25.septembri 2017 otsusele täiteasjas nr 084/2017/1038
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Jüri Puust Vastustaja (puudutatud isik 1): kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Puudutatud isik 2 (sissenõudja): E.S. (ik: XXX), seaduslik esindaja K.T. Puudutatud isik 3 (võlgnik): D.S. (ik: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 määrus osas, milles maakohus jättis Swedbank AS-i kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 25.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 084/2017/1038 läbi vaatamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 25.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 084/2017/1038 maakohtule uueks lahendamiseks.
Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata Swedbank AS-i taotluse tunnistada täitemenetluse seadustiku § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 12.10.2017 maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1181 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata ning tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 25.09.2017 otsus täiteasjas nr 084/2017/1038 või alternatiivselt tühistada kohtutäituri 25.09.2017 otsus osas, milles kohtutäitur ei ole arvestanud TMS § 1181 lg 2 järgse mittearestitava summaga. Kui kohus ei tuvasta TMS § 1181 vastuolu põhiseadusega, taotles avaldaja täiendavate tõendite kogumist, hindamaks mittearestitavat miinimumsummat. Kaebuse kohaselt on sissenõudja E.S. i seadusliku esindaja K.T. avalduse ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 18.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-104373 alusel algatatud D.S. i (võlgnik) suhtes täitemenetlus elatise võlgnevuse ja igakuise elatise sissenõudmiseks. Kohtutäitur esitas 24.08.2017 avaldajale elatisvõlgniku eest tasutud raha arestimise akti, millega kohustas avaldajat kandma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole võlgniku eest tasutud raha, mis on alates arestimisakti kättetoimetamisest avaldajale makstud avaldaja kasuks seatud hüpoteekidega tagatud võlgniku kohustuste täitmiseks kokku 3889,55 euro ulatuses. Avaldaja esitas 01.09.2017 kohtutäiturile kaebuse ja avalduse kolmanda isiku vara arestist vabastamiseks, mille kohtutäitur jättis 25.09.2017 otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et TMS § 1181 on vastuolus PS §-ga 32, kuna riivab igasuguse hüvitiseta avaldaja kui võlausaldaja omandipõhiõigust ja võlgniku kohustuse täitnud kolmandate isikute omandipõhiõigust. Säte ei ole eesmärgipärane ning seetõttu ei toimu omandipõhiõiguse riive üldistes huvides ega ole proportsionaalne. Lisaks koheldakse ebavõrdselt eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke võlausaldajaid. Olukorras, kus kohus ei tuvasta TMS § 1181 vastuolu põhiseadusega, tuleb kindlaks teha TMS § 1181 lg 2 järgne mittearestitav summa ning tühistada arestimisakt osas, milles see ei arvesta mittearestitavat osa.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kui avaldaja eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust võlgniku vara arestimisel, ei ole kaebus esitatud avaldaja seadusega
kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kui avaldaja leiab, et arestitud on avaldaja vara, tuleb avaldajal esitada TMS § 222 järgne hagi. Kaebuse läbivaatamise korral palus kohtutäitur jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur ei ole arestinud avaldaja vara, arestitud on eelduslikult võlgnikule kuuluv raha, mida kohtutäiturile varjatult kasutati võlgniku kohustuste täitmiseks. Avaldaja nõuded võlgniku vastu on tagatud hüpoteekidega. Avaldajal puudub õigus vaidlustada arestimist põhjendusega, et seadusega ettenähtud miinimumi tuleks kohaldada just avaldajale täidetud kohustuse tagasinõudmisel. Võlgniku mittearestitav sissetulek sõltub võlgniku summaarsest sissetulekust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2018 määrusega Swedbank AS taotluse tunnistada TMS § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata ning Swedbank AS kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 25. septembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 084/2017/1038 läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt on TMS § 1181 säte eesmärgipärane. PS § 27 lg 3 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Olukorras, kus vanem oma kohustust ei täida, on seadusandja näinud ette erinevaid riikliku sunni võimalusi. TMS § 1181 alusel arestitud summad võimaldavad saada vahendeid vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kuna TMS §-ga 1181 sätestatud omandiõiguse piirang on ebaproportsionaalne, saab see toimuda vaid õiglase ja kohese hüvitise eest. Kohtutäitur on arestinud võlgniku eest tasutud laenu tagasimaksed, mis on tagatud avaldaja kasuks võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteekidega. On üldteada, et eluasemelaenulepingute sõlmimisel tagatakse laen suuremas ulatuses kui laenu summa. Olukorras, kus hüpoteegid