XX hagi If P&C Insurance AS-i vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
If P&C Insurance AS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4 827 eurot 62 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Holly-Fleur Ulm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.12.2017 otsus muutmata, kuid täiendada otsuse resolutsiooni ja teha tasaarvestus maakohtus väljamõistetud menetluskulude osas, mille tulemusena mõista kostjalt If P&C Insurance AS-ilt hageja XX kasuks välja 1775 eurot 90 senti. Sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:
1.1.Hagi rahuldada osaliselt.
1.2.Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX kasuks liiklusõnnetusega põhjustatud ja sõiduki Audi A8 (XXXXXX) hävimisest tulenev kahju sõiduki kahjujuhtumi eelses väärtuses 4000 eurot ja kahju suuruse kindlaks tegemisega ning nõuete esitamisega kaasnev kahju 262 eurot ning tasu puksiiriabi eest 74 eurot, kokku 4336 eurot.
1.3.Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 165,70 eurot ja alates 14.01.2017 viivis arvestatuna 4074 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni 4074 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3908 eurot 30 senti.
1.4.Jätta hageja menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 19% ulatuses hageja kanda.
1.5.Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX kasuks menetluskuluna 1909 eurot.
1.6.Välja mõista XX-lt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskuluna 133 eurot 10 senti.
1.7.Teha väljamõistetud menetluskulude (p-d 1.5 ja 1.6) osas tasaarvestus ja selle tulemusena mõista kostjalt If P&C Insurance AS-ilt hageja XX kasuks välja 1775 eurot 90 senti.
4.Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX kasuks apellatsioonimenetluses kantud kulu 480 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja) esitas 13.01.2017 maakohtule hagi If P&C Insurance AS-i (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitise 5 000 eurot, tasu puksiirabi eest 74 eurot ning kahju suuruse kindlakstegemise ja nõuete esitamisega kaasneva kulu 262 eurot. Samuti palus hageja võlgnetavatelt summadelt välja mõista viivise kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni kahju hüvitamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 22.03.2016 kell 12.40 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristmikul Männiliiva 9 juures, kus põrkasid kokku Audi A8 (registreerimismärgi nr XXXXXX, Audi), mida juhtis hageja ja Honda Shuttle (registreerimismärgi nr YYYYYY, Honda), mida juhtis YY. Liiklusõnnetus toimus viisil, kus hageja juhitud sõiduk liikus Männiliiva tänavalt välja Ehitajate teele ja seal liikunud Honda sõitis hageja sõidukile vasakult otsa. Ristmikul ei olnud sõidueesõigus reguleeritud fooridega ja samuti puudusid ristmikul sõidueesõigust näitavad liikluskorraldusvahendid. Männiliiva tänav ei olnud teega külgnevale alale juurdesõidu tee. Teega külgnev ala on nt tankla, puhkeplats vms piirkond, mida on võimalik visuaalselt hinnata ühe tervikrajatisena ja see on tee pealt tervikuna nähtav ja piiritletav. Männiliiva oli tänav. Samuti ei määratle tupiktänav teega külgnevat ala. Tupiktänav teenindab mitmeid rajatisi ja hooneid, teega külgneva ala juurdesõidutee teenindab üksnes konkreetset rajatist. Seega tuli liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 5 järgi anda teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Kuivõrd hageja juhitud Audi paiknes Ehitajate teel liikuva Honda suhtes paremal, oli tee andmise kohustus Honda juhil. Seega vastutas Honda juht liikluskahju põhjustamise eest. Honda valdaja vastutus oli kindlustatud kostja juures. Seega kohustus kostja hüvitama hagejale liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 ja § 23 lg 1 järgi Honda valdaja tekitatud kahju. Kostja otsustas 07.04.2016 hüvitada Honda omanikule tekkinud kahju, sest väidetavalt ei veendunud Audi juht ristmikule välja sõites oma tegevuse ohutuses olukorras, kus Honda juhil oli eesõigus. Hageja esitas kostjale nõude kahu hüvitamiseks 12.07.2016,
