2-14-61787/78 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

 osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);  juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju tekitamise asjaolud Hagi alusena OÜ Estin Warehousing tugineb sellele, et D P tekitas kahju sellega, et 26.03.2014.a notari Tiit Sepa juures Kostja nimelt Hageja D P kirjutas alla võlatunnistust ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta OÜ-ga Edu 24 Invest. Sõlmitud võlatunnistuse kohaselt OÜ-l Estin Warehousing tekkisid kohustused 179 640 euro ulatuses võlausaldaja Edu 24 Invest ees. Sama kokkuleppe kohaselt tekkis OÜ-l Estin Warehousing kohustust sundtäitmisele alluda. Sõlmitud võlatunnistuse nõude alust sisaldava punkti 1.1.1 kohaselt on OÜ Edu 24 Invest ja OÜ Litera24, registrikood: 11368186, vahel 11.03.2014.a sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise leping, mille alusel loovutas OÜ Litera24 kostjale OÜ Litera24 ja hageja vahel 09.01.2012.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust IT-1/12 tulenevad nõuded. OÜ Estin Warehousing teatab, et tegelikkuses puuduvad tal kohustused nii OÜ Edu 24 Invest ees kui ka OÜ Litera24 ees ning OÜ Eestin Warehousing ja Edu 24 Invest OÜ vahel 26.03.2014.a sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on tühine, sest antud kokkuleppe sõlmimine ja võlatunnistuse andmine on heade kommetega vastuolus. OÜ Estin Warehousing ei ole 26.03.2014.a kokkuleppes märgitud 09.01.2012.a teenuse osutamise lepingut nr IT-1/12 sõlminud ega mainitud lepingu alusel teenust saanud. OÜ-le Estin Warehousing pole teada, kes on väidetavalt lepingu OÜ-ga Litera24 (registrikood: 11368186) sõlminud ega selle alusel teenust saanud. OÜ Litera24 ei ole talle kunagi teenust osutanud samal ajal kui ka OÜ-l Estin Warehousing puuduvad igasugused kohustused OÜ Litera24 ees. Kõikidest kohtule esitatud tõenditest on nähtav, et hagejal puuduvad rahalised kohustused OÜ Litera24 ja OÜ Edu 24 Invest ees. Rahaliste kohustuste äriühingule võtmisega tekkib äriühingul kahju summas 179 640 euro. OÜ Estin Warehousing esitas hagiavalduse tehingu tühistamise nõudes. Viru Maakohus menetleb ts.asja nr. 2-14-57652, nimetatud tehingu tühistamise nõudes. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel D P poolt allakirjutatud tehingu raames võiks Edu 24 Invest alusetult esitada täitmisavalduse nõudes hagejalt eksisteerimata võlasuhete raames 179 640 eurot. OÜ Estin Warehousing nimel 26.03.2014.a sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sõlmis juhatuse liige D P, kes ei ole antud tehingu tegemisel OÜ Estin Warehousing teisi osanikke ega juhatuse liikmeid tehingu tegemisest informeerinud. OÜ Estin Warehousing osanikud ja juhatuse liikmed ei ole kunagi võtnud vastu otsuseid väidetava 09.01.2012.a teenuse osutamise lepingu sõlmimisest ega 26.03.2014.a võlatunnistuse andmisest. OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmeteks on alates 07.02.2011.a A A, i.k. XXX, K B sünd. XXX, V I sünd XXX. Äriregistri andmete kohaselt D P, sünd. XXX, on valitud OÜ Estin Warehousing 3(21)

juhatuse liikmeks alates 02.03.2012. Järeliklult ei saa tema olla isikuks, kes kirjutas alla väidetava teenuse osutamise lepingu 09.01. 2012. aastal. OÜ Estin Warehousing on Venemaa erakapitalil Eestis tegutsev äriühing. Äriühingu omanikeks oli kuni 11.03.2014.a 5 eraisikut: A A, i.k. XXX, A S, sünd. XXX, K B, sünd. XXX, V I, sünd XXX, D P, sünd. XXX. 11.03.2014.a sõlmiti A S osade müügilepingud. Andmed osanike kooseisu muutmise kohta on esitatud Äriregistrisse. Teised osanikud keeldusid oma osade müügist. Seega, on OÜ Estin Warehousing osanikeks alates 11.03.2014.a saanud A S, kellel on 60% osakapitalist. V Is ja D P on jäänud 20% hageja osakapitalist. Seoses A S poolt enam kui 50% osakapitali omandamisega D P otsustas alustada tegevust, mis on seotud äriühingule kuuluva vara kantimisega ja mitte eksisteerivate kohustuste võtmisega. OÜ Estin Warehousing leiab, et endine juhatuse liige D P pahausklikult ja pettuse eesmärgiga sõlmis 26.03.2014.a võlatunnistust. OÜ Estin Warehousing 28.03.2014.a on osanike otsuse alusel D P välja arvatud OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmetest. D P oli 28.03.2014.a toimuvast koosolekust ja selle päevakorrast teadlik. OÜ Estin Warehousing põhikirja punkti 3.4. kohaselt saadetakse toimuva üldkoosoleku kutse selliselt, et tavalise edastamise korral jõuaks kutse adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kutse D P saadeti ÄS ja põhikirjaga ettenähtud tähtaja jooksul (14.03.2014.a ehk rohkem kui üks nädal enne koosoleku toimumist) ning D P sai esitatud kohtukutse kätte. Eelpool nimetatud väiteid tõendavad dokumendid asuvad tsiviilasja nr 2-1414786 toimikus, mille raames püüab D P tühistada hageja otsus D P juhatuse liikmetest välja arvamise kohta eeldatavasti eesmärgiga tekitada OÜ-le Estin Warehousing veelgi rohkem kahju. OÜ Estin Warehousing on veendunud, et teades asjaolust, et OÜ Estin Warehousing osanikud soovivad lõpetada D P volitusi ning võttes arvesse osanike pingelisi omavahelisi suhteid, andis D P OÜ Estin Warehousing jaoks kahjulikuks oleva võlatunnistuse ja sõlmis kokkuleppe kohelese sundtäitmisele allumise kohta OÜ-le Edu 24 Invest eesmärgiga alusetult esitada täitmisavalduse nõudes hagejalt eksisteerimata võlasuhete raames 179 640 eurot. Arvestades asjaoluga, et OÜ-l Estin Warehousing puuduvad tegelikkuses lepingulised suhted nii kostja kui ka OÜ-ga Litera24, on 26.03.2014.a hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta tühine, sest antud kokkuleppe sõlmimine ja võlatunnistuse andmine on heade kommetega vastuolus. OÜ Estin Warehousing esitas 2012.a aasta aastaaruande, mis asub Äriregistris ja kus puuduvad andmed väidetava tehingu kohta. Olukorras, kui OÜ-l Edu 24 Invest ja OÜ-l Litera24 puuduksid igasugused tõendid väidetavate lepingute allakirjutamisel või täitmisel võlatunnistuse allkirjastamisega OÜ-l Estin Warehousing tekkis kohustuse OÜ-gu Edu 24 Invest ees. Kohustuste tekkimist on põhjustatud D P käitumisega. Endine juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus kehtetu, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle 4(21)