on seatud üle 10 aasta tagasi, laenu tagastatakse regulaarsete tagasimaksetega, sh koos intressidega, ning laen on tagatud laenuandja kasuks seatud hüpoteekidega, viiks hüvitise rakendamine võlgniku eest tasutud laenumaksete tagasitäitmise kohustuse puhul laenuandja alusetu rikastumiseni. Kaebuses välja toodud tagasitäitmisega seonduvad täiendavad riskid laenuasutusele ei õigusta samuti hüvitise maksmist. TMS § 1181 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kolmanda isiku suhtes mittetäidetuks, st laenu tagasimaksed mittelaekunuks, mistõttu on laenuandjal võimalik nõuda hüpoteegi realiseerimist. TMS § 1181 lg 4 näeb ette võlgniku eest tasutud kohustuse tagasitäitmise nõudmise võimatuse juhul, kui kohustuse on täitnud kohustuse suhtes solidaarvõlgnik või tagatise andja, seega on teatud isikute ringile antud täiendav kaitse tagasitäitmise nõudmise eest. Võlgniku kohustusi võidakse täita tema teadmata ja kaasabita, kuid sellisel juhul on võimalik nõuda tehtud kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete alusel. Lisaks on kohtutäituril TMS § 1181 lg 1 rakendamisel kaalutlusõigus. Kohtutäitur peab arvestama TMS § 131 lg-s 1 nimetatud sissetulekutega, millele ei pöörata sissenõuet, ning TMS § 132 lg-s 1 sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võiks kohtutäitur eelistada sellise kohustuse tagasitäitmise nõudmist, mis on teistega võrreldes kõige vähem seotud võlgniku miinimumvajaduste rahuldamisega. Arvestades elatisnõude prioriteetsust teiste nõuete ees ja alaealise elatise saaja vajadust ülalpidamisele, puudub alus TMS § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. TMS §-s 1181 sätestatud võimalus pöörata elatisnõude täitmisel sissenõuet kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustusele on proportsionaalne: see on sobiv, kuna annab täiendavaid võimalusi elatise sissenõudmiseks elatisvõlgnike puhul, kellel sissetulekuid ja elukvaliteeti arvestades oleks võimalik elatist tasuda; see on vajalik, kuna võimaldab tagada lapse heaolu; ning mõõdukas, arvestades piiranguga kaitstavate õigushüvede kaalukust.
Avaldaja kaebus kohtutäituri 25.09.2017 otsuse peale tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust, st TMS § 132 lg-s 1 nimetatud mittearestitava summaga arvestamata jätmist. Kaebus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. TMS § 133 lg 1 järgi on võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui kohtutäitur on arestinud sellised sissetulekud, mida ei saa arestida (TMS § 131) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (TMS § 132) suuremal määral. Võlgnik ei ole esitanud avaldust mittearestitava sissetulekuga arvestamiseks, muudele isikutele, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (sh hüpoteegipidaja) täitemenetluse seadustik seda võimalust ette ei näe.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub tunnistada TMS § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata; tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 määrus ning teha uus lahend, millega tühistada kohtutäitur O. Kutšmei 25. septembri 2017 otsus täiteasjas nr 084/2017/1038, alternatiivselt tühistada kohtutäituri otsus osas, milles kohtutäitur ei ole arvestanud TMS § 1181 lg 2 järgse mittearestitava summaga. Alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta TMS § 1181 vastuolu põhiseadusega ja asub kaebust sisuliselt lahendama, kohustada kohtutäiturit esitama teave mittearestitava miinimumsumma hindamiseks (võlgniku sissetuleku suurus, teave võlgniku teiste kohustuste ja võlausaldajate suhtes arvestatud mittearestitava miinimumsumma osas ning võlgniku ülalpeetavate ja täitemenetluse edukuse kohta). Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kohtutäituri kanda ja mõista kohtutäiturilt määruskaebuse esitaja kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) riivab TMS § 1181 igasuguse hüvitiseta avaldaja kui võlausaldaja omandipõhiõigust ja on vastuolus PS §-ga 32. TMS § 1181 ei ole eesmärgipärane ning seetõttu ei toimu omandipõhiõiguse riive üldistes huvides ega ole proportsionaalne. Nõude tagatus ei saa vähendada avaldaja omandiõiguse riivet. Samuti tuleks tagatuse küsimuses arvestada tagatise väärtust, mitte hüpoteegisummat (3-2-1-140-16, p 20). Ei ole õige, et hüpoteegipidaja nõuded on alati laenusummast suuremas ulatuses tagatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kaebuses välja toodud tagasitäitmisega seonduvad täiendavad riskid laenuasutusele (tl 7) ei õigusta hüvitise maksmist. Võlgniku raha kolmanda isiku kaudu kasutamine peaks olema kohtutäituri poolt teatud ulatuses tõendatud. Kohtutäitur ei ole väitnud, et võlgniku vanemad teostavad makseid võlgnikult saadud rahaga. Kui laenumaksed arestitakse, realiseerib võlausaldaja hüpoteegi, mis on võlgniku suhtes karistusliku iseloomuga, sest ei aita elatisnõude tasumisele kaasa, pigem vastupidi, isiku üldine maksevõime väheneb. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et elatisvõla sissenõudemeetmed ei tohiks olla karistava iseloomuga (2-16-12071). Väljamõistetud elatise maksmine võib õiguste piiramise kontekstis olla mittepahatahtlikule võlgnikule üle jõu käiv (3-2-1-35-17, p 30). Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu TMS-s sätestatud elatisnõude sissenõudmise vahendite põhiseaduslikkuse kontrollile (2-16-14071; 2-16-12071). Lisaks on kehtivas õiguses vajalik meede olemas. Täitemenetluses on võimalik võlgniku kinnisasi müüa koos hüpoteegiga, mis on piisav vahend elatisnõude täitmiseks; 2) ei ole sarnaselt avaldaja omandipõhiõiguse riivele ka võlgniku kohustuse täitnud kolmandate isikute omandipõhiõiguse riive üldistes huvides ega toimu õiglase ja kohese hüvitise eest, st tegu on põhiseadusega vastuolus oleva riivega; 3) kohtleb TMS § 1181 lg 5 põhjendamatult ebavõrdselt eraõiguslikke võlausaldajaid ja riiki, kuna TMS § 1181 lg 5 alusel ei arestita makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid. PS § 32 alusel on igaühe omand võrdselt kaitstud;
4) jättis kohus ebaõigesti kaebuse läbi vaatamata. TMS § 1181 alusel on võimalik arestida summa, mis ületab võlgnikule seaduses ettenähtud mittearestitava sissetuleku. Sätte eesmärgiks on võlausaldaja omandiõiguse riive suuruse kindlaksmääramine, mitte ainult võlgnikule miinimumsumma tagamine. Avaldaja omandiõiguse riive suurus või kaebeõiguse olemasolu ei saa sõltuda võlgniku tegevusest. Kui arestimisaktis puudub miinimumsumma ja selle kujunemise aluseks olevad andmed, siis on arestimisakt õigusvastane.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu, teatades, et jääb menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis Swedbank AS kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 25.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 084/2017/1038 läbi vaatamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega saadab Swedbank AS kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 25.09.2017 otsuse peale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele. Maakohtu vaidlustatud määrus, milles maakohus jättis rahuldamata Swedbank AS taotluse tunnistada täitemenetluse seadustiku § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks (määruse resolutsiooni p 1), tuleb jätta muutmata ning määruskaebus selles osas rahuldamata.
7.Avaldaja vaidlustas kohtutäituri poolt 24.08.2017 TMS § 1181 alusel elatisvõlgniku eest tasutud raha arestimise akti. TMS § 1181 lg 1 kohaselt kui võlgniku eest kolmandale isikule täidetud rahaline kohustus või rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku, on kohututäituril õigus elatisnõude täitmisel nõuda arestimisaktiga kolmandalt isikult võlgniku eest täidetud rahalise kohustuse tagasitäitmist elatise sissenõudja kasuks kohututäituri ametialasele kontole. Vastavalt TMS § 1181 lg 2 esimesele lausele võib kolmandalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nõuda tagasitäitmiseks rahalise kohustusena makstud summa, mis ületab võlgnikule seaduses ettenähtud mittearestitava sissetuleku. Alternatiivse taotluse kohaselt palus avaldaja tühistada kohtutäituri 25.09.2017 otsuse osas, milles kohtutäitur ei ole arvestanud TMS § 1181 lg 2 järgse mittearestitava summaga. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 25.09.2017 otsuse peale TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna mittearestitava summaga arvestamata jätmist saab vaidlustada üksnes võlgnik. Maakohtus märkis, et TMS ei näe muudele isikutele (sh hüpoteegipidaja) ette võimalust vaidlustada mittearestitava sissetuleku arvestamata jätmist. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. TMS § 5 lg 1 järgi on täitemenetluse osalisteks muu hulgas isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 1181 lg 2 esimese aluse järgi võib kolmandalt isikult nõuda tagasitäitmiseks rahalisena kohustusena makstud summa, mis ületab võlgnikule seaduses ettenähtud mittearestitava sissetuleku. Praeguses asjas nõudis kohtutäitur 24.08.2017 raha arestimise aktiga avaldajalt talle võlgniku eest tasutud summa 3889,55 eurot ülekandmist kohtutäituri ametialasele kontole ning kuna kohtutäitur ei rahuldanud avaldaja kaebust, on avaldajal õigus vaidlustada kohtutäituri otsust. Põhjendatud on siinjuures avaldaja väide, et raha arestimise aktist ei nähtu arestitava summa
kujunemine ning see, kas kohtutäitur on arvestanud mittearestitava sissetulekuga. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et mittearestitava sissetuleku arvestamist saab vaidlustada ainult võlgnik.
8.Osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada täitemenetluse seadustiku § 1181 põhiseadusega vastuolus olevaks, on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses on korratud maakohtu menetluses esitatud seisukohti ning maakohus on vaidlustatud määruses esitanud põhjendused, miks avaldaja taotlus rahuldamisele ei kuulu.
9.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.