2-14-14786/22 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-14-14786 seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded D P esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Osaühingu ESTIN Warehousing vastu nõudega tuvastada Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsuste tühisus või tunnistada alternatiivselt Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused päevakorra punkti 2 osas kehtetuks. Samuti palub hageja menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub äriregistri teabesüsteemi andmetel hagejale, D P Osaühingu ESTIN Warehousing osa väärtusega 6265.00 eurot. Hageja, D P, on Osaühingu ESTIN Warehousing juhatuse liige alates 02.03.2012.a.. Osaühingu ESTIN Warehousing osanikele saadeti välja kutsed 28.03.2014.a toimuvale osanike koosolekule. Kutsest ei nähtu, kes on kutse esitaja. Nimetatud kutse kohaselt oli koosoleku päevakord alljärgnev: Päevakorra punkt 1 –ühingu osakapitali suurendamine: 1.1 otsustada ühingu jooksva tegevuse finantseerimine ühingu osanike poolt seda osanike arvelt, mis on akumuleeritud osaühingu kapitali, seda perioodiks mil on põhitegevusest tekkinud käibevahendite puudujääk ning 1.2 osakapitali suuruse kindlaks määramine. Päevakorra punkt 2 –ühingu juhatuses muudatuste tegemine: 2.1 osaühingule üheliikmelise juhtorgani loomine juhatuse esimehe isiksuse kaudu ning 2.2 osaühingu juhatuse liikmete pädevuse muutmine. Päevakorra punkt 3 –ühingu juhtorganite liikmete arvu muutmine: 3.1 juhatuse liikmete arvu vähendamine 3 liikmeni ning 3.2 Juhatuse esimehe valimine. 27.03.2014 a. saatis hageja Osaühingule ESTIN Warehousing OÜ teate, milles teatas, et 14.03.2014.a. saadetud kutses puudub põhikirja punktis 3.5 märgitud info ning selgitas, et kutse on vastuolus põhikirjaga ning rikub osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Teates oli märgitud, et juhul kui kutse sisu ei muudeta ja rikutakse tähtaegu koosoleku kokkukutsumisest etteteatamise kohta, siis kõik koosolekul vastuvõetud otsused võib tunnistada kehtetuks kohtulikuks korras EV kehtiva seadusandluse alusel. Hageja on teinud 31.03.2014 päringu ESTIN WAREHOUSING OÜ-le ning palunud teatada, kas 28.03.2014.a. toimus osanike koosolek ning kui toimus, siis palus saata endale koosoleku protokolli, samuti teatada kõigist vastuvõetud otsustest, mis puudutavad teda kui osaniku ja juhatuse liiget. Hageja poolt saadetud teatele ei reageeritud. Hageja 28.03.2014 koosolekul ei osalenud. Hagejale on 2.4.2014.a. suuliselt teatatud, et kõikide 28.03.2014.a. päevakorrapunktide osas võeti vastu otsused. Hageja on seisukohal, et Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused on tühised ning esitab kohtule osanike otsuste tühisuse tuvastamise nõude. ÄS § 1771 lg 1 osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja on seisukohal, et Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused on tühised ÄS § 1771 lg 1 järgi. Osaühingu ESTIN Warehousing põhikirja punkt 3.5 kohaselt tuleb teates näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega,

2-14-14786 samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Vastavalt 28.03.2014.a. toimunud koosoleku kutsele koosoleku päevakord oli koostatud koosoleku sekretäri poolt, mis on vastuolus ÄS § 171 lg 2, mille kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku. ÄS § 1711 lg 1 kohaselt, osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Kostja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ning seadus ei näe koosoleku sekretärile võimalust koostada päevakorra punktide eelnõusid ega kutsuda kokku osanike koosolekut. ÄS § 1712 lg 1 koosoleku kokku kutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja juhatuse on 5 liikmeline. Kostja juhatus ei ole teinud otsust, mis määraks koosoleku päevakorra. ÄS § 172 lg 2 teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta. ÄS § 172 lg 2 sätteid ei ole koosoleku kokkukutsumisel täidetud, puudub informatsioon otsuste eelnõude ja põhjenduste kohta. Samuti muud koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud. Koosoleku kokkukutsumisel on rikutud VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja on Eesti äriühing asukohaga Narva linn. Koosolek on kokku kutsutud teises riigis, ehk Venemaal. ÄS § 1771 lg 1 osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused on tühised ÄS § 1771 lg 1 kuna ei vasta headele kommetele, oluliselt on rikutud kokkukutsumise ja otsuse tegemise korda. Kuivõrd hagejale ei ole teatatud osanike koosoleku kokkukutsumise korra kohaselt osaühingu osanike koosoleku toimumisest 28. märtsi 2014.a. koosolekust, siis on kõik vastuvõetud otsused ÄS § 1771 lg 1 kohaselt tühised. ÄS § 1721 kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS § 180 lg 6 kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Hageja leiab, et päevakorra punkti 3.2 osas ei olnud osanikud üldse pädevad otsustama, kuna need küsimused kuuluvad juhatuse pädevusse, mitte osanike pädevusse, seda vastavalt ÄS § 180 lg 6. Hageja leiab, et päevakorra punkti 2.1 osas ei ole üldsegi mõistetav, mida taheti otsustada, kuid kuna nimetatud otsus seondub juhatuse esimehega isikuga, siis vastavalt ÄS § 180 lg 6 kuulub selle küsimuse otsustamine juhatuse pädevusse. Hageja esitab Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsuse alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõude päevakorra punkti 2 osas. TsMS § 370 lg 1 hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. TsMS § 370 lg 2 hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused ei ole tühised, siis TsMS § 370 lg 2 sätestatud alusel esitab hageja alternatiivse nõude tunnistada Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused kehtetuks päevakorra punkti 2 all toodud otsuse osas. ÄS § 178 lg 1 kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS 178 lg 3 osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse

2-14-14786 tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või § 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. ÄS § 178 lg 5 osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. ÄS § 178 lg 6 kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus leiab, et Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused ei ole tühised, siis hageja leiab, et need tuleks alternatiivselt kehtetuks tunnistada päevakorra punkti 2 osas. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt, huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. A S omas 28.03.2014 seisuga 60% osakutest, sama palju häältest. Hagejale on suuliselt teada antud, et päevakorra punkti 2.1 all oli otsustatud A S anda osaühingu ainuesindamise õigus, kuigi teda ei ole juhatuse poolt valitud juhatuse esimeheks. Vastav otsus oli vastu võetud A S häältega 60%. Hageja leiab, et A S ei oleks tohtinud vastavalt TsÜS § 38 lg 1 hääletada päevakorra punkti 2.1 otsuste vastuvõtmisel, kuna selle otsusega antakse talle eeliseid teiste osanikega võrreldes ning otsus võimaldab tal seda eesmärgi saavutada. Hageja leiab, et A S kui enamusosanik, ei oleks tohtinud hääletada päevakorra punkti 2 otsuste osas, kuna nende otsustega on saanud praeguseks endale eeliseid teiste osanike ees. Palub hagi rahuldada. Hageja esitas kohtule oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumendid: 1) Kostja registrikaardi väljatrüki, 2) Kutse 28.3.2013 üldkoosolekule koos tõlkega, 3) Hageja 27.3.2014 teate koos tõlkega, 4) Hageja 30.3.2014. päringu koos tõlkega ning 5) Kostja põhikirja. Kostja vastuväited Kostja, Osaühing ESTIN Warehousing, kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile vastu ning taotleb hageja hagiavalduse rahuldamata jätmist. Samuti palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagiavalduse kostja 28.03.2014.a osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks päevakorra punkti 2 otsuste osas. Hagiavaldus rajaneb järgmistele väidetele. Kutse on esitatud rikkumistega ning osanikud ei saa vastu võtta neid küsimusi, mis kuuluvad juhatuse pädevusse. Alternatiivselt palub hageja tunnistada kehtetuks