Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-2847

kompromissi järgne tasumiskohustuse suurus alates 23.06.2018.a kell 00:00 kokku 100 000 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 2 tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-2847 esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, 1830,10 eurot õigusabi hüvitamiseks ja sellelt viivised kuni põhinõude täitmiseni. Täiendavalt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 95 867,47 eurot ja sellelt viivised kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus tasaarvestada hageja kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistute müügihind kostjale kokku summas 33 129,05 eurot kattuvas osas hageja viivisenõude ja leppetrahvinõudega kostja vastu. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, füüsilisest isikust ettevõtja XX ja füüsilisest isikust ettevõtja YY 22.02.2006.a võlaõigusliku erastatavate (kinnistatavate) maade müügilepingu. Lepinguga müüsid müüjad ning hageja ostis kokku 13 müüjate kinnistut. Kostja oli iga lepingus toodud müüjate kohustuse osas kohustatud isik. Lepingu punkti 8.1 alusel kanti sisse omandiõiguse üleandmise nõuet tagavad eelmärked. Kostja müüs kinnistud ja võttis kohustuse anda omandiõigus üle. Kostja ei ole lepingut täitnud ega kinnistute omandit üle andnud. Lepingu p 10.1 kohaselt oli lepingu punktis 2.1.2 ja/või 2.1.4 nimetatud kohustuse rikkumise korral ostjal õigus nõuda müüjatelt leppetrahvi 500 000 krooni. Samuti oli lepingu punktis 10.2 sätestatud müüjate kohustus tasuda hagejale leppetrahvi iga lepingu rikkumise eest, mis takistab hagejat saamast lepingu esemete omanikuks summas 500 000 krooni. Leppetrahv oli ette nähtud ka juhuks, kui hageja ei ole kostja või tema endise abikaasa tegevuse tõttu lepingu punktides 1.1.1 kuni 1.1.4 ja 1.2.1 kuni 1.2.9 nimetatud tulevasi kinnistuid omandanud hiljemalt 01.01.2009.a summas 500 000 krooni. Hageja kahju seisneb järgmises: 1) õigusabi teenusega seotud kahju seoses lepingu mittetäitmisega; 2) alternatiivne nõue juhuks, kui täitmisnõue jääb rahuldamata. Nii kahjuhüvitiselt kui ka leppetrahvilt on õigus nõuda viiviseid. Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt oli 02.-09.2016.a maatulundusmaa (haritava põllumaa) keskmine hektari hind Padise vallas 325,95 eurot. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepingu esemete müügihind kokku 48 432,25 eurot (757 800 krooni, arvestusega 1 ha = ca 320 eurot, s.o 5000 krooni). Tegemist oli turuhinnaga. Lisaks lepiti kokku müügihinna korrigeerimine juhul, kui kinnistamisel kinnistute suurused planeeritust muutuvad. Kostja kohustus koos enda abikaasaga ühisvara omandiõiguse hagejale üle andma. Kuna tegemist oli ühisvaraga, võeti ka ühine kohustus. Pärast abielu lahutamist jäid kõik hagiga seotud kinnistud kostja omandisse. Lepinguga pidi kogu raha saama kostja. Kõik läbirääkimised toimusid kostjaga. Hageja esitas leppetrahvinõude 95 867,47 eurot (3 × 500 000 krooni). Võttes arvesse maatulundusmaa tehingute kõrgeima hinna 2017.a seisuga, oleks kogu lepinguga hõlmatud maa müügihind 436 492,86 eurot (150,11 × 2907,82). Kostja vastuväited

3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-2847 otsuse nr 121 alusel kostja poolt erastatavad kinnisasjad. Isegi kui leping ei ole tühine, puudub hagejal õigus nõuda kinnisasjade üleandmist, mis on kostja omandanud kolmandatelt isikutelt või muul teel, kui müügilepingus kokkulepitud kinnistute erastamine. MMM, J1 ja J2 kinnisasju ei ole kostja erastanud, vaid nendele kinnistutele seati kostja kasuks 2009.a - 2010.a kasutusvaldused. Alles 2014.a on kostja need omandanud Eesti Vabariigilt (mitte erastanud). Kostja ei ole ühtegi maaüksust erastanud. Kostja on 22.02.2006.a hagejaga sõlminud kaks notariaalset kokkulepet, milles esimeses loovutati omandiõigus kokku 14 Padise vallas asuvale kinnistule. Kinnistute edasine mitteerastamine oli tingitud asjaolust, et Harju Maavalitsus keeldus kinnitamast Padise Vallavolikogu 30.01.2002.a otsust nr 121 tulenevalt asjaolust, et kostja ja tema abikaasa kokku olid esitanud taotlused enam kui maareformi seaduse kuni 01.01.2003.a kehtinud redaktsioon ette nägi. Seega on lepingu täitmine võimatu võlaõigusseaduse tähenduses ning kostja võib õiguslikult keelduda lepingu täitmisest. Kuivõrd müügileping on sõlmitud 22.02.2006.a ning hageja on varasemates pöördumistes nõudnud üksnes kahe kinnisasja üleandmist alles 2016.a oktoobris, on lepingu täitmise nõue aegunud. Isegi juhul, kui nõue ei ole aegunud, on kaheldav, kas nõude esitamine on kooskõlas hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus

4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-2847

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.