Osaühingu Masterlan hagi Westway Finance OÜ ja XX vastu viivise saamiseks ning Westway Finance OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Westway Finance OÜ ja XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Masterlan (registrikood 10703458), lepingulised esindajad Liina Karlson ja Tanel Riivits Kostja I Westway Finance OÜ (registrikood 12938254), seaduslik esindaja XX Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Westway Finance OÜ ja XX 3. mai 2018. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-109317 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Westway Finance OÜ ja XX kanda. Osaühingul Masterlan ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-17-109317 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Masterlan (hageja) esitas 5. mail 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Westway Finance OÜ-lt (kostja I) ja XX-lt (kostja II) 2845 euro 36 sendi saamiseks. Võlgnikud esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus kohustas 9. juuni 2017. a määrusega hagejat hagi esitama.
2.Hageja esitas 28. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja viivise 1378 eurot 71 senti ja kostjalt I lisaks kahjuhüvitise 200 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis kostja I 26. jaanuaril 2017 kirjaliku tunnistuse, et võlgneb hagejale põhivõlana 2501 eurot 34 senti ja võlatunnistuse andmise seisuga viivisena 689 eurot 79 senti. Kostja I võlg tekkis 11. aprillil 2016 hagejaga sõlmitud äriruumi üürilepingust. Kostja I kohustus hagejale võla ja viivise osamaksetena tasuma hiljemalt 18. aprillil 2017. Kostja II käendas kohustust. Kostja I on tasunud põhivõla, aga tasumata on viivis ja hageja kohtueelse menetluse kulud. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi on viivisemäär 0,2% päevas ning 4. jaanuari 2017 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 689 eurot 79 senti. Kuna kostja I ei täitnud võlatunnistuses märgitud maksegraafikut nõuetekohaselt, suurenes viivis veelgi ja hagi esitamise aja seisuga on viivisenõue 1378 eurot 71 senti. Kostjal I peab hüvitama hagejale kahju 200 eurot, mis tekkis seetõttu, et hageja oli sunnitud kandma kohtumenetluse eel õigusabikulusid.
3.Õige ei ole kostjate väide, et üürilepingu sõlmimisel on tasutud tagatist, millega saaks hageja nõuet tasaarvestada. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse avaldust. Laevalgustite ja lisalae vms kohta ei ole pooltel kokkuleppeid. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate väitel tegid nad avalduse hageja nõutud viivise (689 eurot 79 senti) kostja I antud tagatisraha (696 eurot) tasaarvestamiseks. Pooled suhtlesid 28. veebruaril 2017 ja 02. märtsil 2017 sel teemal, et pooltel ei ole üksteise vastu nõuded juhul, kui kostja I ei eemalda üüripinnale tehtud parendusi (laevalgustid ja lisalagi) ja tasub põhivõla. Hageja eksitas kostjaid, sest palus kiirustades allkirjastada võlatunnistuse, mis ei olnud oma sisult sama, mis kostjatele varem e-kirjaga tutvumiseks saadeti.
2-17-109317
Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 3. aprilli 2018. a otsusega hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 725 eurot. Maakohtus lahendas asja lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi ja keeldus edasikaebamiseks luba andmast.
6.Maakohus tuvastas, et kostja I andis 26. jaanuaril 2017 kirjaliku võlatunnistuse, milles tunnistas, et tal on hageja ees täitmata põhivõlg 2501 eurot 34 senti, millele lisandub viivis 689 eurot 79 senti. Võlatunnistuse p 4 järgi oli kostja II kohustuse käendaja. Võlg tekis poolte
11.aprilli 2016. a äriruumi üürilepingust ja tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja tasus hagejale põhivõla 2501 eurot 34 senti osamaksetena. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud ka viivise. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus hagejale viivist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooltel oli tasaarvestust ja laevalgusteid ning lisalage puudutav kokkulepe, ega seda, et ta tasus üldse hagejale tagatist. Kostja vastuväide selle kohta, et e-kirjaga saadeti talle teistsugune võlatunnistus, kui see, mille ta hiljem allkirjastas, ei muuda allkirjastatud võlatunnistust kehtetuks ja pooltevahelises õigussuhtes kehtib allkirjastatud võlatunnistus. Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Võlatunnistuse p 2 järgi tunnistas kostja I 4. jaanuari 2017. a seisuga tingimusteta põhivõlale lisandunud viivist 689 eurot 79 senti. Kokkuleppe kohaselt pidi võlausaldaja teatama alates 5. jaanuarist 2017 tekkiva viivise eraldi pärast viimase põhiosa makse laekumist. Hageja arvestas viiviste lõplikuks jäägiks vastavalt poolte vahel üürilepingus kokkulepitud viivisemäärale (0,2% päevas) 1378 eurot 71 senti. Kostjad ei ole viivise suurusele ja määrale vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis 1378 eurot 71 senti.