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lubamatu eelisena, mis juriidilise isiku teisi liikmeid kahjustab, on käsitletav iga eelis, mille hääleõigust omav organi liige saab soodsamalt tavalistest turutingimustest, kui see kahjustab juriidilist isikut ennast või organi teisi liikmeid või toob kaasa nende õigusliku olukorra halvenemise. Samuti piisab kirjeldatud aluse kohaldamiseks sellest, kui hääleõigust teostanud liikme tahe on suunatud üksnes enese kasuks eeliste saavutamisele. 26.03.2014.a OÜ Estin Warehousing ja OÜ Edu 24 Invest vahel sõlmitud ja notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta on suunatud kahju tekitamisele hagejale ning on heade kommete vastane. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (RK 3-2-1-106-13). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RK 3-2-1-8005, p 23). On selge, et tehingu tegemisel, kui tehingu üks pool tunnistab võla olemasolu olukorras kui võlg tegelikkuses puudub, võiks pidada ebamoraalseks ja taunitavaks. On ilmne, et nõude tunnistamist ja kokkuleppe sõlmimist kohesele sundtäitmisele allumise kohta olukorras, kui tehingu teostavatele isikutele on teada õiguslike aluste puudumisest tehingu tegemiseks on olulist eksimust ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtte vastu tehingu tegemise ajal. Selge ka see, et 26.03.2014.a Estin Warehousing ja OÜ Edu 24 Invest vahel sõlmitud ja notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta eesmärk ei vasta headele kommetele ning antud juhul mõlema äriühingu esindajad käituvad ebamoraalselt. Tehingu alusel kolmas isik saab endale rahalise väärtuse 179 640 euro ulatuses, aga OÜ Estin Warehousing ei ole tehingu alusel vastastikuseid väärtusi saanud ja osaühingu vara mainitud tehingu tõttu oluliselt vähendatakse, siis võiks teha järelduse, et antud tehingu tegemine on ebamõistlikult tasakaalust väljas ja seega ka heade kommete vastuolus. Eraldi rõhutab Hageja asjaolu, et D P sõlmis OÜ-ga Edu 24 Invest veel kaks sarnast tühist võlatunnistust, mille tühistamise osas toimub käesoleval ajal kaks kohtumenetlust numbritega 214-51662 ja 2-14-14262. Seda enam, D P sõlmis kostjaga ka hüpoteegi seadmise lepingud OÜle Estin Warehousing kuuluvatele kinnistutele. Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-02 p 16 märkinud järgmist: „Vastuolu heade kommetega põhjendasid kohtud sellega, et kasutusvalduse lepingu järgi tuli kostjale kasutada anda sadama territoorium ja sellel asuvad hooned ja rajatised koos sisseseadega ja kõik nendega seostud õigused. Poolte tahe oli suunatud kogu hageja valduses ja kasutuses olnud vara üleandmisele. Tegemist oli sisuliselt ettevõtte tegevuse lõpetamisega, mille tulemusena muutus võimatuks põhikirjas märgitud tegevuse jätkamine, ning kontroll ettevõtte vara ja tegevuse üle läks kostjale. Vastuolu heade kommetega on kohtud põhjendanud ka sellega, et hageja juhtkond pidi olema teadlik pankrotiolukorrast, sest juba 18. septembril 1997. a esitati pankrotihoiatus. Selle tehinguga muudeti võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamine. Varade üleandmine toimus juba pankrotimenetluse ajal. Selline tegevus ei vasta ühiskonna üldisele arusaamisele kõlblusest. Kolleegium nõustub esitatud põhjendustega.“

