Hageja Osaühing Masterlan (registrikood 10703458, asukoht Kalda 7b, 11625 Tallinn), lepingulised esindajad Liina Karlson ja Tanel Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I Westway Finance OÜ (registrikood 12938254, asukoht Roosikrantsi 11-25, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II (isikukood xxx, elukoht XxxTallinn, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Osaühingu Masterlan hagi Westway Finance OÜ ja Xxxvastu viiviste saamiseks ja Westway Finance OÜ vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista solidaarselt Westway Finance OÜ-lt ja Xxxviivised 1 378,71 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa eurot ja 71 senti) eurot Osaühingu Masterlan kasuks.
Välja mõista Westway Finance OÜ-lt kahjuhüvitis summas 200 (kakssada) eurot Osaühingu Masterlan kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Westway Finance OÜ ja Xxxkanda.
5.Välja mõista solidaarselt Westway Finance OÜ-lt ja Xxxmenetluskulud 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot Osaühingu Masterlan kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Westway Finance OÜ-l ja Xxxsolidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühingu Masterlan kasuks. Edasikaebamise kord
2-17-109317 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.26.01.2017 andis kostja I (Westway Finance OÜ) kirjaliku võlatunnistuse, et võlgneb hagejale põhivõla 2 501,34 eurot ja võlatunnistuse andmise seisuga viivised 689,79 eurot (tl 40). Kostja I võlgnevuse tekkis 11.04.2016 hagejaga sõlmitud äriruumi üürilepingust. Kostja I kohustus hagejale võla ja viivised osamaksetena tagastama hiljemalt 18.04.2017. Kohustust käendas kostja II (Kaarin Vilms). Kostja tasus hagejale 19.04.2017 ja 20.04.2017 põhivõla katteks 1 000 eurot, 12.05.2017 põhivõla katteks 1 000 eurot ja 29.05.2017 põhivõla katteks 501,34 eurot. Kostja on küll tasunud põhinõude, aga tasumata on viivised ja hageja kohtueelse menetluse kulud. Kostja I ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu alusel on pooled määranud viivisemääraks 0,2% päevas. Võlatunnistuse andmise seisuga 26.01.2017 oli sissenõutavaks muutunud viiviste suurus seisuga 04.01.2017 689,79 eurot. Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt alates 05.01.2017 tekkinud viivised teatab võlausaldaja eraldi pärast viimase põhiosa makse laekumist. Kuivõrd kostja ei täitnud võlatunnistuses kindlaksmääratud maksegraafikut korrektselt, suurenesid viivised veelgi ja lähtuvalt osalisest laekumisest kujunes viiviste lõplikuks jäägiks 1 378,71 eurot (tl 51).
2.Hageja nõuab kostjalt I kahju hüvitamist summas 200 eurot, mis tekkis õigusbüroo poolt 1,8 tunni ulatuses järgnevate toimingute tegemisel kogumis: materjalide läbitöötamine, nõude esitamine, võlatunnistuse koostamine, võlgnikuga kohtumine, dialoogide pidamine ja võlgnikule meeldetuletusnõuete esitamine. Kostja I oma lepingulise kohustuse rikkumisega andis hagejale aluse pöörduda õigusbüroo poole eesmärgiga lahendada võlaprobleem kohtuvälises sissenõude menetluses, mis oleks olnud otstarbekas ja vähem kulukam võrreldes kohtumenetlusega. Sellega tekitas kostja I hagejale täiendava rahalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub esitatud hagis (tl 37-38) kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 1 378,71 eurot, kostjalt I kahjuhüvitis 200 eurot ja menetluskulud ning kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 järgses määras. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 3 lg 1, § 142 lg 1, § 30 lg 1, § 145 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 2, § 100, § 101 lg 1 p 3 ja p 6, § 115 lg 1, § 128 lg 3.
2-17-109317
4.Hageja märgib kostjate vastuväidete osas, et kostja ei ole tasunud tagatisraha, mille arvelt tasaarvestust teostada. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tasaarvestuse avaldust. Laevalgustite ja lisalae, vms kokkulepped poolte vahel puuduvad. Õiguslikku jõudu kannab üksnes allkirjastatud võlatunnistus. Kostjate vastuväited
5.Kostjad märgivad oma vastuses, et viiviste osas, mille kohta polnud esitatud arvet, tegid kostjad avalduse nagu hageja esindaja soovitas, et viiviste summa 689,78 eurot tasaarveldataks tagatisraha (696 eurot) arvelt. 28.02.2017 kolides ja hiljem 02.03.2017 suheldes hageja esindajaga öeldi kostjale, et kui tema poolt jäävad poodi laevalgustid ja lisalagi, millele valgustid kinnitatud ning kui kostja tasub põhivõla, on poolte vahel üürisuhe läbi ja pretensioone teineteisel rohkem ei ole. Kostjale saadeti e-maili teel esmalt üks võlatunnistus (tl 72) ja hiljem tuldi kostjale ebamugaval ajal ette teatamata kohale ja paluti kiirelt allkirjastada teistsugune võlatunnistus. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2-17-109317
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 26.01.2017 andis kostja I kirjaliku võlatunnistuse, mille alusel tunnistas, et tal on hageja ees täitmata rahaline kohustus põhivõlgnevus 2 501,34 eurot ja viivised 04.01.2017 seisuga 689,79 eurot (tl 40). Vastavalt võlatunnistuse p-le 4 oli kostja II kohustuse käendaja. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid deklaratiivse võlatunnistuse ning, et võlg oli tekkinud poolte vahel 11.04.2016 sõlmitud äriruumi üürilepingust (tl 41-46). Poolte vahel puudub vaidlus ka, et kostja on hagejale tasunud põhivõlgnevuse summas 2 501,34 eurot osadena 19.04.2017 ja 20.04.2017 kokku 1 000 eurot, 12.05.2017 1 000 eurot ja 29.05.2017 501,34 eurot.
