Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-61787
Tsiviilasi
Dmitrii Pashinskii hagi OÜ ESTIN Warehousing vastu võla väljamõistmiseks OÜ ESTIN Warehousing vastuhagi Dmitrii Pashinskii vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
6327,84 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ESTIN Warehousing apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhagi hageja): OÜ ESTIN Warehousing (rk: 10054540), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): Dmitrii Pashinskii (ik: XXXX), esindaja Svetlana Pilden
esindajad
Viru Maakohtu 17. novembri 2016 osaotsus
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. novembri 2016 osaotsus muutmata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb <menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Menetlus jätkub OÜ ESTIN Warehousing vastuhagis Dmitrii Pashinskii vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud lahendatakse tsiviilasja lõpplahendiga. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust, et nende vahel on 20.11.2011 sõlmitud laenuleping nr 3, 20.11.2012 sõlmisid pooled laenulepingule nr 3 täiendava kokkuleppe, hageja kandis kostja arvelduskontole ajavahemikul 24.11.2011–24.06.2012. a 5000 eurot, kostja ei ole tagastanud hagejale 5000 eurot ega tasunud intressi; hageja oli 02.03.2012–09.04.2014 kostja juhatuse liige ja 03.02.2011–25.02.2015 osanik. Pooltel on vaidlus laenulepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide osas. Kostja väidab, et tal puuduvad kohustused hageja ees, kuivõrd vaidlusalust summat kasutati kostja netovara vastavusse viimiseks vastavalt äriseadustiku nõuetele. Hageja väidab, et laenulepingu järgi pidi laen olema üle antud enne ehitustöödega alustamist, seega laenu sihtotstarbeks oli laenusaaja ehitustööde finantseerimine. Osanike otsus osaühingu netovara moodustamiseks sissemaksete kaudu, mis vastaks ÄS § 171 lg 2 p 1 nõuetele, puudub. Kirill Brom, kes oli 03.02.2011–11.03.2014 kostja kaasosanik ja 07.02.2011–09.04.2014 juhatuse liige, kinnitab 15.01.2016 avalduses, et taolist otsust ei ole vastu võetud. Kostja 2012. majandusaasta aruandest tuleneb, et osaühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) suurus on 31 409 eurot (2 312 709 – 2 281 300), mis vastab seaduse nõuetele. Osakapitali suurus on 31 325 eurot. Vastavalt kostja 2011. majandusaasta aruandele on netovara suurus 31 317 eurot (246 031 – 214 714). Osakapitali suurus on 31 317 eurot. Kostja 2011. ja 2012. majandusaasta aruannetega on tõendatud, et vajadus ÄS §-des 136 ja 176 ettenähtud abinõude kohaldamiseks puudus. Kohus kuulas tunnistajatena üle Andrey Avdeenko ja Galina Kostishchina (kostja raamatupidaja). Vastavalt A. Avdeenko ütlustele pidi iga osanik panustama võrdse osa kahjumi katmiseks, seega pidi iga osanik andma 6265 eurot ((31 317 + 8) ÷ 5) ning A. Avdeenko pidi kandma pangakaardi abil teiste osanike eest üle 25 060 eurot (4 × 6265). Kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte kohaselt tehti 2011. a sularaha sissemakseid 72 500 eurot. AS-s SEB Pank sularaha sissemaksed puuduvad. Kostja 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud kohustus hageja ees 3000 eurot ja A. Avdeenko ees 49 614 eurot, ülejäänud osanike laenud aruandes puuduvad. A. Avdeenko ei ole loobunud oma nõudest kahju katmise kasuks, mida kinnitab 17.03.2014 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis on allkirjastatud osanike A. Avdeenko, A. Sinyavini ja K. Bromi poolt. Seda kinnitas A. Avdeenko ka tunnistajana 13.09.2016 kohtuistungil. Arvestades, et hageja on kandnud 2011. aastal laenuna üle ainult 3000 eurot, siis kahjum ei saanud olla kaetud. Tunnistaja A. Avdeenko väitis aga, et 