Riigikohus on lahendi 3-2-1-64-12 p 27 leidnud, et ka võlgniku vara ulatuslik koormamine viisil, mis ebaproportsionaalselt kahjustab kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel, võib pidada heade kommete vastaseks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-20-12 p 33 leidnud järgmist: „Rendilepingu alusel rentniku valdusse antud vara jõuga äravõtmist ja rentnikul vara kasutamise edasist teadlikku takistamist ei saa hinnata teisiti. Oluline ei ole, kas kostja I tahtlus oli suunatud ka rentnikule kahju tekitamisele või kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumisele. Riigikohus on leidnud, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt“. D P käitus tahtlikult ja oli informeeritud asjaolust, et sõlmitud võlatunnistusega OÜ-le Estin Warehousing tekitatakse kahju summas 179 640 euro. Selles olukorras juhatuse liikmel on kohustuseks tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tasaarvestamise tegemine VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal Hageja on sellest teada saanud. Eeltoodust tulenevalt toimub poolte vahel tasaarvestus käesoleva vastuhagi esitamisega. OÜ Estin Warehousing leiab, et puudub tasaarvestuse tegemise keeld. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Arvestades asjaoluga, et OÜ-l Estin Warehousing nõude D P vastu vähemalt 179 640 euro ulatuses ning võttes arvesse, et kõik tasaarvestuse eeldused on täidetud, siis tasaarvestatakse OÜu Estin Warehousing nõude D P vastu osaliselt, ehk põhihagis esitatud nõudega kattuvas osas, s.t põhinõude 5 000 eurot ulatuses, mis kuulub tagastamisele vastavalt lepingule juhul, kui kohtu arvates nimetatud summa kuulub tagastamisele. OÜ-u Estin Warehousing nõude tasaarvestamine D P hagis esitatud põhinõudega välistab oma poolt intresside ja viiviste tasumise kohustust. Viru Maakohus 29.04.2015 määrusega (kd 1, toimiku lk 95) võttis menetlusse vastuhagi kahju hüvitamise nõudes.

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema. OÜ Estin Warehousing viitab asjaolule, et D P tegevuse tõttu OÜ-l Estin Warehousing juba tekkis VÕS-s sätestatud kahju. D P ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju tekitamise asjaolud OÜ Estin Warehousing on Venemaa erakapitalil Eestis tegutsev äriühing. Äriühingu omanikeks oli kuni 11.03.2014.a 5 eraisikut: A A, i.k. XXX, A S, sünd. XXX, K B, sünd. XXX, V I, sünd XXX, D P, sünd. XXX. 2014.a alguses OÜ Estin Warehousing omanike vahel tekkisid erimeelsused seoses äriühingu juhtimisega. Seoses antud asjaoluga osanik A S tegi teistele osanikele ettepaneku osade omandamiseks. A A sõlmis A S OÜ Estin Warehousing osa müügileping. Hiljem osa müügileping sõlmiti K B. Teised osanikud keeldusid oma osade müügist. Seega, on OÜ Estin Warehousing osanikeks on saanud A S, kellel on 60% osakapitalist. V I ja D P on jäänud 20% hageja osakapitalist. Seoses A S poolt enam kui 50% osakapitali omandamisega D P otsustas alustada tegevust, mis on seotud äriühingule kuuluva vara kantimisega ja mitte eksisteerivate kohustuste võtmisega. D P ei ole oma tegevusest teised juhatuse liikmed või osanikud informeerinud vaatamata asjaolule, et tema tegevuse tõttu osanikud võiksid kaotada oluline vara. D P korraldas järgmiste tehingute tegemist: 1) 07.03.2014 osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta; Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige D P. Tehingu tegemise tagajärjena D P võimaldas põhjendamatult OÜ Estin Warehousing vara kaotada osanike nõusolekuta ja informeerimata tehingu tegemisest. 8(21)

2) 07.03.2014.a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), mis on tõestatud Notari Tiit Sepp poolt. Lepingu kohaselt loovutas S T ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest. Lepingu kohaselt hageja, kui hüpoteegiga koormatud vara omanik seab kostja kasuks ühishüpoteegi hüpoteegi summaga 360 000 eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige D P.Tehingu tegemise tagajärjena D P koormas põhjendamatult OÜ Estin Warehousing vara osanike nõusolekuta ja informeerimata tehingu tegemisest. 3) 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 18.03.2014.a kokku summas ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige D P. Tehingu tegemise tagajärjena OÜ Estin Warehousing võttis endale kohustusi vastutasu saamata. 4) 26.3.2014. koostatud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.3.2014.a. ja registreertud notari ametitoimingute raamatus nr 766 all ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 26.03.2014.a kokku summas ükssada seitsekümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend (179 640) eurot. Estin Warehousing poolt lepingu kirjutas alla juhatuse liige D P. Tehingu tegemise tagajärjena OÜ Estin Warehousing võttis endale kohustusi vastutasu saamata. Seega, D P juhatuse liikme kohustuste rikkudes sõlmis põhjendamatult võlatunnistused ja hüpoteekide seadmise lepinguid, tunnistades võlad ja koormates OÜ Estin Warehousing vara. Seoses vajadusega kaitsta OÜ Estin Warehousing vara ja välistades suurema kahju tekitamist äriühingul esitas OÜ Estin Warehousing hagiavaldused kohtusse D P poolt tehtud tehingute vaidlustamiseks. Vaidlust ei ole, et võlatunnistused, mille kohta sundtäitmine oli tunnustatud lubamatuks, kirjutas alla D P olles OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmena. Võlatunnistuse täitmist lubamatuks tunnistamiseks kohtus OÜ Estin Warehousing kandis menetluskulud. Kohtus oli kuus vaidlust seoses hageja poolt teostatud tehingutega, s.h. Viru Maakohtus: 2-14-14262, 2-14-51662, 2-1457652, 2-14-57072 ja 2-14-61787, Harju Maakohtus 2-14-55623. Kõik tehingud hageja poolt olid tehtud 2014.a märtsi kuus, s.t ajal, mil Hageja oli OÜ ESTIN Warehousing juhatuse liige. OÜ Estin Warehousing tõendab kahju tekitamisega seotud asjaolud tõenditega, s.h. kohtulahenditega teistes tsiviilasjades. Kohtuotsus on käsitatav tõendina TsMS § 272 tähenduses. TsMS § 272 lg 2 määratleb, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohtule on esitatud Viru Maakohtu 07.05.2015.a otsus ts.asjas nr. 2-14-14786, milles kostja esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et „28.03.2014.a osanike otsus võeti vastu just osaühingu enda ja osaühingu võlausaldajate kaitseks, kuna D P sama osaühingu juhatuse liikmena tegi äriühingule kahjulikke tehinguid, mille üle on käimas hetkel hulgaliselt kohtuvaidlusi.“ Kohtuotsusega on tuvastatud, et D P tegi OÜ-le Estin Warehousing kahjulikke tehinguid. Viru Maakohtule on esitatud Viru Maakohtu 06.10.2015.a määrus ts.asjas nr. 2-14-14262. 9(21)

