Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluskulud

kindlaks

rahaliselt.

Rahuldada

hageja

taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 16 627,44 eurot. 3) Kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 16 627,44 eurolt hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 26.04.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1) Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 655 630,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 104 541,60 eurot ning lisanduv viivis (I kd, tl 1-5). Hageja on seisukohti esitanud erinevates menetlusdokumentides (I kd, 145146, 171-174; II kd, tl 71-78, 140-144, 164-166). 2) Hageja nõue kostja vastu põhineb 26.04.2013 sõlmitud ehitusseadmete ja tööjõu rendilepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest ajavahemikus 29.08.2014 kuni 31.01.2015 esitatud 10 arvel (I kd, tl 40- ́-äö32101) põhisummas 655 630,25 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Kõigi arvete maksetähtpäevad on saabunud hiljemalt 31.03.2015. 26.04.2013 lepingule oli sõlmitud 08.05.2013 lisakokkulepe töötajate rendi kohta ehk 08.05.2013 kokkuleppega täiendati 26.04.2013 lepingut. Hageja täitis kõik 2013. aasta lepingustest tulenevad kohustused ning ehitustööd on lõppenud. Olukorras, kus teenust on osutatud ja selle tulemus ning rahaline summa aktsepteeritud, tuleb tasunõue igal juhul rahuldada. 3) Lisaks 26.04.2013 lepingule oli poolte vahel sõlmitud leping ka 10.03.2014 leping. 2013 leping ja 2014 leping on täiesti erineva sisuga üksteisest sõltumatud lepingud. Ainuke seos kahe lepingu vahel on see, et mõlemad on sõlmitud ALSTOM Estonia AS-i tellimuste täitmiseks Narvas. 10.03.2014 lepinguga ei ole 26.04.2013 lepingut asendatud, muudetud ega täiendatud. 4) 2013 leping on sisult rendileping, mille alusel rentis hageja kostjale ehitusseadmeid ja lepingu lisakokkuleppe alusel tööjõudu. 08.05.2013 lisakokkuleppe kohaselt määras töölised tööülesandeid täitma tellija ehk kostja. 10.03.2014 leping seevastu on sisult töövõtuleping. 2014 lepinguga ei asendatud 2013 lepingut. Poolte eesmärk lepingute sõlmimisel oli erinev, nagu ka ülesannete sisu ja vastutus. Kui 26.04.2013 lepingu esemeks olid masinate ja tööjõu rent, sh kõrgsurvetorustiku paigaldamiseks, siis 10.03.2014 lepingu esemeks olid seevastu kitsalt kesksurvetorustiku tööd (märgitud lepingu punktis 4 kui „IP“ - intermediate pressure piping - eeldatava maksumusega 155 000 eurot) ja tulekahjuennetussüsteemi tööd (SGA-süsteemi tööd, eeldatava maksumusega 112 000 eurot). 10.03.2014 lepingu ese on selgelt piiritletud ja varasemast lepingust erinev. 10.03.2014 lepingu alusel tehtud tööd teostati ja arveldati eraldi perioodil märtsist septembrini 2014 ja esitatud arvetel oli selge viide 10.03.2014 lepingule nr 08/14. 2014 lepingu alusel esitatud arvetel on tehtud tööd arveldatud töömahtude põhiselt, vastavalt paigaldatud torustiku osade valmimisele. Sealjuures on iga arve juures nii hageja kui kostja poolt allkirjastatud teostatud tööde rahaline akt, kust on näha iga töö kumulatiivne teostatud maht nii mõõtühikutes kui protsendina lepingu kogumahust. See vastab täpselt 2014 lepingu punktile 6, mis erineb olemuslikult 2013 lepingu arveldamisest. Eraldi on iga arve juures välja toodud torustiku paigaldamine (piping installed), torustiku keevitus (piping welded), torustiku toestuse paigaldus (Saksa tootja Lisega toodete põhjal Lisega installed) ja terasstruktuuride paigaldus (steel structure installed) vastavalt kesksurvesüsteemi tööde (IP) ja tulekahjuennetussüsteemi (SGA) kohta. Pooled tegutsesid ja arveldasid samaaegselt kahe lepingu alusel eraldi ja 2013 leping oli pärast 2014 lepingu sõlmimist kehtiv ning pooled jätkasid 2013 lepingu täitmist eraldi, seda kajastab arvete eraldi esitamine ning arvetel märgitu (I kd, 171-174).

