Split Logistic OÜ hagi Kopra Transport OÜ vastu kahjuhüvitise 25 038,96 euro ja alates 13.09.2017 viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
27 042,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Split Logistic OÜ (registrikood 11612752; asukoht Tulika tn 19, 10613 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL; e-post [email protected]) Kostja: Kopra Transport OÜ (registrikood 10685370; asukoht Pärnu mnt 432, 10919 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ; e-post [email protected])
Kohtuistung
07.03.2018
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kostja seaduslik esindaja Indrek Sepp, kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Split Logistic OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista Kopra Transport OÜ-lt Split Logistic OÜ kasuks kahjuhüvitis 25038,96 eurot ja alates 13.09.2017 viivis arvestatuna kahjuhüvitiselt (25 038,96 eurolt) 5% aastas kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.Jätta hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista Kopra Transport OÜ-lt Split Logistic OÜ kasuks menetluskuluna 2653,92 eurot.
5.Kopra Transport OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Split Logistic OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista Split Logistic OÜ-lt Kopra Transport OÜ kasuks menetluskuluna 46,30 eurot.
7.Split Logistic OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Kopra Transport OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.13.09.2017 esitas Split Logistic OÜ Harju Maakohtusse hagi Kopra Transport OÜ vastu kahjuhüvitise 25 038,96 euro ja alates 13.09.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.07.07.2017 sõlmisid hageja ja kostja e-kirjavahetuse teel transpordilepingu, mille kohaselt kohustus kostja vastu võtma aadressil Kuma tee 1, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa 1314.07.2017 hageja poolt sinna Temprat OÜ sõidukiga Horvaatiast ekspedeeritud kauba ja selle edasi toimetama Soomes asuvale saajale Timberwise OY.
3.13.07.2017 kella 12 paiku saabus nimetatud asukohta Temprat OÜ poolhaagisega veok, millelt laadis kostja tellimusel kauba maha samal aadressil asuv ladustamis- ja tolliagentide teenust pakkuv ettevõte ABC Tolliabi OÜ (edaspidi „ABC“). ABC laotöötaja XXX laadis saabunud kauba maha ja ladustas selle välitingimustes, sest laos kauba ladustamiseks ruumi ei olnud. 13.07.2017 öösel vastu 14.07.2017 päeva sadas vihma ja kaup sai niiskust. 14.07.2017 andis kostja töötaja XXX ABC töötajale XXXle korralduse laadida kaup haagisesse, mida viimane ka tegi.
4.14.07.2017 andis XXX kostja autojuhile XXX korralduse 16.07.2017 haakida kaubaga koormatud haagis sõiduki järgi ja toimetada saaja sihtkohta Loimaale. 18.07.0217 edastas hageja kostjale teate, et kaup on saanud niiskuskahjustusi ja on hävinenud. 07.08.2017 esitas hageja kostjale reklamatsiooni ja 29.08.2017 kahju arve. 01.09.2017 tegi kostja kindlustusandja otsuse, millega leidis, et hüvitamisele kuulub kahju summas 25 038,96 eurot. Kindlustushüvitis kanti kostja nõusolekul üle hagejale. Vastavalt kostja kindlustusandja selgitustele, oli kahju põhjuseks kostja raske hooletus ja seetõttu vähendas kostja vastutuskindlustuse kindlustusandja kindlustushüvitist 50%.
5.Poolte vahel eksisteerib õiguslik vaidlus, kas kostja vastutab raskest hooletusest tekitatud kahju eest 50% ulatuses või 100% ulatuses. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud transpordileping,
mis vastab lisaks veolepingu tunnustele ka ekspedeerimislepingu ja/või laolepingu tunnustele. Kuna kaubavedu toimus Eestist Soome, siis saab veole kohaldada CMR konventsiooni. Kaubaks olnud parkett kahjustus ABC territooriumil kauba välitingimustes ladustamise ajal. Kauba ladustaja ABC tegutses kostja korraldusel ja kostja vastutab ABC tegevuse ja tegevusetuse eest nagu enda tegevuse ja tegevusetuse eest.
6.Kostja alltöövõtja ABC käitumist saab kauba ladustamisel välitingimustes võtmata tarvitusele meetmeid selle vihma ja niiskuse eest kaitsmiseks võrdsustada raskelt hooletu tegevuse või tegevusetusega. Professionaalse laotöötajana ei oleks kostja alltöövõtja ABC tohtinud kaupa välitingimustes katmata ladustada ja oleks pidanud küsima juhiseid kostjalt, kes oleks saanud omakorda küsida juhiseid hagejalt. Juhiste mittesaamisel oleks pidanud ABC/kostja viivitamata tagama saabunud kauba kinnikatmise/sisetingimustesse viimise.
7.CMR järgi on vedaja vastutus lähedane riskivastutusele ning ei sõltu vedaja süüst. Vedaja saab tugineda vastutusest vabanemiseks üksnes CMR artiklitele 17 lg 2 ja 17 lg 4. Muid aluseid vastutusest vabanemiseks vedajale CMR konventsioon ei sätesta. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab kostja tekkinud kahju eest. CMR art 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba vigastamine toimus nõude esitaja hooletuse või ebaõigete juhiste tagajärjel, kauba defekti või vääramatu jõu tõttu. Ühtegi nimetatud asjaoludest ei esine, mis võiks vabastada vedaja vastutusest. Fotolt on näha, et tegemist oli läbipaistva pakendiga, mistõttu oli selgelt arusaadav, et tegemist on töödeldud puiduga ning rääkimata kogemustega laohoidjast on keskmisele mõistlikule inimesele selge, et selline puit on niiskustundlik.
8.Kostja ei ole tõendanud, et ta rakendas kahju ära hoidmiseks nn kõrgendatud hoolsust. Kõrgendatud hoolsust üles näitav vedaja pidi oskama ette näha, et Eesti muutlikus kliimas sajab sageli vihma ning puitmaterjal võib märjaks saada, kui seda välitingimustes hoiustada. Seega ei käitunud vedaja kõrgendatud hoolsusega, mis oleks aidanud tekkinud kahju ära hoida ning vastutab igal juhul veosele tekkinud kahju eest. Samale seisukohale on asunud ka kostja kindlustusandja.
9.CMR art 17 lg 4 punkti b) kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba vigastamine on pakendi puudumise või pakendi defektide tagajärg või punkti e) kohaselt kaubapakkide markeeringu puudulikkuse tagajärg. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks kaup pidanud olema kuidagi eriliselt markeeritud. Eriline markeering või informatsioon kauba olemuste kohta oleks olnud vajalik olukorras, kus kaup oleks olnud pakitud nt musta kilesse või mistahes teise materjali, mille tulemusena ei oleks olnud võimalik kauba sisu kergelt tuvastada. Olukorras, kus kaup on pakitud läbipaistvasse kilesse, mille puhul on igal mõistlikul isikul sellele peale vaadates arusaadav, et tegemist on puitmaterjaliga, mis võib saada kahjustatud niiskuse või vihma korral, ei pidanud hageja veel vastavat asjaolu kuidagi eriliselt markeerima.
10.Hageja hinnangul ei kohaldu CMR artikkel 17 lg 2. Samuti on välistatud CMR artikkel 17 lg 4 kohaldamine, kuivõrd kauba vigastamine ei ole toimunud pakendi puudumise või pakendi defektide tagajärjel ega ka markeeringu puudulikkuse tõttu. CMR art 3 mõju tõttu tuleb ABC poolt raske hooletusega kahju tekitamist pidada ka kostja poolt raske hooletusega kahju tekitamiseks. Hageja hinnangul kahjuhüvitise vähendamise aluseid ei esine. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta ei vastuta kahju tekkimise eest suuremas summas kui 50%. Kostja töötaja XXX ja ABC töötaja XXX ei teadnud enne kahjunõude saamist, et kaubaks on niiskuskartlik parkett. Schenker D.O.O. veotellimuses hagejale kui ka hageja veotellimuses kostjale ei olnud tehtud ühtegi viidet kauba nimetusele ja kauba niiskuskartlikkusele. Samuti puudusid kaubal markeeringud selle kohta, et
kaup ei tohi saada märjaks. ABC töötaja XXX seletuskirjast nähtub, et ta pidas saabunud kaupa maha laadides tavaliseks puitmaterjaliks, mida väidetavalt ladustatakse tavapäraselt välitingimustes. CMR saatelehel puuduvad igasugused märkused kauba ja vajalike ohutusmeetmete kohta. Hagiavaldusega esitatud pildilt, mis tehti mahalaadimisel, nähtub, et tegemist on väärindamata puiduga ehk toormaterjaliga, mida reeglina ladustatakse välistingimustes.
12.Kostjale ei saa omistada algselt teadmist, et tegemist oli parketi toormaterjaliga kostja juhataja poolt 21.07.2017 antud selgitustele tuginedes. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et juhataja antud selgitused on koostatud 21.07.2017 st ajal, mil oli kostja poolt läbiviidud esialgne kahjukäsitlus ning 19.07.2017 oli hageja saatnud kostjale kaubaarve ja 18.07.2017 teavitanud kostjat, et tegemist on naturaalse tammeparketiga. Asjaolu, et väärindamata puitu ladustatakse tavaliselt välitingimustes, tõendab kostja pildiga, mis on tehtud AS Puumerkki laost, kust nähtub, et puit on ladustatud välitingimustes. AS Puumerkki on puitehitamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis teenindab ehitusettevõtteid, edasimüüjaid ja tööstust Soomes ning Balti riikides. Samuti nähtub, et harilikku õhukuiva ehituspuitu võib ladustada õues katte all OÜ Eldur Puit selgitustest puidu ladustamise kohta.
13.Kostja hinnangul oli saatja soovinud läbipaistva pakendiga kaupa pakendada selliselt, et see oleks pidanud ära hoidma niiskuse tekkimise kaubal ning kaupa võiks ladustada välitingimustes. Vastavat kinnitab kaudselt asjaolu, et saatja ega hageja ei informeerinud kostjat kauba nimetusest ja omadustest ning sellest, et kaupa ei või ümberlaadimise käigus väljas ladustada ja kaubal võivad tekkida veekahjud. Professionaalsetel laoteenuse osutajatel ei ole tavaks ja kohustust kontrollida täiendavalt kauba pakendi sobivust kui saatja või teenuse tellija ei ole vastavale tähelepanu juhtinud ning pakendil puuduvad vajalikud markeeringud. Seega ei saa kostja hinnangul heita kostja alltöövõtjale ABC-le ette, et ta ei ole käitunud antud olukorras professionaalse laotöötaja kõrgendatud hoolsuskohustusi järgides. Laotöötaja on käitunud tavapäraselt ja vastavale valdkonnale omasel viisil, mistõttu ei saa vedaja käitumist käsitleda raske hooletusena.
14.Kostja esitas XXX kinnituskirja, talle väljastatud Mainori Kõrgkooli diplomi ja alates 2007. aastast sõlmitud töölepingud. Seega on XXX kinnistuskiri eriteadmistega isiku arvamus.
15.Hageja professionaalse veoteenuse osutajana, teades, et kaup tuleb vahepeal ladustada, oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et tegemist on niiskuskartliku kaubaga ning see tuleb ladustada siseruumides. Kahju ei ole tekkinud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu, vaid põhjustatud hageja või saatja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu või nende poolt antud juhiste tagajärjel. Samuti on kahju põhjustatud pakendi ebapiisavast kauba pakkimisest saatja poolt ning ebapiisavast markeeringust.
16.Juhul, kui kohus leiab, et kostja käitumine soodustas kauba kahjustamist, siis kostja leiab, et vastaval juhul vastutab kostja CMR art 17 lg 5 alusel maksimaalselt 50% ulatuses. Vastavas ulatuses on kostja aga hüvitise tasunud hagejale. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 5% aastas lähtudes CMR konventsiooni art 27 lg-st 1 tulenevalt. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
1) hageja ja kostja vahel sõlmiti 07.07.2017 e-kirjavahetuse teel transpordileping, mille kohaselt kohustus kostja võtma kauba aadressilt Kuma tee 1, Peetri alevik ja selle toimetama Soome Timberwise OY-le (tlk 10-11); 2) 13.07.2017 jõudis veos kostjani ja kostja korraldusel laadis kauba maha ABC laotöötaja XXX, kes ladustas kauba välitingimustes (tlk 1 pöördel); 3) 14.07.2017 laeti kaup haagisesse; 13.07.2017 öösel vastu 14.07.2017 sadas vihma ja kaup sai niiskust ning seetõttu tekkis kahju (tlk 5); 4) 01.09.2017 on kostja vabatahtliku transpordiettevõtte varakindlustuse kindlustusandja teinud otsuse, millega leidis, et hüvitamisele kuulub kahju summas 25 038,96 (tlk 13-14 pöördel).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas veose kahjustamisega tekkinud kahju eest vastutab kostja ja kui, siis millises ulatuses, s.h selle üle kas kostja rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Samuti selle üle, kas kahju tekkimise eest vastutab hageja ning kas kahju on põhjustatud hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, ebapiisava kauba pakkimise või ebapiisava markeeringu tõttu.