Määrusest selgub, et: „Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu (esitatud 08.04.2014 tsiviilasjas nr 2-14-14262), milles OÜ Estin Warehousing nõudis: tuvastada kohustuste puudumist osaühingul Estin Warehousing (registrikood 10054540) osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) eest; tühistada 07.03.2014 osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta; tunnistada lubamatuks täitedokumendi ehk 07.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta sundtäitmist. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu ( esitatud 08.09.2014 tsiviilasjas nr 2-14-57072), milles OÜ Estin Warehousing nõudis tunnistada tühiseks 07.03.2014.a sõlmitud ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ning kustutada 07.03.2014 tühise ühishüpoteegi loovutamise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel hageja kinnistutele seatud ühishüpoteegid. Viru Maakohtu 02.03.2015.a. määrusega on peatatud tsiviilasja nr 2-14-57072 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-14-14262 menetluse lõppemiseni. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu (esitatud 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-51662), milles OÜ Estin Warehousing nõudis tuvastada kohustuste puudumist osaühingul Estin Warehousing (reg, kood 10054540) osaühingu Edu24 Invest (reg. kood 10691850) eest; tühistada 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670); tunnistada lubamatuks täitedokumendi ehk 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) sundtäitmist. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu (esitatud tsiviilasjas nr 2-14-57652) tehingu tühisuse tunnustamise ja kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. OÜ Estin Warehousing nõuab tuvastada kohustuse puudumist Osaühing Litera24 ja OÜ Estin Warehousing vahel 09.01.2012.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr IT-1/12 ning millest tulenevad kõik nõudeõigused on Osaühing Litera24 (registrikood 11368186) 11.03.2014.a nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜ-le Edu24 Invest. Nimetatud võlakohustuse kohta on 26.3.2014. koostatud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.3.2014.a. ja registreertud notari ametitoimingute raamatus nr 766 all ning milles OÜ Estin Warehousing on tunnistanud oma kohustust OÜ Edu24 Invest ees seisuga 26.03.2014.a kokku summas ükssada seitsekümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend (179 640) eurot. Viru Maakohtu 30.4.2015 määrusega on kohustatud Estin Warehousing OÜ-t andma OÜ Edu 24 Invest eeldatavate menetluskulude katteks tsiviilasjas nr 2-14-57652 tagatise summas 1980 EUR. OÜ Estin Warehousing on 14.5.2015 esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 30.4.2015 määrusele ning käesoleval hetkel määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses.“ 06.10.2015.a määrusega määras Viru Maakohus kinnitada OÜ Estin Warehousing ja OÜ Edu24 Invest vahel 02.09.2015 sõlmitud kompromiss, milles sealhulgas Hageja ja Kostja paluvad tunnistada lubamatuks: 10(21)

1) täitedokumendi ehk 07.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (registrikood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (registrikood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.570) sundtäitmist, mille alusel on kohtutäitur Krista Järvet poolt alustanud täitemenetlus nr 167/2014/274 all; 2) täitedokumendi ehk 18.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud notari Tiit Sepp poolt tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaalne dokument nr.670) sundtäitmist, mille alusel on kohtutäitur Krista Järvet poolt alustanud täitemenetlus nr 167/2014/499 all; 3) täitedokumendi ehk 26.03.2014.a osaühingu Estin Warehousing (reg.kood 10054540) ja osaühingu Edu24 Invest (reg.kood 10691850) vahel sõlmitud „Võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta“, mis on tõestatud Tallinna notar Tiit Sepp poolt 26.03.2014.a ( notariaalne dokumentnr 766), mille alusel ei ole alustatud täitemenetust. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 5 päeva jooksul OÜ Estin Warehousing ja/või OÜ Edu24 Invest taotles kohtutäiturilt Krista Järvet täiteasjades nr 167/2014/274 ja nr 167/2014/499 täitemenetluse lõpetamist. OÜ Estin Warehousing tasub täitemenetlustes nr. 167/2014/274 ja nr 167/2014/499 kohtutäiturile Krista Järvet tasumisele kuuluvad täitekulud. Seega, kahjulike tehingute vaidlustamisel tekkisid OÜ-l Estin Warehousing kulud, mis käsitletakse kahjuna VÕS mõttes. Kohtule on esitatud 18.03.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluses nr 167/2014/274, mille järgi täitekulud moodustavad 24 560,36 eurot. Kohtule on esitatud 15.04.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluses nr 167/2014/499, mille järgi täitekulud moodustavad 13519,16 eurot. Kohtuliku kompromissi järgi OÜ Estin Warehousing on sunnitud tasuma täituritasu summas 19039,76 eurot, mis on vältimatu kahju ja on tekitatud D P poolt teostatud kahjulike tehingute tegemise tõttu(põhjuslikus seoses). 06.10.2015.a Viru Määkohtu määruse kohaselt tsiviilasjade nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-1457652, 2-14-51662 menetlustega seonduvad kõik kulud (kohtu- ja kohtuvälised kulud) jäävad vastava kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Üldtuntud asjaolu, et kohtus käimine on kulukas ja aeganõudev. Vaidlust ei ole, et kohtu menetluse käigus Hageja kulutab rohkem raha võrreldes kostjaga. OÜ Estin Warehousing esitas oma menetluskulude nimekiri asjades, kus nõutakse tühiseks tunnistada D P poolt sõlmitud tehinguid või mis on seotud D P õigusvastase tegevusega: Kuupäev Kulu liik 28.03.2014 Riigilõiv hagi tagamine 01.04.2014 Riigilõiv hagiavaldusest 22.04.2014 Kohtuvälised kulud, esindaja 09.05.2014 Riigilõiv hagiavaldusest 09.05.2014 Kohtuvälised kulud, esindaja 22.05.2014 Tagatis menetluskuludeks 12.06.2014 Kohtuvälised kulud, esindaja kriminaalmenetlus 30.06.2014 Tagatis menetluskuludeks