millest kostja 08.09.2016 keeldus. Ebaõnnestus ka lepitusmenetluse Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures. Hagejale tekitatud sõidukikahju suurus oli 5 000 eurot (sõiduki väärtus enne kokkupõrget oli 5 500 eurot ja pärast 500 eurot). Sõiduki kindlustusjuhtumi eelset väärtust tõstsid asjaolud, et sõiduk oli heas seisukorras, kapitaalremonditud mootoriga ja rikkaliku lisavarustusega. 23.02.2017 esitatud menetlusdokumendis pakkus hageja välja, et kui kostja hüvitab hagejale sõiduki hävinemisest tekkinud kahju 5 000 eurot, annab hageja kahjutatud auto kostjale. Lisaks tuli juhtumi toimumisel hagejal tasuda 74 eurot puksiirabi eest. Kahju suuruse kindlakstegemiseks tellis hageja eksperdilt arvamuse, mis maksis 100 eurot. Samuti kasutas hageja õigusabi kohtueelse nõude esitamiseks kostja vastu, tasudes õigusabi osutajale nõude koostamise eest 162 eurot. Kokku oli hageja kahjunõude suurus 5 336 eurot. Kooskõlas VÕS §-ga 113 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 palus hageja 5 074 euro tasumisega viivitamise tõttu kostjalt välja mõista viivis alates 12.07.2016. Muude kulude puhul sattus kostja viivitusse alates hagi esitamisest 14.01.2017, millest alates palus hageja arvestada viivist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kirjeldatud liiklusõnnetus toimus 22.03.2016 kella 21.40 paiku ja selle põhjustas hageja, kes ei veendunud Männiliiva tänavalt ristmikule välja sõites oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa Ehitajate teel liikunud sõidueesõigust omavale sõidukile Honda. Ehitajate tee ja Männiliiva tänava ristumisala ei saanud lugeda ristmikuks, vaid Männiliiva tänavat tuli lugeda teega külgnevale alale juurdesõiduteeks. Nimelt oli alale sõites näha, et tegu on tupikuga ja liikleja tajus, et sõidab hoonestatud kinnistule. Seega põhjustas kahju hageja, mistõttu hüvitas kostja Honda omanikule kahju. Eelnevale lisaks ei saanud hageja sõidukile tekkinud kahju olla 5 000 eurot. Hageja esitatud hindamiseaktis välja toodud sõiduki väärtust väidetavalt tõstvad teostatud remonttööd olid tegelikult osa sõiduki tavapärasest hooldusest. Samas jättis ekspert sõiduki väärtuse hindamisel tähelepanu pööramata sõiduki läbisõidule (läbisõit lähenes 400 000 km-le). Eelnevale lisaks ei olnud praegusel juhul põhjendatud arvestada sõiduki väärtuse kindlakstegemisel teiste riikide müügikuulutustega, sest Eesti turul oli sarnaseid sõidukeid piisavalt. Arvestades avariiliste sõidukite müügipraktikat, oli avariilise sõiduki turuväärtus vähemalt 1 500 eurot, sest sõidukil oli palju terveid detaile. Lisaks tuli väärtuse kindlakstegemisel arvestada sellega, et hageja sõiduk oli osalenud vähemalt viies liiklusõnnetuses. Hageja sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli 3 500 eurot ja kindlustusjuhtumi järgne väärtus 1 500 eurot. Seega kuuluks hagi rahuldamise korral hagejale hüvitamisele 2 000 eurot. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki hävimisega tekkinud kahju 4 000 eurot, kahju suuruse kindlakstegemise ja nõude esitamisega seotud kulu 262 eurot ja tasu puksiirabi eest 74 eurot, s.o kokku 4 336 eurot. Samuti mõistis kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise 165,7 eurot ja alates 14.01.2017 viivise seadusjärgses määras 4 074 eurolt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 908,3 eurot. Menetluskulud jättis kohus 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 909 eurot ja hagejalt kostja kasuks 133,1 eurot.
Poolte vahel puudus vaidlus selles, et Tallinnas Männiliiva 9 juures toimus 22.03.2016 kell 21.40 liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku hageja juhitud Audi ja YY juhitud Honda. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude ja kostja keeldus kahju hüvitamisest 08.09.2016. Pooled vaidlesid selle üle, kummal liiklusõnnetuses osalenud juhul oli kohustus teed anda ja kui suur sõiduki kahju hagejale tekkis. Vaidluse lahendamiseks tuli välja selgitada, kas Männiliiva tänavat sai lugeda teega külgnevaks alaks või tuli Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala lugeda ristmikuks. Kohus oli veendumusel, et liiklusõnnetuse sündmuskoht Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala oli ristmik. Männiliiva tänava nimi oli määratud Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2009 määrusega nr 82, kusjuures tänav algas Ehitajate teelt Ehitajate tee 2 kinnistu kõrvalt ja lõppes Ehitajate teel Ehitajate tee 8/12 kinnistu kõrval. Samuti kinnitas Maanteeameti ametnik, et Männiliiva tänavat ei saanud lugeda teega külgnevaks alaks ja teede ristumiskohta tuli lugeda ristmikuks. Männiliiva tänavale sisenemisel paiknev tupiku märk ja tänava alguses olevad väravapostid ei andnud alust asuda seisukohale, et tegemist oli juurdesõiduteega teega külgnevale alale. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli nimetatud ristmik reguleerimata LS § 2 p 68 tähenduses, s.t puudus foor või „Anna teed“ märk. Kuivõrd hageja juhitud Audi liikus Ehitajate tee suunas ja paiknes Ehitajate teel liikuva Honda suhtes paremal, oli LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tee andmise kohustus Honda juhil. Seega rikkus Honda juht LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud tee andmise kohustust ja vastutas hagejale põhjustatud liikluskahju eest. Vastavalt LKindlS §-le 12 ja § 23 lg-le 1 võib hageja esitada hagi otse kindlustusandja vastu ja kindlustusandja kohustub hüvitama kindlustatud isiku (Honda juhi) asemel hagejale kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kahju suuruse vähendamiseks alused puudusid. Järgnevalt tuli tuvastada sõiduki väärtus enne kahjujuhtumit. Hageja oli veendumusel, et sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli 5 000 eurot. Kostja arvas, et see oli 3 500 eurot. Mõlemad hinnangud põhinesid asjatundjate arvamusel. Kohtu määratud eksperdi AJ ekspertarvamuse järgi oli sõiduki väärtus 4 400 eurot ja kordusekspertiisi teostanud eksperdi RR arvamuse järgi 3 000 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Arvestades sõiduki seisukorda, turusituatsiooni ja sarnaste sõidukite müügitehinguid oli sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus 2016. aasta märtsis 4 000 eurot. Kuivõrd hageja kinnitas, et annab LKindlS § 26 lg 8 alusel peale sõiduki väärtuse hüvitamist sõiduki jäänuki kostjale üle, puudus vajadus tuvastada sõiduki jäänuki väärtust. Eelnevast tulenevalt tuli kostjal hagejale hüvitada sõiduki hävimisega tekkinud kahju 4 000 eurot. Pooled ei vaielnud sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt ära toimetamise kulu (puksiirabi) 74 euro ja FIE-le AL Ekspertiisid tasutud eksperdiarvamuse koostamise tasu 262 eurot suuruse üle. Nimetatud kulutused olid põhjendatud ja tulid VÕS § 128 lg 3 alusel kostjalt hagejale välja mõista. Perioodil 12.07.2013-13.01.2017 kogunes 4 074 eurolt viivist seadusjärgses määras 165,70 eurot. Samuti oli põhjendatud alates 14.01.2017 lisanduva viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel 4 074 eurolt. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei saanud viiviseid välja mõista suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud olid 2 357 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulud 700,8 eurot. Seega tuli proportsiooni arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitise 1 909 eurot ja hagejalt kostjale 133,1 eurot.
Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohus tuvastas ebaõigesti, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus lähtus tuvastamisel, kummal juhil oli tee andmise kohustus, üksnes Tallinna Kommunaalameti kirjast, Tallinna Linnavalitsuse määrusest ja Maanteeameti spetsialisti seisukohast, kuid jättis tähelepanu pööramata reaalsele liiklussituatsioonile, sh sellele, et Männiliiva tänav oli tupiktänav ja tänava alguses olid väravapostid. Kuni liiklusõnnetuseni toimus liiklus heas usus teadmisel, et Ehitajate teel liiklejatel puudub tee andmise kohustus Männiliiva tänaval liikuja suhtes, sest tegu ei olnud ristmikuga, vaid sõidutee ja teega külgnevale alale juurdesõidutee lõikumisega. Seda ilmestab asjaolu, et pärast õnnetust võeti maha väravapostid ja paigaldati Männiliiva tänavale liiklusmärk “Anna teed”. Kohtul tuli jätta LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud tee andmise kohustuse säte kohaldamata, sest VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti oli praegusel juhul LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei vaidlustanud kohtu õigust otsustada hüvitise suuruse üle, sest tal puudus hüvitamise kohustus. Vastus kaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kahju suurust ja viivise arvestust ei ole apellant vaidlustanud. Maakohtus ei olnud pooltel vaidlust selles, et 22.03.2016 toimus Tallinnas, Männiliiva tänav 9 liiklusõnnetus, kus põrkusid kokku hageja juhtimisel olnud sõiduk ja YY juhitud sõiduk, millise valdaja vastutus oli kindlustatud kostja juures. Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast ja hageja pöördus 13.01.2017 hagiga maakohtusse. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kumba sõiduki juht põhjustas liiklusõnnetuse. Maakohus tuvastas, et sõidukijuhid olid kohustatud juhinduma LS § 17 lg 5 p-st 5 ja liiklemiseks kehtestatud reegleid rikkus YY ning kostjal oli kohustus võtta üle kahju põhjustanud juhi kahju hüvitamise kohustus (LKindlS § 12).
Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti liiklusõnnetuse põhjustaja. Kaebuse põhiväiteks on, et maakohtu poolt LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ning sel põhjusel oleks maakohus pidanud eelnimetatud normi jätma kohaldamata. Kostja väitel toimis liiklus enne liiklusõnnetuse toimumist heas usus teadmisel, et tegemist ei olnud ristmikuga ja ehitajate teel liiklejal puudus tee andmise kohutus Männiliiva tänaval liikuja suhtes. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu ja leiab, et kohustus käituda heas usus tähendab kohustust lähtuda eelkõige seaduses sätestatud reeglitest. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Liiklusreeglid on sätestatud liiklusseaduses ja liiklejatel kehtib kohustus neid järgida. Liiklusreeglitele vastavat käitumist tuleb pidada kooskõlas olevaks ka hea usu põhimõttega. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt tuleks jätta antud vaidluse puhul kohaldamata LS § 17 lg 5 p 5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et Ehitajate tee ja Männiliiva tee lõikumiskoht moodustasid samaliigiliste teede ristmiku. Kuna nendel teedel liikuvate juhtide vastastikune teeandmise kohustus ei olnud liiklusseaduses muud moodi reguleeritud, siis olid juhid kohustatud ja õigustatud järgima LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud reeglit (mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asetsevale sõidukijuhile). Nimetatud reegli kohaldamine maakohtu poolt ja selle järgimine juhtide vastastikkuses suhtes ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei ole õige apellandi seisukoht, mille kohaselt oleks praeguse vaidluse asjaoludel LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Apellant on leidnud, et heas usus käituv isik lugenuks käesolevas liiklussituatsioonis mõistlikuks, et tee andmise kohustus oli vastavalt LS § 17 lg 3 teega külgneva ala juurdesõiduteelt teele sõitnud hagejal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on liiklusõnnetuse toimumiskoht Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala ristmik. Kostja on ka ise pidanud 07.04.2016 otsuses liiklusõnnetuse toimumise kohta ristmikuks (I kd, lk 6). Sarnaselt on sama vaidluse asjaolusid hinnates leitud Eesti Liikluskindlustuse Fondi 1.11.2016 otsuses. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa lugeda Männiliiva tänavat teega külgnevaks alaks ja ringkonnakohus nõustub motiividega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, sest kohus on jätnud kohaldamata väljamõistetud menetluskulude osas tasaarvestuse. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb selles osas täiendada, muutmata seejuures otsuse sisu. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1909 eurot ja hagejalt kostjale 133 eurot 10 senti, st tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1775 eurot 90 senti (1909133,10). Kohtuotsuse täitmise selguse huvides sõnastab ringkonnakohus maakohtu otsuse tervikresolutsiooni. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata, s.t kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja õigusabi kulu apellatsiooniastmes 480 eurot (sh käibemaks), mille raames tutvus hageja õigusabi osutaja
kostja apellatsioonkaebusega ja koostas sellele vastuse 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades dokumentide mahtu ja sisu, on hageja kulud õigusabile täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb vastaspoolelt tervikuna välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.