5) Poolte vahel kehtis kaks samaaegset lepingut, mida täideti eraldi. 2013 ja 2014. aasta lepinguid täideti paralleelselt ja akteeriti ning arveldati eraldi. 2013 lepingu täitmine toimus nii enne 2014 lepingu sõlmimist, sellega samaaegselt kui jätkus ka pärast seda kuni jaanuarini 2015. 2013 lepingu alusel esitatud arvetel ja aktidel on läbivalt toodud välja rendi-ja töötunnid ning äratuntav viide aastanumbrile 001/13 koos lepingu nimetusega, samas kui 2014 lepingu alusel esitatud arvetel ja aktidel (lepingut täideti perioodil märtsist septembrini 2014) on läbivalt välja toodud töövõtu edenemise protsent ja äratuntav viide lepingu-ja aastanumbrile 008/14 (II kd, tl 71-74). 2013 lepingu lõppemine 2014 lepingu sõlmimisel ei saa kuidagi tuleneda sellest, et vahepealsel ajal, so 19.06.2013 oli kostja asutanud Eestis filiaali (ÄS § 384 lg 2) (II kd, tl 164-166). 6) See, et hageja nõude aluseks olevad arved ja aktid on koostatud 2013 lepingu alusel, tuleneb järgmistest asjaoludest: 1) tasu on arvestatud vastavalt 2013 lepingu hinnakirjadele ja seal märgitud elementidele; 2) töötundide arvestus lähtub igakuiste arvestuslehtede jaotistest LP ja HP, millisteks töödeks kostja hagejalt 2013 lepingu alusel renditud vahendeid kasutas; 3) kõigil kahepoolselt allkirjastatud teostatud tööde aktidel on selge viide 2013 lepingule, kus pärast murdu on märgitud arv 13. Kõigi tunnuste poolest erinevad 2013 lepingu arved ja aktid 2014 lepingu alusel esitatud arvetest ja aktidest ning on esitatud nendest eraldi (II kd, tl 164-166).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7) Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning alternatiivselt tuleb jätta hagi rahuldamata (I kd, 127-129). Kostja on seisukohti esitanud erinevates menetlusdokumentides (I kd, tl 164-167; 178-181; II kd 1-6, 125-128, 145-146, 158163). 8) 26.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja esimese lepingu, milles oli lepitud kokku, et sellest lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eestis. 10.03.2014 sõlmisid hageja ja kostja uue lepingu, milles lepiti kokku, et kõik lepinguga seotud vaidlused lahendatakse Itaalias Pescara kohtus. 10.03.2014 lepingu p-s 15 leppisid hageja ja kostja kokku 26.04.2013 lepingu muutmises, viidates ja kinnitades, et tegemist on ainsa kehtiva nendevahelise lepinguga. Nii 26.04.2013 kui 10.03.2014 lepingus nimetasid pooled lepingut „tellimuseks“ (ingl k – order). Seega 10.03.2014 lepinguga lõpetati 26.04.2013 lepingu kehtivus. Kõik hagi aluseks olevad arved on seotud 10.03.2014 lepinguga, millest tulenevad vaidlused tuleb lahendada Itaalia kohtus. 10.03.2014 leping oli poolte vahel ainus õigusjõus olev leping. Arveldamised olid igakuised ja alates 10.03.2014 esitatud arved olid 10.03.2014 lepingu alusel esitatud. On välistatud, et hagi esemeks olevad arved võinuks olla esitatud 10.03.2014 lepingu asemel 26.04.2013 lepingu alusel. 9) Hagi aluseks olevatel arvetel ei ole ühelgi arvel viidatud, et need oleks esitatud 26.04.2013 lepingu alusel, kuigi need on esitatud 10.03.2014 lepingu sõlmimisele järgnevalt. Ebaõige on hageja käsitlus, et 26.04.2013 lepingu ulatus oli laiem kui 10.03.2014 lepingu ulatus. Vastupidi – 10.03.2014 lepingu p-st 1 nähtub, et 10.03.2014 lepingu ulatus oli laiem. 10.03.2014 lepingu järgi olid hageja kohustused seotud mittepurustava katsetamise, torustiku rajamise ja keevitamisega. Hagi aluseks olevatel arvetel on ühikutena kirjeldatud mh: ARC keevitaja / kaarkeevitaja, torulukksepp, HPkvalifikatsiooniga keevitaja, röntgenuuring jne. Need on artiklid vastavad 10.03.2014 lepingus sätestatud tööde sisule. Tegemist oli järelikult 10.03.2014 lepingu alusel esitatud