Käesoleval ajal D P seotud asjades kandis OÜ Estin Warehousing kulud kokku summas 28 694 eurot. OÜ Estin Warehousing esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kantud kuludest OÜ-le Estin Warehousing tagastatud 06.10.2015.a Viru Maakohtu määruse kohaselt 11 301,4 eurot. Seega, OÜ Estin Warehousing kahju seoses menetluskulude kandmisega, moodustab 17 392,6 eurot. D P poolt tekitatud kahju suuruseks on kokku 36 432,36 eurot, mis seisneb täituri tasu maksmises ja menetluskulude kandmises. OÜ Estin Warehousing esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus kehtetu, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lubamatu eelisena, mis juriidilise isiku teisi liikmeid kahjustab, on käsitletav iga eelis, mille hääleõigust omav organi liige saab soodsamalt tavalistest turutingimustest, kui see kahjustab juriidilist isikut ennast või organi teisi liikmeid või toob kaasa nende õigusliku olukorra halvenemise. Samuti piisab kirjeldatud aluse kohaldamiseks sellest, kui hääleõigust teostanud liikme tahe on suunatud üksnes enese kasuks eeliste saavutamisele. D P tehingute tegemisel ei ole osanike nõusoleku küsinud, vaatamata asjaolule, et tehingute tegemise tõttu osanikud võiksid kaotada oma vara. Juhul, kui D P oleks oma kohustusi hoolikalt täitnud tema arvestaks asjaoluga, et võlatunnistuse allkirjastamist võimaldab välistada nõuete vastu vaidlemist, väidetav võlausaldaja esitab avalduse täiturile, OÜ Estin Warehousing konto arestitakse ja kinnisvara müüakse enampakkumisel. Seoses asjaoluga, et äriühingu tegevusala on logistika teenuste pakkumist, siis laohoone müügi korral äriühingu majandustegevust lõpetatakse. 12(21)

D P ei ole teised juhatuse liikmed ja omanikud informeerinud väidetavate nõuete olemasolust ja võimaldas täitemenetluste alustamist äriühingu vastu. Antud tegevust ei saa lugeda korraliku ettevõtja käitumisena. Äriühing oli sunnitud kasutada õigusteenust ja kanda kulud, mis ei olnud kantud juhul, kui D P informeeriks teised juhatuse liikmed ja osanikud väidetavate nõuete olemasolust. Ülaltoodu alusel D P hagi rahuldamise korral palub vastuhagi hageja tasaarvestada OÜ Estin Warehousing nõude D P vastu D P nõudega vastavalt laenulepingule. Vastuväited täpsustatud vastuhagile Kostja vastuhagis vaidleb täpsustatud vastuhagile vastu. Kahjunõude eeldused, mis on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s127, on täitmata. Väidetava kahju tekkimise esimese asjaoluna tõi Hageja vastuhagis välja asjaolu, et ESTIN Warehousing OÜ omanike vahel tekkisid erimeelsused ning üks osanikest tegi teistele osanikele ettepaneku osade omandamiseks, kuid kaks nendest, sh. Kostja vastuhagis (Hageja põhihagis) loobusid oma osade võõrandamist. Kostja vastuhagis oli ja on osaühingu osanik, kes on huvitatud vara säilitamisest ning kasumi saamisest. Arvata aga võib, et osanik, kes on saanud enam kui 50% osakuid, ei ole rahul asjaoluga, et Kostja vastuhagis on endiselt äriühingu osanik, mis viitab motiivile tõsta teda osaühingust välja iga hinnaga, sh. esitada nt. tema vastu osaühingu kaudu konstrueeritud kahju nõudeid. Hageja vastuhagis tegi Kostjale paljasõnalisi etteheiteid, et too, olles juhatuse liikmena, tegeles äriühingule kuuluva vara kantimisega ning mitteeksisteerivate kohustuste võtmisega. Samas märkis Hageja vastuhagis, et teised osanikud võiksid kaotada oluline vara. Viimasest märkusest on võimalik järeldada, et osaühing (ja selle kaudu ka teised osanikud, sh. kostja ise) ei kaotanud vara, seega kahju puudub. Hageja vastuhagis loetles ka tehinguid, ning nende seas ei ole ühtegi võõrandamislepingut, mis viitaks vara kantimisele, seega on Hageja vastuhagis etteheide ka selles osas alusetu. Vastuhagis väidetakse, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkudes, sõlmis põhjendamatult võlatunnistusi ja hüpoteekide seadmise lepinguid, tunnistades võlgasid ning koormates Hageja vara. Kohtu tähelepanu väärib, et esitatud tsiviilasjas 2-14-14262 06.10.2015 sõlmitud kohtuliku kompromissi p. 1.1 ja 1.2. järgi on Hageja vastuhagis ise tunnistanud, et võlgnevused eksisteerivad (nõuded summas 506 860,77 eurot, 314 864 eurot ning 117 846,01 eurot). Seega on alusetu Hageja vastuhagis väide, et Kostja on võlgnevust põhjendamatult kinnitanud. Sama kohtumääruse p 1.6.3. nng 1.6.4. kohaselt on Vastuhageja loobunud nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise lepingu ning ühishüpoteegi seadmise lepingu tühiseks. Seega ei saa Hageja vastuhagis tugineda analoogia korras TsÜS §- 38 lg-le 2 , so. et huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühise tunnistanud. Puudub otsus, millega tunnistati tehinguid kehtetuks. 13(21)

