Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

2-17-6763

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta aktsiaselts TALRAND (kustutatud) kanda.

Edasikaebamise kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. I Avaldaja nõue ja põhjendused 28.04.2017 avalduses on märgitud, et avaldajad andsid ajavahemikul 1999. a – 2012. a aktsiaseltsile TALRAND laene kogusummas ligikaudu 50 000 eurot. Puudutatud isik laene ei tagastanud. Avaldajad polnud aktsiaseltsi TALRAND registrist kustutamisest teadlikud ja paluvad algatada puudutatud isiku likvideerimismenetluse. II Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 esimese lause kohaselt pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. ÄS § 218 lg 3 sätestab, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata.

2-17-6763 Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus aktsiaseltsi likvideerimismenetluse alustamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada.

TALRAND

28.04.2017 avalduses on märgitud, et avaldajad andsid ajavahemikul 1999. a – 2012. a aktsiaseltsile TALRAND laene kogusummas ligikaudu 50 000 eurot. Puudutatud isik laene ei tagastanud. Avaldajad polnud aktsiaseltsi TALRAND registrist kustutamisest teadlikud ja paluvad algatada puudutatud isiku likvideerimismenetluse. 29.05.2017 menetlusdokumendis põhjendasid avaldajad täiendavalt, et laenulepingute kohaselt puudutatud isik võttis endale kohustuse maksta avaldajatele igakuiselt intressi ajutiseks kasutamiseks antud summalt, pärast laenulepingute lõppu kohustus puudutatud isik tagastama avaldajatele laenu põhisumma. Põhisumma tagastamise tähtaja saabudes puudutatud isik veenis iga kord avaldajaid pikendama laenulepinguid ja kallutas neid uusi laenulepinguid sõlmima. Avaldajad on pensionärid, kes ei oska interneti kasutada ega olnud võimelised puudutatud isiku majanduslikku olukorda kontrollima. Puudutatud isik viis avaldajad teadlikult eksitusse, varjates nende eest tegelikku olukorda, et avaldajad ei saaks õigeaegselt kohtusse pöörduda. Alles detsembris 2016 juristi poole pöördudes said avaldajad teada, et puudutatud isik on registrist kustutatud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et täidetud on ÄS § 218 lg 3 sätestatud eeldused, ning läbi tuleb viia aktsiaselts TALRAND (kustutatud) täiendav likvideerimine. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus määrab aktsiaselts TALRAND likvideerijaks Martin Krupp ́i, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline täiendavat likvideerimist nõutaval tasemel korraldama. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande täiendavas likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse täiendavas likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang aktsiaselts TALRAND maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on täiendava likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 29. septembriks 2018. Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ja § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks.

2-17-6763 TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud aktsiaselts TALRAND kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.