arvega, sest 10.03.2014 lepinguga oli nähtud ette, et hageja vastutas mh torustiku püstitamise, keevitamise ja mittepurustava katsetamise eest. Kõik 2014 lepinguga seotud vaidlused tuleb lahendada vastavalt Itaalia õigusele. 10) Kõik 2013 lepingu kohustused on hõlmatud 2014 lepingus toodud kohustustega. 2013 leping ja 2014 leping on oma sisus praktiliselt kattuvad, ent lihtsalt sõnastatud erinevalt. 2014 lepinguga lõpetati 2013 leping. Asjakohatu ja ebaloogiline on hageja väide, et samasisulised 2013 ja 2014 lepingud kehtisid paralleelselt eraldi edasi pärast 2014 lepingu sõlmimist. On ebaloogiline ja ilmselgelt vastuolus poolte tahtega 2014 lepingu sõlmimisel, et hageja pidi teostama mittepurustavat katsetamist, teostama keevitustöid jms samal ehitusplatsil, samaaegselt, paralleelselt kahe lepingu alusel, millele kohaldub kummalegi erinev õigus ning erinev kohtualluvus. 2014 lepinguga välistati 2013 leping. 11) Ennastvälistav on hageja väide, et justkui oleks võimalik 2013 lepingut jagada kaheks osaks – üheks töövõtu osaks, mis lõppes 2014 lepingus uue töövõtu kokkuleppega, ja teiseks rendi osaks, mis jäi osaliselt kehtima isegi kui 2014 lepingus oli selgelt märgitud, et 2014 leping on ainus poolte vahel kehtima jäänud leping. Kui 2014 lepinguga lõpetati kõik varasemad lepingud, siis ei saanud 2013 lepinguga lõppeda osaliselt, sest 2014 lepingus viidati üheselt, et ainus kehtiv dokument 2014 lepingu sõlmimisel oli 2014 leping. 2014 lepingu sõlmimisest alates on kohtualluvus pooltevaheliste lepinguliste suhete osas määratud kindlaks ning mistahes 2014 lepinguga seotud vaidlused tuleb lahendada Itaalia kohtus. 12) Hagiavalduse aluseks olevad arved viitavad kuluridadena keevitustöödele, kuumtöötluse tööde teostamisele, mittepurustavale katsetamisega seonduval jne, mis on kõik 2014 lepingu järgi hageja kohustusteks. Seega 2014 lepingu kohtualluvuse kokkuleppega on seotud kõik 2014 lepinguga seotud vaidlused. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidluse esemeks on ühe ja sama Alstomi projektiga Narvas seotud arved. Seega 2014 lepingu kohtualluvuse kokkulepe, mis hõlmab kõiki 2014 lepinguga seotud vaidluseid, hõlmab kõiki mistahes hageja ja kostja vahelisi vaidluseid, mis on 2014 lepinguga ehk ainsana kehtima jäetud lepinguga seotud (I kd, tl 178-181). Mistahes tööd, mis on hageja poolt tehtud pärast 10.03.2014, alluvad 2014. aasta lepingule. 2014 leping sõlmiti 10.03.2014 ning esimesed arved, mille üle on vaidlus, pärinevad augustist 2014, see tähendab, et 2014 lepingut oli täidetud juba pea pool aastat. Hagejal ei ole nõudeõigust 2013 lepingu või selle lisade alusel vaidlustatavatest arvetest tulenevalt. 2014 jaanuarist alates asusid pooled leppima kokku uut tellimust, sest 2013 lepingu alusel olid tööd tehtud, kuid kostja soovis täiendavalt hagejalt teenuseid osta. Sel eesmärgil sõlmiti 2014 leping (II kd, tl 125-128). 13) Itaalia õiguse järgi 2014 lepingust tuleneb, et 2014 leping lõpetas kõik varasemad kokkulepped poolte vahel – hageja hagiavalduses esitatud nõuded tulenevad 2014 lepingust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata (II kd, tl 125-128).

KOSTJA TAOTLUS MENETLUSE PEATAMISEKS

14) Kostja on esitanud taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni Itaalias Pescara kohtus tsiviilasjas nr 5837/2017 tehtava lahendi jõustumiseni (II kd, tl 1-6; 125128, 145-146). Kostja on hageja vastu Itaalias Pescara kohtus esitanud hagi 2144000 euro nõudes (II kd, tl 129-136). Pecara kohtus tsiviilasjas nr 5837/2017 lahendab Itaalia kohus 2014 lepingust tulenevad kostja nõuded hageja vastu seoses 2014 lepingu

sõlmimise perioodil hageja poolt kostjale tekitatud kahjuga. Kostja hinnangul on käesolevas menetluses hageja esitanud kostja vastu nõuded 2014 lepingu perioodi kohta. Seega käesoleva vaidluse saab õigesti lahendada siis, kui Itaalia kohus on asjas nr 5837/2017 teinud otsuse ja tuvastanud, kas hageja täitis kohustusi kostja ees kohaselt või rikkus kostja ees kohustusi. 15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 31 lg 3 sätestab: „Kui kokkuleppega määratud kohus on teinud kindlaks kokkuleppekohase pädevuse olemasolu, loobuvad ülejäänud liikmesriikide kohtud pädevusest selle kohtu kasuks.“ 16) Tallinna Ringkonnakohus ei ole 06.07.2017 määruses kontrollinud, kas 2013. aasta lepingus sätestatud kohtualluvuse kokkulepe on pädev, vaid öelnud, et TsMSi järgi saab hageja tugineda väitele, et tema nõue põhineb 2013. lepingule ning et Eesti menetlusõiguse järgi tuleb n-ö selliselt esitatud nõuet kohtu poolt menetleda. Seega ei ole ringkonnakohus teinud kindlaks pädevuse olemasolu, vaid formaalselt selgitanud 06.07.2017 määruses, et Eesti menetlusõiguse järgi võis hageja esitada hagi tuginedes 2013. lepingule (isegi kui see ei ole õige), sest asja sisulisel läbivaatamisel alles Eesti kohus kontrollib, kas ka 2013. lepingust saavad väidetud nõuded tuleneda (II kd, tl 145146). HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA MENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE OSAS 17) 2014 leping ei mõjuta mingil moel 2013 lepingu sisu ega kehtivust, sh selles sisalduvat kokkulepet kohalduva õiguse ja kohtualluvuse kohta. 10.03.2014 leping on 2014 septembris täidetud, sellega seoses ei ole hageja kohtule nõudeid esitanud ja see ei ole kohtuvaidluse esemeks. Isegi kui eeldada, et kostja väidetav hagi Itaalia kohtule oleks sisuliselt seotud pooltevahelise 2013. aasta lepingu täitmisega, on kostja taotlus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks esitatud ilmselgelt menetluse põhjendamatuks venitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 06.07.2017 määrusega (I kd, 189-191) 2013 lepingu osas Eesti kohtualluvuse sõnaselgelt tuvastanud ning andnud selge suunise, et maakohus peab asja sisulist menetlust jätkama. Seega peaks Itaalia kohus kõigi 2013 lepingut puudutavate nõuete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 31 lg 3 kohaselt igal juhul oma pädevusest loobuma ning kostja väidetav pöördumine Itaalia kohtusse ei saa olla aluseks Eesti kohtumenetlust peatada (II kd, tl 71-74). 18) Kui kostja peaks esitama Itaalia kohtule hagi seoses 2013 lepinguga või kui Itaalia kohus peaks esitatud hagi mingil põhjusel selliselt tõlgendama, peaks Itaalia kohus kõigi 2013 lepingut puudutavate nõuete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 31 lg 3 kohaselt igal juhul oma pädevusest Harju Maakohtu kasuks loobuma, kuna Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud määrusega teinud kindlaks kokkuleppekohase pädevuse olemasolu. Kostja pöördumine Itaalia kohtusse antud asjaoludel ei saa järelikult olla aluseks Eesti kohtumenetlust peatada (II kd, tl 143-144).

MENETLUSE KÄIK

19) Harju Maakohus jättis 10.05.2017 kohtumäärusega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata (I kd, tl 168-16).

20) Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.07.2017 kohtumäärusega Harju Maakohtu 10.05.2017 määruse ning saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks (I kd, tl 189-191). 21) Käesolevas asjas on toimunud kaks kohtuistungit: eelistung 05.12.2017 (II kd, tl 121-123) ja 30.01.2018 kohtuistung, mil kuulati tunnistajatena üle Audrius Linkus ja Giovanni Cucchetti (II kd, tl 147-157). 22) Menetlusosalised on käesolevas asjas esitanud kohtukõne teesid kirjalikult (II kd, 158-166).

KOHTU PÕHJENDUSED

23) Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 24) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 alusel kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus on 02.12.2016 ja 21.09.2017 kohtumääruses (I kd, tl 19-20, 197) ning kohtuistungil (II kd, tl 121-123) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 25) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  



Poolte vahel sõlmiti 26.04.2013 ja 10.03.2014 lepingud ALSTOM Estonia AS-i tellimuste täitmiseks Narvas (seoses elektrijaama ehitusega). 26.04.2013 sõlmiti poolte vahel esimene leping nr 037/13 (edaspidi 2013 leping; I kd, tl 7-15, tõlge tl 16-24). Lepingu p 13 kohaselt kohaldatakse sellele lepingule Eesti seadust (I kd, tl 12, 21). 26.04.2013 lepingule sõlmiti poolte vahel 08.05.2013 lisakokkulepe ehk 08.05.2013 kokkuleppega täiendati 26.04.2013 lepingut, millele lisati hinnakirjad (I kd, tl 25-37).



10.03.2014 sõlmiti poolte vahel teine leping nr 008/14 (edaspidi 2014 leping; I kd, tl 130-142). Lepingu p 17 kohaselt kohaldatakse sellele lepingule Itaalia seadust (I kd, tl 134, 141).  Nii 2013 kui 2014 lepingus on kasutatud sõna „tellimus“ (ingl k order) (I kd, tl 7-24; 130-142).  Kostja asutas Eestis filiaali 19.06.2013 (II kd, tl 174).  Hageja on esitanud kostjale arveid alates 26.04.2013 kuni 30.01.2015 kokku 50-l korral, kuid hageja nõue tuleneb 10-st kostja poolt tasumata arvest kuupäevadega alates 29.08.2014 kuni 30.01.2015 (I kd, tl 165).  Hageja nõue tuleneb järgmistest kostja poolt tasumata arvetest: Jkn Arve nr ja kuupäev Summa Maksetähtaeg Toimiku lk

väljaselgitamist ei takista mingil viisil Itaalia kohtumenetluses olev kostja nõue hageja vastu, mis tuleneb poolte vahelisest 2014 lepingust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. 28) Järgmisena analüüsib kohus, kas pooltevaheline 2013 leping ja 2014 leping kehtisid paralleelselt või 2014 lepinguga lõpetati 2013 leping ning hagejal puudub nõudeõigus 2013 lepingu alusel. Nendele küsimustele vastuse leidmisel peab kohus hindama 2013 ja 2014 lepingute sisu, sh millistes töödes ja kohustustes pooled kokku leppisid; millised tööd ja kohustused hageja täitis ehk milline töö reaalselt ära tehti, mille alusel esitas hageja kostjale hagi aluseks olevad 10 arvet. 29) Kohtu hinnangul on nii 2013 kui 2014 lepingute näol tegemist töövõtulepingutega VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja - hageja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija - kostja) aga maksma selle eest tasu. Seejuures on mõlema lepingu puhul töövõtjaks hageja ning töö tellijaks kostja. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.11.2017 lahendis nr 2-10-4395/107 (p 16) märkinud, et juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Samuti tuleneb VÕS § 29 lg 5 p-st 3, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. 30) Alljärgnevas tabelis on välja toodud 2013 ja 2014 lepingute erinevused olulistes tingimustes: Lepingu tingimused:

26.04.2013 leping (I kd, tl 7-24)

10.03.2014 leping (I kd, tl 130142)

Lepingu number

037/13 (töö tähis 038/12)

008/14

Lepingu pooled

Hageja ja kostja

Hageja ja kostja Eesti filiaal

Eesmärk/teema

Varustuse rentimine ja Torustiku rajamine, keevitamine, mittepurustatav katsetamine mittepurustatav katsetamine kohapeal Eestis Narva objektil Alstomi projekti jaoks Narvas

Hind

333 333,33 eurot, hõlmates lepingu Kindel fikseeritud hind iga punkte 1, 3, 4 (p 1) töölõigu kohta: 1) IP – 155000 eurot; 2) SGA – 112000 eurot; mille puhul on ära märgitud erand (p 4).

Arveldamine

Pooled hindavad iga kuu saavutatud Arve esitatakse edenemist töödemahu nimekirjas edenemisaruandest (p 6) sisalduva hinnakirja alusel (p 4)

100%

Tingimused arvele

Arved tuleb saata kostjale (p 4). Kõikidel arvetel peab kindlasti olema näidatud: 1) tellimuse nr, töö ja kuupäev; 2) panga viide (p 4).

Arved tuleb saata kostja Eesti filiaalile (p 6). Kõik arved peavad sisaldama järgnevat: 1) osutatud teenuse kirjeldus ja tööde ulatus; 2) pangaviide; 3) lepingu number; 4) edenemisaruanne, millel on nõuetekohased allkirjad ja pitserid (p 6).

Kohtualluvus

Kohaldatakse Eesti seadust (p 13)

Kohaldatakse Itaalia seadust (p 17)

Lepingu lisad:

1)Hageja tööjõu hinnakiri 2013; 2) 1)Klauslite heakskiitmise avaldus; hageja varustuse hinnakiri 2013; 3) 2)SGA-süsteemi nimekirja tabel (p töötajate tööpostile määramise 19) leping; 4) lisatingimused (p 15)

31) Pooled vaidlevad selle üle, kas 2014 leping lõpetas 2013 lepingu. 10.03.2014 lepingu p-s 15 on sätestatud: „Käesoleva TELLIMUSE tekst on ainus kehtiv dokument. Osapoolte vahelisel varasemal kirjavahetusel, instruktsioonidel või teabel nagu ka kõikidel muudel dokumentidel, isegi hilisematel, mis sisaldavad selle TELLIMUSE parandusi, mida pole KLIENT kirjalikult kinnitanud, ei ole lepingulist väärtust“ (I kd, tl 134). 2014 lepingu pst 4 nähtuvad kaks töölõiku, mis on nimetatud lepingu aluseks: IP ja SGA (I kd, tl 130142). Tunnistaja Audrius Linkus on andnud ütlusi selle kohta, et 2013 järgi olid tähisteks LP, mis tähendab madalsurve torustikku; HP, mis tähendab kõrgsurve torustikku ning 2014 lepingu järgi olid tähiseks: IP, mis tähendab kesksurve torustikku ning SGA, mis tähendab tuletõrjetorustikku (II kd, tl 150-154). Tunnistaja Giovanni Cicchetti on andnud ütlusi selle kohta, et 2014 lepinguga lõppes 2013 leping. 2014 lepinguga tuli juurde SGA ja IP osa; mida need lühendid täpselt tähendavad, seda ta ei tea. Hageja andis ise need nimed; hageja hakkas kasutama tööde määratlemiseks uusi lühendeid, kuid hinnad tulenesid eelmisest lepingust. 2014 lepingu põhieesmärk oli lõpetada 2013 leping vältimaks seda, et hageja ei tuleks küsima erinevate tariifide eest tasusid. See punkt oli vastaspoolega läbi arutatud, allkirjastatud ja hageja poolt aktsepteeritud (II kd, tl 155157). Kohtu hinnangul leppisid pooled 2014 lepingu p-s 15 kokku välistusklauslis ainult konkreetse 2014 lepingus nimetatud töövõtu osas (ehk 2014 lepingus nimetatud SGA ja IP tööde osas). Pooled ei ole kokku leppinud universaalses välistusklauslis, mis lõpetaks mis tahes muid pooltevahelisi õigussuhteid, sh 2013 lepingut. 2014 lepingu p-s 15 on sõnaselgelt kirjas „...mis sisaldavad selle tellimuse parandusi...“. 2014 lepingu punktiga 17 ei ole 2013 lepingu kohtualluvust muudetud. On leidnud tõendamist, et pooled täitsid vastastikku 2013 lepingut ja 2014 lepingut eraldi ka 2014 lepingu kehtivusajal. Hageja esitas 2013 ja 2014 lepingute alusel kostjale eraldi arved koos eraldi teostatud tööde aktidega ja kostja tasus hagejale kummagi lepingu alusel isegi eraldi pangaülekannetega

(II kd, tl 79-83). Näiteks hageja nõude aluseks mitteolevate arvete nr 4988 ja 4989 tasumist tõendab kostja maksekorraldus (II kd, tl 81). Samuti on 2014 lepingu alusel 31.03.2014 2014 märtsi eest esitatud arve nr 4990 koos mõlema poole poolt allkirjastatud töövõtu protsentuaalset edenemist kajastavate teostatud tööde aktidega nr 1 (IP süsteemi tööd) ja nr 2 (SGA süsteemi tööd), millel on tähised 008/14, ning arve nr 4990 tasumist tõendav maksekorraldus (II kd, tl 84-89). Seega pärast 10.03.2014 lepingu sõlmimist said pooled ühtemoodi aru, et 2013 leping ei ole lõppenud, vaid selle täitmine jätkub 2014 lepinguga paralleelselt edasi. Töid kajastati ühiselt allkirjastatud aktidel vastavalt kummagi lepingu sisule. 2013 lepingu alusel akteeriti töötajate töötundide hulk, 2014 lepingu alusel akteeriti töövõtu edenemise protsent. 2014 lepingu alusel koostatud aktide nummerdamist alustati nr 1-st, 2013 lepingut puudutavate aktide numeratsioon jätkus endisel alusel. Kummagi lepingu alusel väljastati eraldi arved ja kostja tasus arved eraldi ülekannetega. Kummagi lepingu alusel on tööd akteeritud eraldi ja täiesti erineva põhimõtte järgi, lähtudes kummagi lepingu sisust ja viidates aktil ka vastavalt kas 2013 või 2014 lepingule, eraldi on esitatud arved ning ka kostja on teinud ülekanded kummagi lepingu alusel eraldi. Hageja poolt on 10.03.2014 lepingu nr 008/14 alusel kostjale esitatud arved numbritega 4990, 5023, 5061, 5059, 5132, 5170 ja 5205, mis esitati igakuiselt tehtud tööde eest (I kd, tl 147-163). Igal arvel on selgelt välja toodud kesksurvetorustiku tööd (IPpiping installation works) ja tulekahjuennetussüsteemi tööd (SGA - piping installation works) koos vastavate mõlema poole poolt allkirjastatud tehtud tööde aktidega. 2014 lepingu alusel ei tehtud töid, mis jääksid lepingu esemest, st IP ja SGA torustiku töödest väljapoole (II kd, tl 140-141; I kd, tl 40-101). 2014 lepingus puudub igasugune viide 2013 lepingule või 2013 lepingu lisale. 32) Eeltoodust tulenevalt leiab kohtu, et pooled ei ole 2013 lepingut lõpetanud ning nad ei ole lõpetanud ka selles sisalduvat kokkulepet Eesti kohtualluvuse kohta. Sellest tulenevalt saab hageja 2013 lepingu alusel nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist, kui on leidnud tõendamist, et hagi aluseks olevad 10 kostja poolt tasumata arvet on esitatud 2013 lepingu alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud hagejale nimetatud 10-ne arve eest. 33) Hageja nõude aluseks olevad 10 arvet tulenevad hageja teostatud tööde aktidest (I kd, tl 42, 47, 51, 54, 57, 60, 63, 66, 69, 72, 75, 78, 81, 84, 87, 90, 93, 96, 99, 101). Kõigile 10le teostatud tööde aktile on märgitud lepingu selgituseks varustuse rentimine ja mittepurustatav katsetamine kohapeal ja nr 001/13. Erinevates aktides on töödeks ja varustusteks märgitud: kaarkeevitaja, torulukksepp, töödejuhataja, kaudne, HPkvalifikatsiooniga keevitaja, kuumtöötlus, röntgenuuring. 2013 lepingu lisaks on hageja tööjõu ja varustuse hinnakirjad (I kd, tl 31-36). Hagi aluseks olevate arvete alusdokumentideks olevatel teostatud tööde aktidel märgitud tunnihinnad vastavad 2013 lepingu lisadeks olevatele hinnakirjadele (I kd, tl 32, 35, 37). Seejuures on eristatud nö tavapärast töötajate hinnakirja (08.05.2013 kokkuleppe alusel; I kd, tl 32, 35) ning töötajate hinnakirja erakorralisteks töödeks (10.03.2013 lepingu alusel, I kd, tl 36-37). Hagi aluseks olevatest teostatud tööde aktidest nähtub, et kuuel korral on hageja arvestanud teostatud tööde maksumust erakorraliste tööde hinnakirja alusel, märkides aktides, et tegemist on lisatööga (I kd, tl 42, 47, 57, 60, 69, 72, 75, 78, 87, 90, 93, 96) ning neljal juhul on hageja arvestanud tööde maksumust nö tavapärase hinnakirja alusel (I kd, tl 51, 54, 63, 66, 81, 84, 99, 101).

34) 2014. aasta alguses pidasid pooled läbirääkimisi. 07.01.2014 saatis hageja kostjale ekirja hinnapakkumise uuendamise kohta (II kd, tl 7). 01.02.2014 saatis hageja e-kirjaga kostjale pakkumuse 2014 lepingu sõlmimiseks hindade kokkuleppimiseks ning lisas manustena pakkumised IP- ja SGA-süsteemi kohta (II kd, tl 7 pöördel, 8). 01.02.2014 ekirja manuses oli kaks kostja pakkumust: SGA süsteemi osas (II kd, tl 9-14) ja IP süsteemi osas (II kd, tl 15-16). Kostja 01.02.2014 pakkumused (II kd, tl 9-16), millest nähtuvad ka töötajate tunnihinnad, ei vasta hagi aluseks olevate arvete nr 5203 (I kd, tl 50-54), 5249 (I kd, tl 62-66), 5275 (I kd, tl 80-84) ja 5338 (I kd, tl 98-101) tunnihindadele. Seejuures on 2013 lepingu aluseks olevate erakorraliste tööde hinnad samad, mis hageja poolt 2014 lepingu aluseks esitatud hinnapakkumuses (II kd, tl 9-16), kuid vahe on selles, et 2013 lepingu alusel olevas hinnapakkumises (I kd, tl 37-38) on välja toodud oluliselt suuremas mahus erinevate ametikohaga tööliste (kokku 15 tk) tunnihinnad kui 2014 lepingu pakkumuses (kokku 4 tk). Hageja on esitanud kohtule 08.05.2013 kokkuleppe alusel töötajate hinnakirja kahel erineval korral (I kd, tl 35; II kd, tl 119). Nende hinnakirjade erinevus on selles, et ühele nendest on käsitsi juurde kirjutatud inglise keelse indirect (eesti keeles kaudne; II kd, tl 119), mille kohta hageja on selgitanud, et tegemist on sama hinnatabeliga, mille hageja esitas hagiavalduse lisas 3, kuhu eksituse tõttu sai lisatud esialgne, ilma kokkuleppel lisatud kategooriata tabel (II kd, tl 75-78, p 22). 35) 11.03.2014 saatis hageja kostjale e-kirja teel ülevaate uutest töötajates (töödejuhatajad, TIG-keevitajad, kaarkeevitajad, torulukksepad), kes asusid lepingut täitma (II kd, tl 2111). Hageja saatis kostjale ülevaateid 2014 lepingu täitmisest. Näiteks saatis hageja kostjale 24.03.2017 (II kd, tl 23-38) ja 06.04.2014 (II kd, tl 39, 52) e-kirjaga ülevaateid SGA süsteemiga seotud töödest ning 08.10.2014 saatis hageja kostjale ülevaate torude rajamisega seotud töödest (II kd, tl 40-53). 36) Töötajate töötunnid 2013 lepingu alusel kajastati igapäevaselt tööajatabelis (vt näiteks II kd, tl 105-118). 2013 lepingu alusel esitatud hagi esemeks olevatel arvetel on kajastatud töötajate töötundide mahtu. Igale arvele lisatud teostatud tööde aktil on lisaks märge, et see on koostatud 2013 lepingu alusel 001/2013. Kostja on väitnud, et ühelgi hageja arvel või aktil ei ole otsest viidet 2013 lepingule (II kd, tl 158-163). Tõepoolest ei ole hageja viidanud arvetes või aktides 2013 lepingu (tellimuse) nr-le 037/13. Seejuures on hageja selgitanud, et hageja ei ole sõlminud lepingut nr 001/2013, kuid hageja on viidanud aktides just sellele numbrile seetõttu, et seda numbrit hakati kasutama siis, kui kostja asutas Eestisse filiaali ning seoses asjaajamisega kasutati just seda numbrit, sest tegemist on kostja Eesti filiaali esimese lepinguga (II kd, tl 121-123). Tunnistaja Audrius Linkus on andnud ütlusi selle kohta, et hageja poolt hakati alates 2013 juunist või juulist esitama arveid kostja Eesti filiaalile (II kd, tl 150-154). Äriregistri andmetel asutas kostja Eesti filiaali 19.06.2013 (II kd, tl 174). Filiaal ei ole õigussubjekt ega iseseisvate tsiviilõiguste ja kohustuste kandja, vaid välismaa ettevõtja esindus Eestis (äriseadustik § 384 lg 2). Seega on õiguslikult lubatud ka olukord, et kuigi 2013 leping oli sõlmitud hageja ja kostja (mitte kostja Eesti filiaali) vahel, et hageja esitas 2013 lepingu alusel arved kostja filiaalile. 37) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hagejal on nõudeõigus 2013 lepingu alusel ning selle lepingu alusel esitatud 10 arvet on kostja