Vastuhageja poolne viide Viru Maakohtu 07.2015.a. kohtuotsusele ts. asjas 2-14-14786 tuleb jätta tähelepanuta, kuna Kohus ei ole antud menetluse käigus analüüsinud võimalike tehingute kehtivust/tühisust. Seega kohtuotsuse kontekstist välja rebitud fraas “kostja esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et 28.03.2014.a. osanike otsus võeti vastu just osaühingu enda ja osaühingu võlausaldajate kaitseks, kuna D P sama osaühingu juhatuse liikmena tegi äriühingule kahjulikke tehinguid, mille üle on käimas hetkel hulgaliselt kohtuvaidlusi” ei oma tõenduslikku väärtust, kuna Vastuhageja ise loobus nende tehingute tühiseks tunnistamise nõudest (vt. p 4), seega on alusetu viidata antud tõendamata Kostja lepingulise esindaja seletusele. Märkimist väärib, et hüpoteegid jäid kehtima ka peale kohtuvaidlust, seega ka praegune juhatus andis nõusoleku ehk siis kiitis ka hüpoteekide seadmist heaks. Antud asjaolu tõendamiseks esitab Kostja vastuhagis kinnistusraamatu väljavõtted. Ebausutav on ka Hageja vastuhagis väide, et teised juhatuse liikmed ei olnud tehingutest teadlik, kas juba seetõttu, et loetletud tehingud olid kajastatud ka kinnistusraamatus, mis on avalik register, ning mille kohta jõuab seotud isikutele ka vastav e-teavitus. Tõele mittevastav ka Hageja vastuhagis tehtud avaldus, et vaidlust pole, et võlatunnistused, mille kohta sundtäitmine oli tunnistatud lubamatuks, kirjutas alla D P. Kohus ei ole tunnistanud sundtäitmist lubamatuks, vaid pooled on selles osas kompromissi sõlminud. Juhul, kui sundtäitmine oleks lubamatuks tunnistatud, näiteks võlgnevuse puudumise tõttu, langeks ära ka alus ESTIN Warehousing OÜ-lt kohtutäituri tasu väljamõistmiseks, mille hüvitamist Hageja vastuhagis Kostjalt ka nõuab. Seega ei olnud ka teistes kohtuvaidlustes tuvastatud asjaolu, et Kostja vastuhagis tegi äriühingule kahjulikke tehinguid või siis tekitas kahjusid. See, et Vastuhageja oli “sunnitud” kandma menetluskulusid on põhjustatud asjaoludega, et a) äriühingul oli tasumata võlgnevus (kinnitatud kompromissiga), b) võlausaldaja otsustas oma õigusi maksma panna. Seega ei ole tõendanud, et Kostja käitus õigusvastaselt, ei ole kohtute poolt tuvastatud tehingute tühisus, tõendamata ka põhjuslik seos. Toonimist vajab, et kohtulahendis tsiviilasjas 2-14-14262 on vastuhageja sõlminud kompromissi ning ise loobunud oma nõudest, sh. ka menetluskulude väljamõistmise nõudest ja seda siis tsiviilasjades nr 2-14-14262, 2-14-57072, 2-14-57652 , 2-14-51662 (punkt 1.6.5) ning võttis ise endale kohustuse tasuda täitemenetlustes nr 167/2014/274 ning 167/2014/499 kulusid (p. 1.6.1.). Hageja vastuhagis loobunud antud nõudest ning antud tahteavaldus on fikseeritud jõustunud kohtulahendis, seega ei saa ta pöörduda uuesti kohtusse sama nõudega, ja seda enam taotleda nende väljamõistmist isikult, kes ei olnud nimetatud kohtumenetlustes menetlusosaline. TsMS § 146 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. VÕS §-s 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Võimalikud hüvitamata menetluskulud ning täitekulud on vastuhageja ja teiste isikute kokkuleppe tagajärg, ehk siis Vastuhagejast mitte Kostjast olenev asjaolu. Sama puudutab veel käimasolevaid kriminaal- ning tsiviilasju. Hageja vastuhagis eirab täielikult tsiviilkohtumenetluse seadustikku kui ka võlaõigusseadust, paludes Kohtult nn ennetavalt mõista 14(21)

9.aprillini 2014 (kd 2, tl 86 pöördel);  kostja sõlmis hageja nimel 07.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest (registrikood 10691850) võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 53-55), milles tunnistas seisuga 7.03.2014 võlgnevuse summas 506 860,77 eurot ja mille alusel kohtutäitur Krista Järvet alustas 18.03.2014 täitemenetlus nr 167/2014/274 (kd 1, tl 138);  kostja sõlmis hageja nimel 07.03.2014 ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt loovutas S T ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest ning hageja varale oli seatud ühishüpoteek summaga 360 000 eurot (kd 1, tl 25, 26, 27);  kostja sõlmis hageja nimel 18.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 58-59), milles tunnistas seisuga 18.03.2014 võlgnevuse summas 150 000 eurot ja mille alusel kohtutäitur Krista Järvet alustas 15.04.2014 täitemenetlus nr 167/2014/499 (kd 1, tl 56);  kostja sõlmis hageja nimel 26.03.2014 OÜ-ga Edu24 Invest võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 60-61), milles tunnistas seisuga 26.03.2014 võlgnevuse summas 179 640 eurot ja mille alusel kohtutäitur Krista Järvet alustas 15.04.2014 täitemenetlus nr 167/2014/499 (kd 1, tl 56). Hageja nõue on suunatud kostja kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. ESTIN Warehousing OÜ nõuab D P juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega äriühingule tekitatud kahju kokku summas 36 432,36 eurot hüvitamist. Kahju tekitajaks on D P, kes juhatuse liikme kohustuste rikkudes sõlmis põhjendamatult võlatunnistused ja hüpoteekide seadmise lepinguid, tunnistades võlad ja koormates OÜ Estin Warehousing vara. Sellise nõude esitamise õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt; juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, pooltel on suhtest tulenevalt nii 16(21)

võlaõiguslikud õigused kui kohustused ning suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-41-05; nr 3-2-1-39-05). Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Juhatuse liikme kohustusi hinnatakse esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 115 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1, 2 ja 3 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kahju hüvitamise nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine, juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi rikkumine) ja äriühingule kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. ÄS § 187 lg-st 2 lähtuvalt hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-113-16, p 15, otsus nr 3-2-1-40-13, p 18). 17(21)

Esmalt peab kohus tuvastama kas D. P on rikkunud juhatuse liikme kohustuse. TsÜS §-s 35 sätestatud juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-113-16, p 15). ÄS § 187 lg-st 1 lähtuvalt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus omakorda on kõrgendatud hoolsus (vt. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-10, p 11). Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. TsÜS § 138 lg-st 1 tulenevalt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb ka VÕS §-st 6, mille lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg 2). Kohus leiab, et kostja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. 07.03.2014 kostja poolt hageja nimel OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistuse ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 53-55) p-de 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 kohaselt võlausaldaja (OÜ Edu24 Invest) ja S T vahel on 05.03.2014 sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise leping, mille alusel S T loovutas võlausaldajale S T ja võlgniku (ESTIN Warehousing OÜ) vahel 01.11.2011 sõlmitud lihtkirjalikust laenulepingust nr 2 ja 20.11.2011 sõlmitud lihtkirjalikust laenulepingust nr 3 (edaspidi nimetatud Laenuleping) tulenevad nõuded. Kuna Võlgnik ei ole täitnud oma Laenulepingust tulenevaid kohustusi Võlausaldaja ees, võlgneb Võlgnik Võlausaldajale Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisest tulenevalt seisuga 07.03.2014 kokku viissada kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend eurot ja seitsekümmend seitse senti (506 860,77) (edaspidi nimetatud Võlgnevus). Laenulepingust tulenevad Võlausaldaja nõuded on muutunud sissenõutavaks, nimetatud nõuded ei ole lõppenud ning Võlgnik ei ole käesoleva kokkuleppe punktis 1.1.2 nimetatud võlgnevusi Võlausaldajale tähtaegselt tasunud, s.t ei ole Võlausaldaja nõudeid rahuldanud. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määrusega, mis on jõustunud Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud andmete kohaselt 8. oktoobril 2015, kinnitati kompromiss tsiviilasjas nr 2-14-14262, OÜ Estin Warehousing hagi OÜ Edu24 Invest vastu ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühiseks tunnistamise ning kostja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ning tühise ühishüpoteegi loovutamise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel hageja kinnistutele seatud ühishüpoteekide kustutamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetes ning OÜ Edu24 Invest vastuhagi OÜ Estin Warehousing vastu võla nõudes. Määruse punkti 1.1 kohaselt OÜ Estin Warehousing tunnistab Estin Warehousing OÜ ja S T vahel 01.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 2 ja 20.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 3 tulenevaid 18(21)

