsuse tegid osanikud suuliselt. Osanike otsus on oma olemuselt mitmepoolne tehing ning otsusest saab rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Samuti peab otsuse vastuvõtmisele eelnema osanike koosoleku kokkukutsumine. Käesoleval juhul on nii hageja kui K. Brom (kostja osanikud) kinnitanud, et kostja nimetatud otsust ei ole vastu võetud ning toimunud ei ole ka osanike koosolekut, kus vastavat küsimust oleks arutatud. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 märkinud, et olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud).

Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate A. Avdeenko ja G. Kostishchina ütlusi ning põhjendatult leidnud, et tunnistajate ütlused ei tõenda kostja nimetatud otsuse vastuvõtmist. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et tunnistaja A. Avdeenko ei ole muu hulgas suutnud nimetada, millal osanikud otsustasid kasutada laenusummasid netokapitali suurendamiseks. Kostja lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vastav otsus võeti vastu 03.02.2011. Samas ei ole kostja selgitanud, miks nimetatud asjaolu 20.11.2011 sõlmitud laenulepingusse ei märgitud. Laenulepingu (I kd, tl 23) kohaselt on laenu andmist seostatud ehitustööde alustamisega ning kostja poolt on sellele alla kirjutanud A. Avdeenko. Hageja nõuet kostja vastu tõendab muu hulgas 20.11.2012 kokkulepe, milles pooled leppisid kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises ja intressi maksmises.

8.TsMS § 173 lg 5 kohaselt nähakse menetluskulude jaotus ette lõppotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja