2-17-45/43 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebe kord: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kahe tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtu selgitused: Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asjaolud ning menetluse käik XX (hageja) esitas 02.01.2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Kilekaubandus (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista tööõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju, s.o lisakulud 537,59 eurot ning saamata jäänud töötasu 8795,74 eurot. Alternatiivselt palus hageja välja mõista saamata jäänud tuluna 6180,30 eurot (arvestuse aluseks brutotasu 630 eurot kuus, mida hageja hakkas teenima 07.04.2017 sõlmitud töölepingu alusel) või 4463,22 eurot (töötasu hulka ei ole arvestatud päevaraha). Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas 15.02.2017 vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista 1447 eurot ja viivise. Harju Maakohus rahuldas 27.11.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 06.05.2016 kuni 01.03.2017

eest 6180,30 (bruto) ja lisakulud 537,59 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 594,39 eurot ja alates 28.11.2017 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja esitas 22.12.2017 Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohus võttis 08.01.2018 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ning korraldas 21.03.2018 asjas kohtuistungi. 03.04.2018 esitasid pooled ringkonnakohtule taotluse kinnitada kompromisskokkulepe. Pooled leppisid kokku, et loobuvad kõigist vastastikustest nõuetest ja omandavad üksnes kompromissist tulenevad nõuded. Kostja tasub hagejale 10 kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kokku 9898,89 eurot, mis koosneb mittevaralise kahju hüvitisest 1500 eurot, varalise kahju hüvitisest 6717,89 eurot ning menetluskulude hüvitisest 1681 eurot. Kostja kannab nimetatud summa üle hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Summast ei tehta mis tahes mahaarvamisi. Poolte menetluskulud, v.a eelnimetatud 1681 eurot, jäävad poolte endi kanda. Pooled palusid tühistada Harju Maakohtu 27.11.2017 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-45 ja lõpetada asjas menetluse. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele edasikaebetähtaega kahe tööpäevani. Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot, kostja pangakontole EE862200221018578853 AS-is Swedbank. Kohtumääruse põhjendused Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, milles leppisid kokku, et loobuvad kõigist vastastikustest nõuetest ning kostja tasub hagejale 10 kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kokku 9898,89 eurot, mis koosneb mittevaralise kahju hüvitisest 1500 eurot, varalise kahju hüvitisest 6717,89 eurot ning menetluskulude hüvitisest 1681 eurot. Kostja kannab nimetatud summa üle hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Summast ei tehta mis tahes mahaarvamisi. Poolte menetluskulud, v.a eelnimetatud 1681 eurot, jäävad poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kohus selgitas pooltele TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe on ka piisavalt selge ja täidetav.