poolt jäetud tasumata (millel kostja ka vastu ei vaidle) ning nimetatud arvetest tulenev hageja nõue kostja vastu summas 655 630,25 eurot tuleb rahuldada.

38) Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab viivist edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses (I kd, tl 1-5). Hageja on esitanud viivise arvestuse tabeli hagi esitamise seisuga 18.11.2016 (I kd, tl 115), mille kohaselt on hageja viivisenõue 10 arve alusel kostja vastu kuni hagi esitamiseni (18.11.2016) 104 541,60 eurot. Perioodil alates hagi esitamisest (alates 19.11.2016) kuni käesoleva kohtuotsuse kuupäevani 26.04.2018 on kostja olnud võlgnevusega viivituses lisaks 524 päeva, mis moodustab 8% viivisemääraga aastas kokku 75 281,80 eurot. Seega tuleb kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kogusummas 179 823,40 eurot (104 541,60 + 75 281,80). 39) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 40) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 655630,25 eurot; viivis 179823,40 eurot ning lisanduv viivis. 41) Hagi hind käesolevas asjas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 kohaselt on 812 622,27 eurot.

Menetluskulud 42) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

43) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 44) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja. 45) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjad erinevatel aegadel (I kd, 122-124; 186188; II kd, tl 164-167). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus erinevateks menetlustoiminguteks (sh kahel kohtuistungil osalemiseks) kokku 73 tundi. 46) Hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku moodustavad 16 638,44 eurot, kuid hageja on menetluskulude hüvitamise taotluse esitanud summas 16 627,44 eurot:  hageja on tasunud riigilõivu kokku 3450 eurot (I kd, 116, 176);  Sidekuludeks; tõlkekuludeks ja tunnistaja transpordi ja majutuskuludeks on hagejal kokku kulunud 1507,79 eurot (I kd, tl 124; II kd, tl 168-169);  Äriregistri väljavõte 4,65 eurot (hageja esitas väljavõtte 30.01.2018 kohtuistungil – II kd, tl 149);  Õigusabikuludeks 73 tunni eest on hagejal kulunud 11676 eurot. 47) Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 160 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-198-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot (käibemaksuga) ja 153 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesolevas vaidluse asjaolusid, menetluse keerukust, kestvust maakohtus ning menetluse käiku, leiab kohus, et hageja menetluskulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastuväidet esitanud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hageja osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu, keerukust ja kestvust. Käesoleva tsiviilvaidluse puhul on tegemist keskmisest keerukama, mahukama ning aeganõudvama vaidlusega, kuna poolte vahel on sõlmitud erinevaid võõrkeelseid lepinguid (poolel lasub võõrkeelsete dokumentide tõlkekohustus) ning poolte vahel oli muu hulgas vaidlus selles, kas käesolevat hagi saab Eesti kohus lahenda või allub vaidlus

Itaalia kohtule. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 73 eest kogusummas 11676 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on põhjendatud kõik teised hageja menetluskulude nimekirjas olevad kulud, kuna hageja oli sunnitud neid kulusid (riigilõiv, tõlkekulu jne) kandma seoses käesoleva kohtuvaidlusega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kogu hageja menetluskulude taotluses välja toodud summa, so 16627,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 48) Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 49) Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse summas 14 967,56 eurot (mis moodustab õigusabikulu kokku 112 tunni ja 53 minuti eest) rahuldamata, mistõttu kohus ei analüüsi kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (I kd, tl 183-185; II kd, tl 158-163).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.