päevakorra punkti 2. Hagejale esitatud kutse tekstist on selgelt näha, koosoleku toimumise koht, aeg ja koosoleku kokkukutsumise taotleja (koosoleku kokkukutsumist taotles osanik A S). ÄS 1711 lg 1 ls 2 kohaselt kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Kutse tekstist ei tulene, et koosoleku päevakorra kinnitas või määras sekretär. Sekretäri töökohustuste hulka ei kuulu nimetatud toimingute tegemine. Samal ajal kuulub sekretäri tööülesannete hulka bürootöö korraldamine ning juhatuse ja osanike korralduste täitmine. Oma tööülesannete täitmisel ja juhiste all koostas sekretär osaniku poolt temale suuliselt väljendatud toimuva üldkoosoleku päevakorra, mis edastati hagejale. Seda enam kutses on märge, et kõikidele osanikele pakutakse esitada oma küsimused päevakorra kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastulauset päevakorra punktide kohta nii enne kui ka peale koosoleku läbiviimist. Hageja põhikirja punkti 3.4. kohaselt saadetakse toimuva üldkoosoleku kutse selliselt, et tavalise edastamise korral jõuaks kutse adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kutse hagejale saadeti ÄS ja põhikirjaga ettenähtud tähtaja jooksul (14.03.2014.a ehk rohkem kui üks nädal enne koosoleku toimumist) ning hageja sai esitatud kohtukutse kätte, mida tema ei vaidlusta. Seda enam, hageja 31.03.2014.a saatis kostjale päringu toimunud koosoleku kohta. Asjaolu, et hageja ei viibinud koosolekul ei saa mingil viisil mõjuda vastuvõetud otsuste kehtivusele. Koosolekul osavõtt on vabatahtlik ning juhul, kui hageja ei soovinud viibida

2-14-14786 koosolekul, siis puudub teistel osanikel õigus ega kohustus sundida hagejat üldkoosolekule tulla. Ei ole arusaadav hageja väide, et kostja on Eesti äriühing, kuid koosolek toimus teises riigis, Venemaal. Hageja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes omab elamisluba Eestis ning elab pidevalt Sankt-Peterburis. Kõik ülejäänud kostja osanikud on samuti Vene Föderatsiooni kodanikud, kes elavad pidevalt kodakondsuse maal Sankt-Peterburis. Seetõttu viidi koosolek läbi kõikide osanike kodakondsuse ja elukohal, Vene Föderatsioonis. Juhul, kui mõnel põhjustel puudus hagejal võimalus ilmuda koosolekule kutses nimetatud kohale ettenähtud kuupäeval, siis hea usu põhimõtte järgides pidi tema sellest teavitama kostja esindajat, esitada vastuväiteid koosoleku aja ja koha kohta ning paluda määrata teise koosoleku läbiviimise koha või aja. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et osanikud ei saa vastu võtta neid küsimusi, mis kuuluvad juhatuse pädevusse (päevakorra punkt 3.2.). ÄS § 168 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kuulub osanike pädevusse põhikirja muutmine ning juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. ÄS §168 lg 2 ls 1 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. ÄS § 180 lg 8 kohaselt võib juhatuse täpsema töökorra ette näha põhikirjas või osanike, nõukogu või juhatuse otsusega. ÄS § 175 lg1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. ÄS § 180 lg 6 kohaselt kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Koosoleku punktiga 2.1. otsustasid osanikud luua ainuisikuline ühingu juhtimisorgani esimehe ametikohaga. Seoses juhatuse liikmete pädevuse muutmisega koosoleku punktiga 2.2. otsustasid osanikud muuta põhikirja punkti 3.1. ning sõnastada seda järgmiselt: „ Osaühingut juhib juhatuse esimees, kes on valitud osanike üldkoosolekul suurema häälte arvu alusel“. Seega on tegemist kostja kõrgema organi põhikirja muutmise seadusliku ja ÄS nõuetele vastava otsusega. Mis puudutab punkti 3.2., siis osanikele, kui kostja kõrgema organile kooskõlas ÄS § 168 lg 2 ls 1 on lubatud vastu võtta otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes, s.h. ÄS § 180 lg 6 ettenähtud esimehe valimise õigus. Kostja on seisukohal, et kõik, s.h. päevakorra punktides 2.1., 2.2. ja 3.2., vastuvõetud otsused on tehtud ÄS ja põhikirja nõuete järgides ning need otsused on suunatud osanike ja kostja huvides ning huvide