7.Põhjendatud on ka hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu. Kahju tekkis sellest, et hageja pidi võla sissenõudmiseks pöörduma Õigusbüroo poole, kes tegi 1,8 tunni ulatuses toiminguid (materjalide läbitöötamine, nõude esitamine jne). Hageja 200 euro suurused õigusabikulud kohtueelses menetluses on mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tõendanud kahju olemasolu ja põhjuslikku seost kostja rikkumise ja kahju vahel ning esitanud kahju tõendina õigusbüroo arve. Kostja I ei ole kahjuhüvitise nõudele vastuväiteid esitanud.
8.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 725 euro ulatuses (225 eurot riigilõiv + 500 eurot õigusabikulud). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 725 eurot. Apellatsioonkaebus
9.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei saa kostjatele süüks panna, et nad ei vastanud kohtule viiviste ja tagatise osas, sest kostja II ei saanud ID-kaardiga e-toimiku infosüsteemi sisse.
2-17-109317 Hageja esindaja on survestanud kohut oma järelepärimistega, mida kinnitab lisatud kirjavahetus. Hageja eksitas kohut väites, et üürilepingu sõlmimisel ei tasutud tagatist. Tagatis on iga üürilepingu alus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt I välja viivise 1378 eurot 71 senti ja kostjalt II nii viivise 1378 eurot 71 senti kui ka kahjuhüvitise 200 eurot, s.o kokku 1578 eurot 71 senti. Seega ei ületa hageja nõue kummagi kostja vastu ülalmärgitud summat, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
12.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus tuvastas asjas menetlusõiguse norme järgides õigesti, et kostjad ei ole tasunud hagejale üürilepingust tuleneva põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingus sätestatud määras viivist ning mõistis põhjendatult kostjatelt solidaarselt välja hageja nõutud viivise, sest kostjad ei esitanud viivisearvutusele vastuväiteid. Kostjate apellatsioonkaebuse väide, et nad ei saanud seda teha, kuna puudus juurdepääs e-toimikule, ei ole põhjendatud. Hageja nõudis viivist hagiavalduses ja detailne ning kontrollitav viivisearvutus sisaldus hagi lisas nr 5 (tl 51). Kostjad on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud, mistõttu oli neil võimalik vaielda viivisearvutusele vastu, kui nende hinnangul oli hageja viivist valesti arvutanud. Seda ei ole
2-17-109317 aga kostjad kohtule esitatud vastuses teinud. Samuti ei ole kostjad toonud apellatsioonkaebuses esile, millised puudused esinevad hageja lisatud viivisearvutuses. Tagatise maksmise kohta väitsid kostjad maakohtule esitatud vastuses (tl 71), et tegid hagejale avalduse, et see tasaarvestatakse viivisega. Tasaarvestusavaldust ega tagatise maksmist kinnitavaid tõendeid aga kostjad maakohtule ei esitanud. Lisaks nähtub kostjate vastusest, et nad suhtlesid pärast üüritud ruumist väljakolimist hagejaga teemal, et laevalgustid ja lisalagi jäävad üüritud ruumi, kostjad tasuvad põhivõla ja rohkem nõudeid teineteisele pooltel ei ole. Ühtegi sel teemal suhtlemist või kokkulepet kinnitavat tõendit ei ole aga kostjad samuti maakohtule esitanud. Seega on kostjad esitanud maakohtule paljasõnalised vastuväited ega ole tõendanud vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult kostjate vastuväited arvestamata ja rahuldas hagi. Kostjate apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja esindaja survestas maakohut oma järelepärimistega lahendi tegemise aja kohta ei anna samuti alust järeldada, et maakohus oleks kohtuasja valesti lahendanud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellantide kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt edastatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.