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud reaalselt laekunud summad ja kahjum oli kaetud. Tunnistaja A. Avdeenko selgitas, et kõik rahalised vahendid kanti laenulepingute alusel ja osa nendest kasutati kahjumi kustutamiseks, kuid teiste osanike (peale hageja ja tunnistaja) laenud (panused kahjumi katteks) ei ole 2011. majandusaasta aruandes fikseeritud. Arvestades tunnistaja kinnitust, et lisaks kahjumi katmise summale olid laekunud ka laenud, mis on kajastatud, on tõendatud, et 2011. majandusaasta aruandes kajastatud laenu arvelt ei saanud olla kahjum kaetud. ÄS §-dest 171 ja 176 lähtudes peab netovara olema vähemalt pool osakapitalist. Osakapitali suurus oli alates 17.01.2011 kuni 06.02.2014. a 31 317 eurot. Ei ole arusaadav, kuidas jõuti otsustusele, et netovara suurendamiseks oleks osanikel vaja loobuda oma laenunõuetest ja seda kokku summas 32 602 eurot ning mitte näiteks summas, et suurendada netovara kuni seaduses ette nähtud miinimumini (pool osakapitalist). Ka ei ole arusaadav, miks sellisel juhul väidetavad loobumised kajastati finantstuludena.
Ülaltooduga on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes; hageja andis kostjale laenu 5000 eurot; kostja pidi tasuma intressi 10% aastas tagastamata laenusummalt alates 20.11.2012; kostja pidi tagastama laenu koos intressiga hiljemalt 20.11.2013; kostja ei ole tagastanud ei laenu 5000 eurot ega intressi 500 eurot. Kuna kostja on rikkunud kohustust tagastada laen ja tasuda intressi, on põhjendatud hageja nõue põhivõla 5000 eurot ja intressi 500 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on põhjendatud ka viivisenõue.
5) olid tunnistajad A. Avdeenko ja G. Kostishchina kohtus ütluste andmisel kostjaga töösuhetes ehk kostjast majanduslikus sõltuvuses. G. Kostishchina ütluste puhul on tegemist tuletatud tõendiga, kuna tema ütlused on antud A. Avdeenko sõnade järgi. A. Avdeenko ütluste analüüsimisel tuleb arvesse võtta, et kuigi ta väitis, et osanikud pidid oma laenu summas 6265 eurot tagastamise nõudest loobuma, ei ole tema oma nõudest loobunud. 2011. majandusaasta aruandes on kajastatud laenukohustused nii A. Avdeenko kui hageja ees. 17.03.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas A. Avdejenko oma nõudeid kostja vastu, sh 01.11.2011 laenulepingust nr 4 tulenevad nõuded, kokku 50 000 eurot. 2011. majandusaasta aruandes moodustas laenukohustus 49 614 eurot; 6) püüab kostja vabaneda oma kohustuse täitmisest, väites ühelt poolt, et hageja olevat loobunud laenusumma nõudmisest, teiselt poolt, et tegemist on kolmanda isiku antud laenuga ning kolmandaks esitades vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Tasaarvestamine eeldab vastastikuste nõuete olemasolu, seega on kostja vastuhagi esitamisega tunnustanud põhihagi nõuet.
Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate A. Avdeenko ja G. Kostishchina ütlusi ning põhjendatult leidnud, et tunnistajate ütlused ei tõenda kostja nimetatud otsuse vastuvõtmist. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et tunnistaja A. Avdeenko ei ole muu hulgas suutnud nimetada, millal osanikud otsustasid kasutada laenusummasid netokapitali suurendamiseks. Kostja lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vastav otsus võeti vastu 03.02.2011. Samas ei ole kostja selgitanud, miks nimetatud asjaolu 20.11.2011 sõlmitud laenulepingusse ei märgitud. Laenulepingu (I kd, tl 23) kohaselt on laenu andmist seostatud ehitustööde alustamisega ning kostja poolt on sellele alla kirjutanud A. Avdeenko. Hageja nõuet kostja vastu tõendab muu hulgas 20.11.2012 kokkulepe, milles pooled leppisid kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises ja intressi maksmises.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.