kaitsmiseks, tehes kostja sisetoiminguid läbipaistvamaks. Alternatiivselt palub hageja tunnistada kehtetuks päevakorra punkti 2. Hageja väidab, et päevakorra 2.1 oli otsustatud anda A S osaühingu ainuesindusõigus, kuigi teda ei valitud juhatuse poolt esimeheks. Antud otsus oli vastu võetud Andrey Sinyavini 60% häältega. Lisaks leiab hageja, et kuna A S ei oleks tohtinud vastavalt TsÜS 38 lg 1 hääletada päevakorra punkti 2.1. otsuse vastuvõtmisel, kuna selle otsusega antakse talle eelised teiste osanikega võrreldes ning otsus võimaldab tal seda eesmärgi saavutada. Hageja arvates A S kui enamusosanik, ei tohtinud hääletada päevakorra punkti 2 otsuse osas, kuna nende otsustega on saanud praeguseks endale eelised teiste osanike ees. Vastuseks hageja väidetele, et A S ei tohtinud hääletada koosoleku päevakorra punkti 2.1. osas, viitab kostja ja nõustub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 32-1-145-08, mille kohaselt: “ÄS § 177 lg 1 ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust”. 28.03.2014.a toimunud koosoleku protokolli kohaselt viibisid kohal osanikud A S ja V I, kelle hääled moodustavad kokku 80% kõikide osanike häältest. Päevakorra punkti 2.1. poolt on antud 100% esindatud häältest. Järelikult on väär hageja väide, et punkti 2.1. otsus oli vastu võetud ainult A S häälega, kuna otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul viibinud osanikud. Ei ole arusaadav hageja poolt väidetud täiesti subjektiivne ja põhjendamatu väide, et päevakorra punkti 2.1 vastuvõtmisega otsustati anda A S ainuesindusõigus. Kooskõlas otsuse punktiga 3.2. tehti ettepanek valida kostja juhatuse esimeheks ainuisikliku esindusõigusega D Ž. Selle otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul viibinud osanikud. Lisaks on D Ž kantud äriregistrisse osaühingu ainuisiklikku esindusõigust omava isikuna, teised juhatuse liikmed

2-14-14786 esindavad osaühingut ainult ühiselt. Seega kuna juhatuse liikmed V I, A S, kes on samaagselt kostja osanikud, saavad esindada kostjat ühiselt, siis ühine esindamine ei saa mingil viisil kahjustada kostja huvisid. Vastupidi on kostja arvates niisugune esindamine kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja ja osanike huvides. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Juhul, kui A S oli kavatsus olla juhatuse esimeheks, siis puudusid igasugused takistused vastava otsuse vastuvõtmiseks, kuna A S hääled moodustavad 60% kõikidest osanike häältest, mis võimaldaks temal vastava otsuse vastu võtta. Seda aga tema teinud ei ole ega kavatse. Kostja nõustub Riigikohtu seisukohaga, ning leiab, et oma hagiavaldusega püüab hageja takistada pahatahtlikult kostja normaalset majandustegevust. Kostjale ei ole täiesti arusaadav käesoleva menetluse eesmärk ning hageja tuvastushuvi. Samuti ei ole kostjale arusaadavad hageja poolt hagile lisatud Ametlike Teadaannete väljavõtted mingisuguste võlgnevuste kohta, mis ei oma mingit seost käesoleva menetlusega. Tuginedes kõikidele ülal nimetatud asjaoludele, leiab kostja, et hagiavaldus on alusetu, põhjendamatu ja esitatud hea usu vastaselt, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, D P, kohtuistungile ei ilmunud. Saatis kohtule e-kirja, kus palub asja läbi vaadata sisuliselt tema osavõtuta. Hageja jääb hagiavalduses toodud nõuete ja seisukohtade juurde. Kohus rahuldas hageja taotluse ning vaatas tsiviilaja läbi sisuliselt ilma hageja osavõtuta kohtuistungist. Kostja, Osaühingu ESTIN Warehousing, lepinguline esindaja, Igor Sumarok, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja jääb kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Hageja osalus võrreldes teiste osanikega on palju väiksem ja moodustab 20%. Hageja palub tuvastada OÜ ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsuste tühisust. Hageja olles juhatuse liikmena sooritas tehinguid, mis tekitasid kahju kostjale kui äriühingule. Käesoleval ajal kohtus on kuus vaidlust. Viru Maakohtus: 2-14-262, 2-14-51662, 2-14-57652, 2-14-57072 ja 2-14-61787, Harju