20.Esmalt tuvastab kohus, kas kohaldamisele kuuluvad rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR-i) või võlaõigusseaduse (VÕS-i) sätted. CMR konventsiooni artikli 1 järgi igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks pool on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest, kohaldatakse CMR konventsiooni. Kuna täidetud on CMR art 1 lõikes 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused, tuleb kohaldada CMR-i.
21.CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Seega vastutab kauba eest vedaja ehk kostja. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-10, p 13). Selle tõendamine, et kauba vigastamine oli esile kutsutud art 17 lõikes 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajana kostjal CMR art 18 punkti 1 järgi.
22.Kostja leiab, et kuivõrd veotellimuses ei olnud tehtud ühtegi viidet kauba nimetusele ega selle niiskuskartlikkusele, samuti puudus markeering selle kohta, et kaup ei tohi märjaks saada ning saatelehel puudusid kauba vajaliku ohutusmeetmete kohta tehtud märkused, siis vabaneb kostja vastutusest. Kostja on seisukohal, et kui ta tõendab, et kujunenud asjaoludel võis veose kaotsiminek või vigastamine olla ühe või mitme erilise riski tagajärg, millele viidatakse CMR konventsiooni artikkel 17 lõikes 4, siis CMR konventsiooni art 18 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et see toimus nende tagajärjel. Kostja rõhutab, et CMR konventsiooni art 18 lõikes 2 sätestatud reegli kohaselt on nõude esitajal ehk hagejal kohustus tõendada, et vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Hageja ei ole tõendanud, et kahju ei ole tekkinud hageja või saatja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu või nende poolt antud juhiste tagajärjel. Kohus selgitab, et kahju tekkimine saatja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu või nende poolt antud juhiste tagajärjel on sätestatud CMR art 17 lõikes 2, mitte lõikes 4. Seega lasub selle tõendamine, et kauba vigastamine oli esile kutsutud art 17 lõikes 2 toodud asjaolude tõttu, CMR art 18 lõike 1 järgi vedajana kostjal mitte hagejal.
Kostja leiab ka, et hageja ei ole tõendanud, et kahju ei ole põhjustatud pakendi ebapiisavast kauba pakkimisest saatja poolt ning ebapiisavast markeeringust. Kostja viitab CMR art 17 lg 4 punktile b, mis sätestab pakendi puudumist või defekte juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud ning art 17 lg 4 punktile e, mis toob välja kaubapakkide markeeringu või numeratsiooni puudulikkuse või mittevastavuse. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et kaup oli pakendatud. Ka tunnistaja ütlustest tulenevalt oli kaup pakendatud, s.o kiletatud (tlk 121). Kohus leiab, et juhul, kui kostja leidis, et hageja ei ole kaupa veoks vastavalt piisavalt pakendanud või markeerinud, olnuks tal õigus keelduda hageja kauba veoks vastuvõtmisest. Kohtu hinnangul ei pea hageja eeldama, et tema kaupa ladustatakse välitingimustes, kus erinevad ilmastikuolud (liigne päike, vihm) võivad kaupa kahjustada. Seega ei olnud hagejal ka kohustust pakendada kaup välitingimustele vastavalt. Kauba markeeringu või numeratsiooni puudulikkuse või mittevastavuse osas selgitab kohus järgmist. CMR art 6 lg 1 toob välja andmed, mida saatedokument peab sisaldama ja lg 2 toob välja andmed, mida saatedokument peab vajaduse korral sisaldama. Nimetatud artikli lõikest 1 punktist f tuleneb saatjale vaid kohustus märkida andmed ohtlike kaupade puhul. Kohtu hinnangul ei ole teave kauba niiskuskartlikkuse kohta käsitletav teabena, mida peaks saatja ära märkima. Kostja heidab ka hagejale ette, et veotellimuses ei olnud tehtud viidet kauba nimetusele ega selle niiskuskartlikkusele ning puudus markeering selle kohta, et kaup ei tohi märjaks saada. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et saatedokumendis on välja toodud kauba nimetus (tlk 55). Niiskuskartlikkuse osas on kohus seisukohal, et kuivõrd CMR artiklist 6 ei tulene hageja kohustust märkida selliseid andmeid saatedokumendis, siis ei olnud hagejal sellist kohustust ka veotellimuse esitamisel. CMR artiklist 6 lõikest 1 tuleneb hagejale üksnes kohustus märkida ohtlike kaupade puhul nende üldtunnustatud märgis. Nimetatud artikkel ei too hagejale kohustust välja tuua muid märgiseid, sh teavet niiskuskartlikkuse kohta. Seega ei olnud hageja kohustatud sellekohast markeeringut välja tooma. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole kahju põhjustatud pakendi ebapiisavast kauba pakkimisest hageja poolt ning ebapiisavast markeeringust.
23.Tunnistaja XXX ütlustest tulenevalt oli tema jaoks vaidlusoleva kauba puhul tegu tavalise puidukoormaga (tlk 120 pöördel). Vastates hageja esindaja küsimusele, kas need olid eeltöödeldud võrreldes metsast saetud puiduga, vastas tunnistaja „jah, seda küll.“ Samas on tunnistaja andnud ütlusi, et tegemist on töötlemata puiduga (tlk 121). Seega on tunnistaja ütlused vastuolulised. Tunnistaja on kohtule öelnud ka, et ta ei ole sellel alal ekspert ning tema hinnangul oli tegemist täiesti tavalise puiduga. Kohus viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-127-05 punktile 13, mille kohaselt on vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Nimetatud lahendi punktist 14 tulenevalt selleks, et selgitada, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Seega määrab kõrgendatud hoolsuse ulatuse kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis ja vedajal lasub CMR art 18 lg 1 järgi kohustus tõendada, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust.
Kohtu hinnangul ei ole laotöötaja XXX rakendanud kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Tunnistaja on andnud vastuolulisi ütlusi. Kohus leiab, et kui XXX oleks rakendanud nimetatud kauba puhul kõrgendatud hoolsust, s.o ladustanud kauba sisetingimustes või katnud kauba veekindla kattega, ei oleks kahju tekkinud. Ka on kostja ise öelnud, et laotöötaja käitus täiesti tavapäraselt ja vastavale valdkonnale omasel viisil (tlk 50 pöördel viimane lause). Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb vastutusest vabanemiseks aga kostjal rakendada justnimelt kõrgendatud hoolsust, mitte üksnes tavapärast hoolsust.
24.Kostja on kohtule esitanud pildi AS Puumerkki laost, millelt nähtub, et puit on ladustatud välitingimustes (tlk 56) ja millega soovib kostja tõendada, et väärindamata puitu ladustatakse tavaliselt välitingimustes. Samuti toob kostja välja OÜ Eldur Puit selgitused, mille kohaselt harilikku õhukuiva ehituspuitu võib ladustada õues katte all (tlk 57). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud pilt, et väärindamata puitu ladustatakse tavaliselt välitingimustes. Nimetatud pildil on kaup pakendatud valge kilega, seega ei ole teada, mis kaubaga on tegu. Isegi juhul, kui olla seisukohal, et nimetatud pildil on katete all väärindamata puit, ei tõenda see, et sellist puitu võib ladustada õues katte all. Asjaolu, et keegi ladustab puitu välitingimustes katte all, ei tähenda, et kaup ei ole kahjustada saanud ja ei või kahjustada saada.
25.Kostja on kohtule esitanud kinnituskirja, milles leiab XXX, et vaidlusaluse kauba puhul on tegu tavalise puitmaterjali kui toormaterjaliga ja seda ladustatakse tavaliselt välitingimustes ilma täiendavate meetmete tarvitusele võtmiseta (täiendavad katted vms), väljaarvatud juhul kui tellija on esitanud eraldi nõudeid seoses materjali ladustamisega. Hageja leiab, et nimetatud kinnituskirja näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Hagejale ei ole teada, millisel viisil on antud kinnituskiri XXXlt saadud, mis on olnud selle tõendi loomise eesmärk ja kas XXX on antud asjas erapooletu või mitte. Kostja ei saa asendada TsMS-is ettenähtud tõendivormi teisega. Hageja palub jätta nimetatud tõend arvestamata. Kostja leiab, et kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes ning on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus leiab, et kinnituskirja saab küll käsitleda dokumentaalse tõendina, kuid Riigikohtu lahendi 3-2-1-74-11 punktist 26 tulenevalt võib sellise tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud aga olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku ei kohtule ega vastaspoolele võimalust kinnituskirja esitajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Kostja seda teinud pole. Seega saab kohus kinnituskirja tõendina arvesse võtta, aga kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15). XXX on leidnud, et kaup tuleb markeerida vastavalt nõuetele kui saadetis vajab ladustamisel või käsitlemisel eritingimusi. Kohus on seisukohal, et niiskustundlikkus ei ole eritingimus. Kohus rõhutab veelkord, et hageja ei pea eeldama, et tema kaupa ladustatakse välitingimustes, kus erinevad ilmastikuolud (liigne päike, vihm) võivad kaupa kahjustada. Kohus ei nõustu eeldusega, et juhul, kui kaup ei ole markeeritud selliselt, et kaup võib ilmastikutingimuste tõttu kahjustada saanud, kui seda välitingimustes ladustada, siis võib ilmtingimata kaupa välitingimustes ladustada. Kui kostja leidis kauba vastuvõtmisel, et kaup ei ole markeeritud, siis oli kostjal kohustus küsida hagejalt täiendavat infot või jätta kaup vastu võtmata. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab kostja kauba eest vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kostjale oli teada, et tema vastutab kauba eest selle vastuvõtmise hetkest alates. Kohus on juba eelnevalt viidanud Riigikohtu lahendile, et CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kostja kõrgendatud hoolsuskohustust näitaks sh käitumine, et ta uurib hoolimata markeeringust või selle puudumisest, selle ladustamistingimuste kohta. Hagejal ei olnud kohustust välja tuua kauba niiskuskartlikkust.
Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja arvestas kõiki võimalikke riske ja rakendas kauba osas kõrgendatud hoolsust ning sellest hoolimata oli kauba kahjustumine vältimatu ning väljaspool kostja mõjusfääri. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et Eesti kliimas sajab vihma. Kõrgendatud hoolsusega käitumiseks oleks saanud pidada seda, kui kostja oleks puidu ladustanud sisetingimustes või piisavalt kaetult. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et laotöötaja kõrgendatud hoolsus oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kauba kahjustumine oli esile kutsutud CMR art 17 lõikes 2 toodud asjaolude tõttu. Seega ei vabane kostja CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest. Samuti ei ole kahju tekitatud CMR art 17 lõikes 4 väljatoodud juhtudel. Seega vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest.
26.CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Kostja kasutas veo teostamisel ladustaja ABC Tolliabi OÜ teenuseid, mistõttu vastutab kostja CMR art 3 alusel kahju tekkimise eest.
27.CMR art 23 lg 1 järgi kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 25 038,96 eurot. Hageja kahju on tõendatud reklamatsiooni (tlk 15) ja selle lisadega (tlk 106-114). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul hagi kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis 25 038,96 eurot.
28.Viivisest Kuna pooltel ei olnud viivisemäär kokku lepitud, siis nõuab hageja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 13.09.2017 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimisel on rakendatav CMR konventsioon. Vastavalt CMR konventsiooni artikkel 27 lõikele 1 nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. Need arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. Seega on CMR konventsioonis reguleeritud viivisenõude esitamine ning seetõttu on hageja viivisenõude puhul ebaõigesti lähtunud VÕS §-st 113. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 5% aastas. Kohus leiab, et kuivõrd kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et edasiulatuva viivisemäära puhul tuleb lähtuda CMR artikkel 27 lõikest 1. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlgnevuselt (25 038,96 eurolt) 5% aastas alates 13.09.2017 kuni 25 038,96 täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.1.Hageja menetluskuludest Hageja menetluskulud on kokku summas 4490,66 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 1000 eurot ja õigusabikuludest summas 3490,66 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 3490,66 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 20 tundi ja 32 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 15.08.2017 materjalide analüüs, suhtlemine Kopra kindlustusandjaga, suhtlemine kliendiga 1 tund ja 32 minutit summas 260,66 eurot; 2) 01.09.2017 kindlustusseltsi otsuse analüüs ja suhtlemine kliendiga 55 minutit summas 155,83 eurot; 3) 04.09.2017 suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 4) 06.09.2017 suhtlemine kliendiga 16 minutit summas 45,33 eurot; 5) 08.09.2017 suhtlemine kliendiga 26 minutit summas 73,66 eurot; 6) 12.09.2017 hagiavalduse koostamine, suhtlemine kliendiga 3 tundi ja 26 minutit summas 583,67 eurot; 7) 13.09.2017 hagiavalduse esitamine 36 minutit summas 102 eurot; 8) 18.09.2017 kohtumääruse analüüs, suhtlemine kliendiga 14 minutit summas 39,67 eurot; 9) 12.10.2017 kohtudokumentide vastuvõtmine ja päringu tegemine kohtule 12 minutit summas 34 eurot; 10) 12.10.2017 kostja vastuse analüüs 16 minutit summas 45,33 eurot; 11) 13.10.2017 kohtuvaidluse materjalidega tutvumine 1 tund ja 15 minutit summas 212,50 eurot; 12) 16.10.2017 CMR-i ja kommentaaride lugemine, analüüs 1 tund ja 30 minutit summas 255 eurot; 13) 17.10.2017 suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 14) 20.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund summas 170 eurot; 15) 23.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund ja 25 minutit summas 240,83 eurot; 16) 24.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund ja 45 minutit summas 297,50 eurot; 17) 24.10.2017 kostja vastusele vastamine 16 minutit summas 45,33 eurot; 18) 01.11.2017 kohtumääruse analüüs 12 minutit summas 34 eurot; 19) 20.11.2017 määruskaebuse analüüs 20 minutit summas 56,67 eurot; 20) 21.11.2017 vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund ja 23 minutit summas 235,17 eurot; 21) 18.12.2017 kohtumääruse vastuvõtmine, suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 22) 07.03.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund ja 8 minutit summas 192,67 eurot. 23) 07.03.2018 kohtuistungil osalemine 1 tund ja 25 minutit summas 240,83 eurot. Hageja leiab, et tunnihind 170 eurot käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu arusaamaga keskmisest mõistlikust advokaadihonorarist. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja on seisukohal, et vastav tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Asjaolust, kui mõnes üksikus kohtulahendis on Riigikohus pidanud mõistlikuks keskmisest mõnevõrra kõrgemat tunnitasu, ei saa järeldada, et igakordselt saaks
põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnihinda, mis ületab eelnimetatud Riigikohtu lahendis märgitud 120 eurot. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist tavalise kahju hüvitamise ja viivise nõudega, mida ei saa pidada tavapärasest keerukamaks ega mahukamaks. Hageja ei ole välja toonud, mis põhjustel tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Kostja hinnangul saab mõistlikuks pidada maksimaalselt 120 eurost tunnihinda. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud enne 12.09.2017 (hagiavalduste koostamist) tekkinud õigusabikulud on tekkinud enne hagiavalduse koostamist ning on seetõttu kohtueelne õigusabikulu, mille hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb hageja menetluskulud vastavas osas, s.o 3 tunni ja 29 minuti ulatuses jätta hageja enda kanda. Kostja leiab, et hagi esitamise ajakulu 36 minuti ulatuses on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluvaks mõistlikuks ajakuluks tuleks lugeda mitte rohkem kui 3 tundi ja 26 minutit. Samuti on kostja hinnangul ülepaisutatud 14.09.2017 Harju Maakohtu kohtumääruse analüüsile kulunud aeg. Tegemist on nn tüüpmäärusega, millele tutvumisele ning kliendile teavitamisele ei saaks kuluda rohkem aega kui 4 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks hageja ajavahemiku 15.08.2017-08.09.2017 eest kantud kulusid 3 tunni ja 29 minuti eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda käesolevas menetluses kahjuna. Hagejal on kulunud hagiavalduse koostamisele, suhtlemisele kliendiga ja hagiavalduse esitamisele 4 tundi ja 2 minutit, millest 36 minutit on kulunud hagiavalduse esitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 36 minutit hagiavalduse esitamise eest. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks oleks 5 minutit, vähendades antud ajakulu 31 minuti võrra. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 4 tundi ja 26 minutit kostja vastusele seisukoha koostamist. Enne seisukoha koostamist on hageja kulutanud kostja vastuse analüüsile, materjalidega tutvumisele, CMR-i ja kommentaaride lugemisele ning suhtlusele kliendiga 3 tundi ja 21 minutit. Nimetatud toimingud on tehtud seoses kostja vastusele seisukoha koostamisega. Kohus leiab, et mõistlik aeg seisukoha koostamiseks oleks 2 tundi ja 30 minutit, vähendades antud ajakulu 1 tunni ja 56 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega 07.03.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 1 tund ja 8 minutit ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 8 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 4 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 14 tunni ja 28 minuti ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul nii hagi asjaolusid kui Riigikohtu seisukohti arvestades liialt kõrge. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu ei leia kohus olevat põhjendatud arvestada keskmisest suuremat tunnihinda. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seega tunnihinnana 120 eurot käibemaksuta ja vähendab hageja poolt taotletut vastavalt.
Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 1736 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 2736 (riigilõiv ja õigusabikulud) eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 97% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud summas 2653,92 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.2.Kostja menetluskuludest Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 1663,50 eurot, millele on kulunud 18 tundi ja 29 minutit tunnihinnaga 90 eurot käibemaksuta. Õigusabi on osutatud hinnaga 90 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) Hagiavaldusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine – 1 tund ja 34 minutit; 2) 14.09.2017.a Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumine. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine, kliendiga suhtlemine ning vastuse hagiavaldusele, taotluste tunnistaja ülekuulamiseks ja kolmanda isiku kaasamiseks koostamine – 6 tundi ja 36 minutit; 3) 12.10.2017.a Harju Maakohtu nõuetega ja 01.11.2017.a Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumine, selle õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning määruskaebuse koostamine – 1 tundi ja 44 minutit; 4) Hageja seisukohaga kostja vastusele tutvumine ja positsioonide kujundamine – 1 tund ja 2 minutit; 5) Harju Maakohtu kaaskirjaga Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine. Maakohtu ekirjaga ja kutsega tutvumine. Kliendiga kohtumine. Kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine. Eelistungi protokolliga tutvumine ja taotluse protokolli parandamiseks koostamine. Kohtu kirjaga hagejale ja hageja seisukohaga protokolli parandamise taotlusele tutvumine. Kompromissiläbirääkimiste pidamine PZU kindlustusseltsiga. Taotluse tõendite tsiviilasja juurde arvamiseks koostamine ja esitamine kohtule. 28.03.2018.a Harju Maakohtu kohtumääruse ja kirjaga tutvumine – 7 tundi ja 33 minutit. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse koostamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja määruskaebus jäeti rahuldamata. Kuivõrd ei ole võimalik aru saada kui palju kulus kostjal 12.10.2017 Harju Maakohtu nõuetega tutvumiseks ja 01.11.2017 kohtumäärusega tutvumiseks, analüüsimiseks, positsioonide kujundamiseks aega ja kui palju määruskaebuse koostamiseks, peab kohus mõistlikuks ajaks määruskaebuse koostamisel 1 tundi, seega vähendab kohus antud ajakulu 1 tunni võrra. Samuti tuleb vähendada kostja ajakulu seoses tutvumisega kohtu kaaskirjaga Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, kuivõrd see on seotud määruskaebuse lahendamisega. Kuivõrd ei ole aru saada, kui palju on kostjal nendele toimingutele aega kulunud, peab kohus nende puhul mõistlikuks ajaks maksimaalselt 20 minutit. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu 1 tunni ja 20 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 17 tunni ja 9 minuti ulatuses.
Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnihind 90 eurot käibemaksuta on mõistlik. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1543,50 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata 3% ulatuses, tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud summas 46,30 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.