Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-18-4960 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

L K esitas Viru Maakohtule hagiavalduse KORTERIÜHISTU DAUMANI 12 vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.02.2018 üldkoosolek, millel otsustati muuhulgas uuendada kohtumenetlus hageja vastu. Hageja on seisukohal, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seetõttu otsus tuleks kehtetuks tunnistada. Hagiavalduses palus hageja peatada ka otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks. Ühes hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse ja palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 ls 1 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustatakse hagita menetluses. L K on ekslikult esitanud kohtule hagita menetluse avalduse asemel hagiavalduse. Esitatud avaldus ei vastanud aga hagita menetluse avalduse nõuetele, hagiavalduses ei olnud kõigi menetlusosaliste andmeid ning avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu. Kohus selgitas ka, et TsMS § 198 lg 1 p 2 alusel on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. RLS § 59 lg 5 alusel avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohus märkis käiguta jätmise määruses, et L K tuleb esitada nõuetekohane avaldus hagita menetluses ja tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Juhul, kui avaldajal ei ole võimalik tasuda ka 50eurost riigilõivu, tuleb avaldajal märkida, et tema palub menetlusabi ka sellele summale. Avaldaja esitas 16.04.2018 maksekorralduse, millest nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Muid puudusi ei ole aga avaldaja kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hagita menetluse eesmärke, mh selle tõttu, et puuduvad kõik asjasse puutuvad menetlusosalised. Seega tuleb keelduda esitatud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, puudub menetlustoiming, millelt tuleks riigilõivu tasuda. Seega jätab kohus avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus 2(3)

2-18-4960 Hagiavalduses ei ole hageja märkinud, kas ta palub hagi tagamist või esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuid hagiavalduse resolutsioonis palus hageja mh üldkoosoleku otsuse peatamist menetluse ajaks. TsMS § 4771 lg 2 järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel hagi tagamise abinõuks on kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. KrtS § 29 lg 6 p 1 kohaselt peatab kohus vajaduse korral menetluse ajaks vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise. RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohus palus käiguta jätmise määruses avaldajal täpsustada, kas ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist ning sellisel juhul tuleb avaldajal esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõiv summas 50 eurot või täpsustada menetlusabi taotlust, et avaldaja soovib menetlusabi ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. TsMS § 384 lg 2 alusel kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Avaldaja ei ole tähtajaks esialgse õiguskaitse taotlust täpsustanud ega riigilõivu tasunud. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Eeltoodu alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast, jätab hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab ka, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4)

(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.