12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tasunud võlatunnistuses märgitud viivise või mitte. Hageja väitel ei ole kostja viivist tasunud. Kostja väitel on võlatunnistusel märgitud viivis 689,78 eurot tasaarveldatud tagatisraha arvelt. Kostja väitel oli hagejaga kokkulepe, et kui kostja jätab poodi laevalgustid ja lisalae, millele valgustid on kinnitatud, siis üürisuhe on läbi ja pooltel pretensioone teineteisele pole. Hageja väitel ei ole kostja tagatisraha tasunud ega esitanud ühtegi tassarvestuse avaldust, mille arvelt saaks tasaarvestust teha ning kokkulepped laevalgustite ja lisalae osas poolte vahel puuduvad. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale tasunud võlatunnistuses märgitud viivised 689,79 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid tasaarvestuse ega laevalgusteid ja lisalage puudutava kokkuleppe osas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale tasunud tagatise.
13.Kostja vastuväidete kohaselt esitati talle allkirjastamiseks teine võlatunnistus, mitte see mis saadeti kostjale eelnevalt e-mailile (tl 72). Hageja märgib, et õiguslikku jõudu omab üksnes allkirjastatud võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide selles osas, et eelnevalt oli talle e-mailile saadetud teistsugune võlatunnistus, kui ta hiljem allkirjastas, ei muuda allkirjastatud võlatunnistust kehtetuks ja pooltevahelises õigussuhtes kehtib allkirjastatud võlatunnistus (tl 40). Kostja enda kohustus oli eelnevalt tutvuda allkirjastatava dokumendiga (võlatunnistusega), enne kui ta selle allkirjastas.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt võlgnik tunnistab võlausaldaja ees tingimusteta võlgnevust summas 2 501,34 eurot ja lisandunud viiviseid summas 689,79 eurot seisuga 04.01.2017. Alates 05.01.2017 tekkinud viivised teatab võlausaldaja eraldi pärast viimase põhiosa makse laekumist.
16.Hageja arvestas viiviste lõplikuks jäägiks 1 378,71 eurot vastavalt kostja I ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu (tl 41-46) alusel, millises pooled määrasid viivisemääraks 0,2% päevas. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka viivise arvestuse (tl 51). Kostja ei ole viivisesumma 1 378,71 eurot ja viivisearvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele viivis 1 378,71 eurot.
17.Hageja palub välja mõista kostjalt I kahjuhüvitis summas 200 eurot. Hageja nõuab kostjalt I kahju hüvitamist summas 200 eurot, mis tekkis õigusbüroo poolt 1,8 tunni ulatuses järgnevate toimingute tegemisel kogumis: materjalide läbitöötamine, nõude esitamine, võlatunnistuse koostamine, võlgnikuga kohtumine, dialoogide pidamine ja võlgnikule meeldetuletusnõuete esitamine. Kostja I oma lepingulise kohustuse rikkumisega andis hagejale aluse pöörduda õigusbüroo poole eesmärgiga lahendada võlaprobleem kohtuvälises sissenõude menetluses, mis oleks olnud otstarbekas ja vähem kulukam võrreldes kohtumenetlusega. Sellega tekitas kostja I hagejale täiendava rahalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol. Kostja I ei ole vastuväiteid kahjuhüvitise nõude osas esitanud.
2-17-109317
18.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 p-s 18 märkinud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab, et selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
19.Kohus leiab, et hageja 200 eurot suurused õigusabikulud kohtueelses menetluses on mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tõendanud kahju olemasolu ja põhjuslikku seost kostjapoolse rikkumise ja kahju vahel. Hageja on esitanud kahju tõendina õigusbüroo poolt hagejale esitatud arve summas 200 eurot + käibemaks (tl 53).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised 1 378,71 eurot ja kostjalt I hageja kasuks kahjuhüvitise 200 eurot. Menetluskulud
21.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
24.04.10.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 1 270 eurot, millise hageja palub kostjatelt välja mõista. Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 1 045 eurot. Hagejale osutasid lepingulised esindajad õigusteenust tunnitasuga 110 eurot.
25.Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
26.Kohus märgib, et hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu tasumine summas 225 eurot nähtub kohtutoimikust (tl 59). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
27.Nähutvalt hageja menetluskulude nimekirjast on hageja esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 9,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on ülemäärase ajakuluga, arvestades, et tegemist ei ole
2-17-109317 õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja nõude aluseks on kostja poolt antud võlatunnistus, millest tulenevalt hageja nõuab viiviseid ja kahjuhüvitist, mis on sisuliselt hagejale õigusabi osutamine sama õigusbüroo töötajate poolt, kes on käesolevas vaidluses esindajateks. Kostjad on hagiavaldusele esitanud minimaalsed vastuväited (tl 71) ning samuti on hageja esitanud kostjate vastuväidetele mõnerealise seisukoha (tl 77). Hagiavalduses on sisulist osa 2,5 lehekülge. Hagiavaldusele ei ole lisatud ka mahukaid tõendeid. Võttes arvesse, et käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud hagiavaldust ning seda, et hagejale õigusabiteenuse osutaja oli varasemalt materjalidega tutvunud (tl 53) peab kohus põhjendatuks õigusabi kulu 500 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikeks hageja menetluskulusid kogusummas 725 eurot, so 225 + 500. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 725 eurot.
29.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.