Maakohtus 2-14-55623. Kõik toimingud hageja poolt olid tehtud märtsikuus 2014. Hageja on OÜ ESTIN Warehousing osanik ja juhatuse liige. Puudub vaidlus selles, et hagejat informeeriti ÜK toimumisest. Informeeriti 14.03.2014.a.. Hageja ei ilmunud koosolekule. Otsustas, et ei ole vaja tulla. Osaühingus ESTIN Warehousing oli kõikidel juhatuse liikmetel esindusõigus. Kõik võisid allkirjastada dokumente. Kõik osanikud ja juhatuse liikmed on VF kodanikud. Ehitasid logistika keskuse Kadastiku tänaval. Osaühingul ESTIN Warehousing oli 5 osanikku. Kõikidel oli osalus 20%. Üks osanikest ostis kaks osa. A.Sinjavini hääled moodustasid 60% kõikidest osanike häältest. Hageja soovis kaitsta enda investeeringud. Sõlmis 1 mln euro ulatuses võlatunnistusi. Tol hetkel hagejal oli Eestis elamisluba. Praegu see on kehtetu. On algatatud kaks kriminaalmenetlust seoses hageja tegevusega. Hetkel on hageja osalus Osaühingus ESTIN Warehousing vähem kui 3%. Kompleksi ehitusega tegeles A.A. Kompleksi haldamine anti üle hagejale. Tegeles sellega alates septembrist 2013.a kuni märtsini 2014.a. Eestisse oli investeeritud ligi 3 mln eurot. Vastu võetud otsus oli seaduslik. Hagejal oli võimalus tutvuda kõikide materjalidega. Olid koostatud kõik dokumendid, mis on kooskõlas Eesti seadustega. Hagejal oli võimalus saata advokaat istungile. Ise samuti ei tulnud kohale. Palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, asudes lahendama tsiviilasja sisuliselt, luges tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 28.03.2014.a toimus Osaühingu ESTIN Warehousing osanike koosolek, millest hageja ja osanik D P osa ei võtnud, kuigi oli saanud tähtaegselt kutse koosolekule. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle ka Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike koosoleku otsused on kehtivad või on otsused kas tühised või vaidlustatavad so kehtetuks

2-14-14786 tunnistatavad. Hageja esitas nõude tuvastada Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsuste tühisus. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. D P hagiavaldusest ei selgu, millist osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet rikub Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsus või kuidas on osanikud rikkunud otsuse tegemise korda. Osaühingu ESTIN Warehousing esindaja Igor Sumaroki seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et 28.03.2014.a osanike otsus võeti vastu just osaühingu enda ja osaühingu võlausaldajate kaitseks, kuna D P sama osaühingu juhatuse liikmena tegi äriühingule kahjulikke tehinguid, mille üle on käimas hetkel hulgaliselt kohtuvaidlusi. D P viitab hagiavalduses koosoleku kutse mitteõiguspärasusele, millega loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja peab Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike koosoleku otsuseid tühiseks selle tõttu, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Osaühingu ESTIN Warehousing osanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud seaduses ja põhikirjas. ÄS §171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Hageja poolt kohtule esitatud äriregistrikaarti B-osaga ja osanike koosoleku kokkukutsumise teatega (tl.7-11) luges kohus tuvastatuks, et osanike koosolek kutsuti kokku sama äriühingu osaniku ja juhatuse liikme, Andrey Sinyavini, poolt, mille tõttu asus kohus seisukohale, et koosolek on kokku kutsutud ÄS §171 lg1 nimetatud organi poolt õigesti. ÄS §1711 lg.1 sätestab, et osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Hagejale saadetud teates oli ära toodud A S poolt kokku kutsutava osanike koosoleku päevakord, millega kohus luges tuvastatuks, et käesoleval juhul oli juhatuse poolt kindlaks määratud ka koosoleku päevakord. ÄS §1712 lg.6 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Kohus asu seisukohale, et nimetatud eelnõude hagejale kättesaadavaks tegemata jätmisele ei saa hageja tugineda koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes. ÄS § 172 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta.