võlgnevusi, mille S T on 05.03.2014 lihtkirjaliku nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜle Edu24Invest, seda summas 506 860,77 eurot (viissada kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend euro ja seitsekümmend seitse senti) (lühidalt Põhivõlg) ning mille osas tsiviilasjas nr 2-14-14262 OÜ Edu24Invest esitas OÜ Estin Warehousing vastu vastuhagi rahalistest nõudest. Määruse p 1.3.1 kohaselt OÜ-l Edu24 Invest on nõudeõigus Estin Warwhousing OÜ vastu. Nõude summa on 506 860,77 eurot. Ülalmainitud 7.03.2014 võlatunnistusega ja kokkuleppega ning Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14262 leiab kohus tuvastatuks, et D. P hageja nimel OÜ-ga Edu24 Invest 07.03.2014 sõlmitud võlatunnistusega ja kokkuleppega kohesele sundtäitmisele allumise kohta deklareeris OÜ-l Estin Warehousing olemasolevat võla OÜ Edu24 Invest ees, mis tulenes OÜ Edu24 Invest ja S T vahel 05.03.2014 sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise lepingust, mille alusel Svetlana Tšižikova loovutas OÜ-le Edu24 Invest S T ja ESTIN Warehousing OÜ vahel 01.11.2011 sõlmitud lihtkirjalikust laenulepingust nr 2 ja 20.11.2011 sõlmitud lihtkirjalikust laenulepingust nr 3 tulenevad nõuded, mille suurus 7.03.2014 seisuga oli 506 860,77 eurot. Kuna D. P oli OÜ Estin Warehousing juhatuse liige alates 2. märtsist 2012, seega on võlgnevus tekkinud enne D. P OÜ Estin Warehousing juhatuse liikmeks saamist ehk 1.11.2011 ja 20.11.2011 laenulepingute alusel. Kohus leiab, et 7.03.2014 tehingu tegemisega ei rikkunud D. P juhatuse liikme hoolsuskohustust. Tema tegevuse tõttu ei vähenenud äriühingu vara, kuna tunnustatud võlg eksisteeris juba aastast 2011 ja võlatunnistus ei saanuks olla tühine võlgnevuse puudumise tõttu. 7.03.2014 hageja nimel kostja sõlmis ka ühishüpoteegi loovutamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt loovutas S T ühishüpoteegi summas 150 000 eurot OÜ-le Edu 24 Invest ning hageja varale oli seatud ühishüpoteek summaga 360 000 eurot. Kohus leiab, et ka selle tehinguga ei rikkunud kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Arvestades, et võlg eksisteeris aastast 2011, on iga mõistlik inimene soovib saada garantiid, et ta saab raha tagasi. Kohus leiab, et ühishüpoteegi seadmisega garanteeris kostja võlausaldajale võla tagastamist ja äriühingu vara ei vähenenud. Kohtu arvates võlausaldaja ja võlgniku olukord on antud juhul tasakaalus. Samuti Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-14262 p-de 1.6.3. ja 1.6.4. kohaselt OÜ Estin Warehousing on loobunud nõudest tunnistada ühishüpoteegi loovutamise lepingu ning ühishüpoteegi seadmise lepingu tühiseks. 18.03.2014 kostja poolt hageja nimel OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistuse ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 58-59) p-de 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 kohaselt Võlgnik (hageja) võlgneb Võlausaldajale (OÜ Edu24 Invest) seisuga 18.03.2014 kokku 150 000 eurot (edaspidi nimetatud Võlgnevus), mille maksetähtaeg on saabunud ehk Võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Võlgnevus tuleneb Võlausaldaja ja SAS Consulting OÜ, registrikood 12130305, vahel 31.07.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel SAS Consulting OÜ, registrikood 12130305, loovutas Võlausaldajale nõude, mis tuleneb Võlgniku ja SAS Consulting OÜ, registrikood 12130305, vahel 07.01.2013 sõlmitud lepingust nr Ml. Käesoleva Kokkuleppe punktis 1.1.1 nimetatud nõue on muutunud sissenõutavaks, nimetatud nõue ei ole lõppenud ning Võlgnik ei ole Võlgnevust Võlausaldajale tähtaegselt tasunud, s.t ei ole Võlausaldaja nõuet rahuldanud. Kohus leiab, et ka 18.03.2014 tehingu tegemisel ei ole tõendatud D. P juhatuse liikme kohustuse rikkumist, kuna ta deklareeris võlga, mis on juba eksisteerinud 18.03.2014 tehingu tegemise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja SAS Consulting OÜ vahel 07.01.2013 sõlmitud leping nr 19(21)

Ml on tühine või on tühistatud. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-1414262 p-i 1.6.1 kohaselt OÜ Edu24 Invest on loobunud täitemenetluses nr 167/2014/499 esitatud rahalisest nõudest summas 150 000 EUR (07.01.2013 OÜ ESTIN Warehousing ning SAS Consulting OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise leping). 26.03.2014 kostja poolt hageja nimel OÜ-ga Edu24 Invest sõlmitud võlatunnistuse ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (kd 1, tl 60-61) p-de 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 kohaselt Võlausaldaja (OÜ Edu24 Invest) ja Osaühing Litera24, registrikood 11368186, vahel on 11.03.2014 sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise leping, mille alusel Osaühing Litera24 loovutas Võlausaldajale Osaühing Litera24 ja Võlgniku (hageja) vahel 09.01.2012 sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr IT-1/12 (edaspidi nimetatud Leping) tulenevad nõuded. Kuna Võlgnik ei ole täitnud oma Lepingust: tulenevaid kohustusi Võlausaldaja ees, võlgneb Võlgnik Võlausaldajale Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisest tulenevalt seisuga 26.03.2014 kokku 179 640 eurot (edaspidi nimetatud Võlgnevus). Lepingust tulenevad Võlausaldaja nõuded on muutunud sissenõutavaks, nimetatud nõuded ei ole lõppenud ning Võlgnik ei ole käesoleva kokkuleppe punktis 1.1.2 nimetatud võlgnevust Võlausaldajale tähtaegselt tasunud, s.t ei ole Võlausaldaja nõudeid rahuldanud. Kohus leiab, et ka 26.03.2014 tehingu tegemisel ei ole tõendatud D. P juhatuse liikme kohustuse rikkumist, kuna ta deklareeris võlga, mis on juba eksisteerinud 26.03.2014 tehingu tegemise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et Osaühingu Litera24 ja hageja vahel 09.01.2012 sõlmitud teenuse osutamise leping on tühine või on tühistatud. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-14262 p-i 1.6.2 kohaselt OÜ Edu24 Invest on loobunud kõikidest nõuetest Estin Warehousing OÜ vastu, mis tulenevad Osaühing Litera24 ja OÜ Estin Warehousing vahel 09.01.2012.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr IT-1/12 ning millest tulenevad kõik nõudeõigused on Osaühing Litera24 11.03.2014.a nõude loovutamise lepinguga loovutanud OÜle Edu24 Invest. Samuti kohus ei ole tunnistanud sundtäitmist lubamatuks. Pooled on selles osas kompromissi sõlminud ja kompromiss oli kinnitatud Viru Maakohtu 6. oktoobri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14262 (p-d 1.5.1-1.5.4). Kuna kohus ei tuvastanud juhatuse liikme D. P poolt kohustuste rikkumise, ei pea kohus tuvastama juhatuse liikme vastutuse aluseks olevaid teisi asjaolusid (äriühingule kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel). Et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, et saa hageja nõuda ka tasaarvestuse tegemist. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

MENETLUSE KÄIK

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED

VASTUHAGI TÄIENDAMINE

KOHTUISTUNG

ASJA ARUTAMISE UUENDAMINE

TÄPSUSTATUD VASTUHAGI

KOKKU

KOHTA

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

MENETLUSKULUD