Pärnu Maakohus
Kohtunik Kohtujurist
Siiri Malmberg Ave Roosvalt
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26. aprill 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-5164
Tsiviilasi
Korteriühistu Villa 1 hagi J.K.’i vastu põhivõla 1251,60 eurot, viivise 69,25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Villa 1, registrikood 80412426, asukoht Villa 1-32, 80010 Pärnu, e-post: [email protected] , lepinguline esindaja Annika Murulaid, e-post: [email protected] Kostja: J.K., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx
Võtta vastu Korteriühistu Villa 1 hagist loobumine J.K.’i vastu ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kindlaks Korteriühistu Villa 1 menetluskulud summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot ning nimetatud summa välja mõista J.K.’ilt. Tagastada hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust 100 (ükssada) eurot Korteriühistu Villa
arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Tsiviilasi nr 2-18-5164 Sisulised asjaolud, kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu menetluses on Korteriühistu Villa 1 hagi J.K.’i vastu põhivõla 1251,60 eurot, viivise 69,25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 20.04.2018 esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses kostja poolt võlgnevuse tasumisega peale hagi esitamist. Kohus leiab, et esitatud avaldus on seaduslik ega riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hagist loobumisel võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja on tasunud hagiavaldustelt riigilõivu 200 eurot, millest seoses hagist loobumisega taotleb hageja pooles ulatuses riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Hageja on kandnud menetluskulusid lepingulisele esindajale kokku 6 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 540 eurot. Kohus on edastanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale, kes on nimetatud avalduse kätte saanud Avaliku etoimiku (AET) kaudu 20.04.2018. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks, s.o 5 päeva arvates menetluskulude nimekirja ja tõendite kostjale kättetoimetamisest hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Hageja lepingulise esindaja tasumäär 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kulude väljamõistmist käibemaksuta. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas on selgelt ja arusaadavalt näidatud hageja esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja tutvunud nõude aluseks olevate dokumentidega, neid analüüsinud ja klienti nõustanud seoses nõudega ning on koostanud 5-leheküljelise hagiavalduse. Toimingutele on kulunud 6 tundi. Nimetatud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ning kohus määrab kindlaks hageja kulud õigusabile summas 540 eurot.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-18-5164 Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 100 eurot ning hageja õigusabikulud 540 eurot, kokku summas 640 eurot välja mõista J.K.’ilt hageja Korteriühistu Villa 1 kasuks. Hageja on tasunud hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kuna hageja loobub hagist ja on esitanud avalduse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks, siis kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastab 04.04.2018 tasutud riigilõivust poole, s.o 100 eurot, mis vastavalt avaldusele tuleb kanda Korteriühistu Villa 1 arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.