2-14-14786 Kohus tuvastas, et teade saadeti hagejale kostja poolt e-postiga 14.03.2014.a. Osanike koosolek toimus 28.03.2014.a so 14-päeva hiljem ehk siis kahe nädala pärast. Kohus asus seisukohale, et kostja saatis hagejale 28.03.2014.a osanike koosoleku teate õigeaegselt. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille tõttu pidas vajalikuks jäta hageja nõude tuvastada Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike koosoleku otsuste tühisus rahuldamata. Hageja väited luges kohus mitteasjakohasteks. Hageja on esitanud nõude tunnistada alternatiivselt Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused päevakorra punkti 2 osas kehtetuks. Osaühing ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike koosoleku protokolliga (tl.40-43) tuvastas kohus, et päevakorrapunkt 2.1 all otsustati luua ainuisikuline ühingu juhtimisorgan ametikohaga juhatuse esimees ja p 2.2. all otsustati avaldada põhikirja p3.1. järgmises redaktsioonis „osaühingut juhib juhatuse esimees, kes on valitud osanike koosolekul suurema häälte arvu alusel. Juhatuse esimees esindab osaühingut ainuisikuliselt, ülejäänud juhatuse liikmed esindavad juhatust kollegiaalselt“. ÄS § 178 lg 1 sätestab, et kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Osaühingu ESTIN Warehousing osanike otsus võeti vastu 28.03.2014.a, hageja esitas hagi kohtule 02.04.2014.a, millega luges kohus, et D P esitas kohtusse hagi õigeaegselt. Lahendades hageja alternatiivset nõuet pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-14 11.06.2014.a otsuse p.12 selgitas, et ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud otsustada ka juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi. Osaühingu juhatuse pädevusse kuulub ÄS § 180 lg 1 järgi ka osaühingu esindamine. See õigus hõlmab ka volituste andmist kolmandatele isikutele, et need esindaksid osaühingut. Samuti hõlmab see õigust kiita heaks osaühingu nimel esindamisõiguseta sõlmitud tehingud. Kohus nõustus Riigikohtu seisukohaga, aga samuti ka kostja seisukohaga ning asus esikohale, et Osaühingu ESTIN Warehousing osanikud olid 28.03.2014.a osanike koosolekul pädevad vastu võtma ka juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid sh ka päevakorrapunktide 2.1 ja 2.2 all nimetatud otsuseid. Nimetatud otsused ei ole vastuolus seadusega. Vastuolu puudub ka põhikirjaga, sest osanike koosolekul otsustati ka põhikirja muutmine. Kohus asus seisukohal, et hageja alternatiivne nõue on mitteasjakohane ja alusetu, mille tõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08 30.01.2009.a tehtud otsuse p.12 asus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on kohaldanud ÄS § 177 lg 1 esimest lauset valesti, kui leidsid, et nimetatud säte piirab juhatuse liikmest osaniku hääleõigust oma tagasikutsumise küsimuse otsustamisel. Riigikohus on 8. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 31 leidnud, et ÄS § 177 lg 1 ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Vastupidine seisukoht tähendaks seda, et osaühingu vähemusosanik saaks igal ajal tagasi kutsuda osaühingu enamusosanikust juhatuse liikme. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu Riigikohtu 11. novembri 2008. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, milles leiti, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust. Kohus nõustub Riigikohtu ja ka kostja seisukohaga ning asus seisukohale, et D P hagi on põhjendamata tervikuna ja tuleb jätta rahuldamata tervikuna.

2-14-14786 Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks jätta D P hagi Osaühingu ESTIN Warehousing vastu tervikuna rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata D P nõude Osaühingu ESTIN Warehousing vastu tuvastada Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsuste tühisus, aga samuti jätab kohus rahuldamata D P nõude Osaühingu ESTIN Warehousing vastu tunnistada alternatiivselt Osaühingu ESTIN Warehousing 28.03.2014.a osanike otsused päevakorra punkti 2 osas kehtetuks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis D P hagi Osaühingu ESTIN Warehousing vastu rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu ESTIN Warehousing menetluskulud D P kanda ning D P menetluskulud jätta tema enda kanda. Määrates hageja poolt kostjale hüvitatava menetluskulude suurust rahaliselt tuvastas kohus, et kostjate esindas kohtus Igor Sumarok, kes vastab lepingulisele esindajale kehtestatud nõuetele. Igor Sumarok esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise nõude ja kohus nõustub Igor Sumaroki poolt kohtule esitatud menetluskulude suurusega. Kohus tuvastas, et Igor Sumaroki tunni hind on 100 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta), mis kohtupraktika kohaselt on mõistlikuks hinnaks. Igor Sumarok kulutas õigusabi toiminguteks sh ka kirjaliku vastuse koostamine ja osalemine kohtuistungil kokku 8 tundi, mis teeb kokku tasu suuruseks 800.00 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks Mõista D P välja Osaühingu ESTIN Warehousing kasuks menetluskuludena 800.00 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik