XX (X) hagi Svensk Handel AB vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Karmen Turk, vandeadvokaadi abi Maarja Pild Kostja Svensk Handel AB (registrikood 5560258807), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Triin Toom
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 29.09.2015 Harju Maakohtule hagi Svensk Handel AB (kostja) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja 05.12.2016 kommentaaride eemaldamiseks.
2.Maakohus jättis 24.08.2017 hageja kahjunõude rahuldamata ja kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Ringkonnakohus tühistas 29.03.2018 maakohtu 24.08.2017 otsuse osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja kommentaaride eemaldamise nõuet ja määras nõuet puudutavalt menetluskulude jaotuse ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja mittevaralise kahju nõue jäeti õiguspäraselt rahuldamata ning selle nõudega seonduvad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.06.2018, kui Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
4.Kostja esitas 09.01.2019 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus kohtul hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitis kogusummas 31 346,85 eurot, millele lisandus
viivis. Kostja märkis, et kuna maakohus jättis 21.08.2018 otsuses kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmata ja ka ringkonnakohus kommentaaride eemaldamise nõuet oma otsuses ei käsitlenud, seondusid kõik kuni ringkonnakohtu 29.03.2018 otsuseni kantud menetluskulud hageja kahjunõudega. Maakohtu määrus
5.Maakohus määras 29.04.2019 kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 24 980,05 eurot ja sellelt viivise.
6.Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud maakohtus kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud osaliselt.
6.1.Esindajakulu oli põhjendatud osaliselt. Kostjal oli menetluses kaks esindajat: vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Triin Toom. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt arvestas kostja õigusabikulude hulka ka AN, KJ, MM, LS ja MH tegevusega seotud kulud. Kuna viimati nimetatud isikud ei osalenud tsiviilasjas kostja esindajatena, ei olnud põhjendatud nimetatud isikutega seonduvad kulud lepingulise esindaja kuludena välja mõista. Pealegi olid nimetatud isikute tehtud toimingud seotud tehniliste jt küsimustega, mitte õigusdokumentide koostamise jm õigusabitoimingutega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja kahel esindajal hagimaterjalide analüüsimiseks, hagivastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 18,8 tundi. Hageja esialgne hagiavaldus ja kostja esialgne hagivastus ei olnud õiguslikult keerukad, mistõttu tuli lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks viidatud toimingute tegemisel 11 tundi. Kostja esindajatel kulus 08.12.2016-08.03.2017 aega hageja täiendava seisukoha analüüsimisele, kliendiga suhtlemisele, Rootsi õigusliku arvamuse jaoks küsimuste koostamisele ning saadud arvamuse analüüsimisele ja hagiavaldusele täiendava vastuse koostamisele kokku 30,9 tundi. Kohtu hinnangul oli nimetatud kulu ülepaisutatud ja seda tuli vähendada 19 tunnini. Põhjendatud ja vajalik ajakulu ei olnud 07.03.2017 tõlgete ülevaatamine 0,4 tundi, sest pärast 02.03.2017 täiendava vastuse kohtule esitamist, puudus esindajal vajadus tõlked üle vaadata. Samuti ei olnud põhjendatud ja vajalik ajakulu 14.03.2017 poolelioleva Euroopa Kohtu menetluse mõjude analüüsimine Eesti menetlusele, sest ei olnud selge, kuidas nimetatu seostus käesolevas tsiviilasjas tehtud õigusabitoimingutega. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja protokolli ülevaatamiseks ning kliendile kokkuvõtte tegemiseks kulus kostja esindajatel menetluskulude nimekirja kohaselt aega 20,2 tundi. Nimetatud ajakulu oli ülepaisutatud. Kuivõrd kahe esindaja olemasolu ei olnud menetluses vajalik, arvestas kohus ühe esindaja ettevalmistusaega ja osalemist istungil. Arvestades kohtuistungi kestvust ja istungil arutatut, oli põhjendatud ajakulu eelnimetatud toiminguteks 6 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kahel esindajal hageja poolt 02.05.2017 esitatud menetlusdokumendi ja kliendi saadetud täiendava informatsiooni analüüsimiseks, Rootsi advokaatidelt õigusliku arvamuse küsimiseks ja saadud arvamuse analüüsimiseks, õigusliku arvamuse lisade, tõlgete ülevaatamiseks ning vastuse koostamiseks hageja 02.05.2017 menetlusdokumendile aega kokku 15,2 tundi. Põhjendatud ajakulu oli 10 tundi. Hageja kohtuvaidluse teeside analüüsimiseks ja kostja kohtuteeside koostamiseks kulus kostja esindajatel kokku 10 tundi. Sellest põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul oli 6 tundi, kuivõrd kohtuteeside puhul oli tegemist kostja menetluslike seisukohtade kokkuvõttega.
Esindajad osutasid kostjale maakohtu menetluses õigusteenust keskmiselt tunnitasuga 168,6 eurot käibemaksuta. Kuivõrd tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, oli hageja nimetatud tunnitasu suurus põhjendatud ja vajalik.
6.2.Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista maakohtu menetluse kestel tekkinud tõlkimiskulu 1 234,38 eurot, telefonikulu 7,61 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3 eurot ja taksokulu 12,9 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista Advokatbyrån 1901 AB-lt õiguslike arvamuste tellimisega seotud kulud 118 750 SEK, s.o 12 453,46 eurot. Telefonikulu ei olnud põhjendatud menetluskulu, sest oli ebaselge kellega, millal ja miks suheldi. Samuti ei olnud põhjendatud taksokulu kohtus toimikuga tutvumiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kostja esindajate advokaadibüroo ja kohus asusid Tallinnas, seega oli esindajatel kohtusse saabumiseks võimalik kasutada ühistransporti. Tõlkekulu oli põhjendatud kulu, sest praeguses asjas oli vajalik mitmete tõendite ja menetlusdokumentide tõlkimine. Samuti oli põhjendatud kinnistusraamatu väljavõttega seotud kulu. Arvamuste tellimisega seotud kulu oli põhjendatud ja tuli välja mõista menetluskulude taotluse kohtule esitamise aja kurssi arvestades, s.o 31.07.2017 kursiga. Vastavalt Eesti Panga veebilehel avaldatud infole oli euro kurss rootsi krooni suhtes 31.07.2017 seisuga 9,5423. Seega oli põhjendatud õiguslike arvamuste tellimisega seotud kulu 12 444,59 eurot.
6.3.Seega oli kostja põhjendatud menetluskulu maakohtus 22 482,89 eurot (168,60 x 52,2 + 1 234,38 + 3 + 12 444,59).
7.Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ringkonnakohtus kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud samuti osaliselt.
7.1.Esindajakulu oli põhjendatud osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajatel apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 13,9 tundi. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses apellatsioonkaebusega kokku 10 tundi. Ajakulu tõlke tellimisele ei olnud täiel määral põhjendatud, sest tegu oli tehnilise tööga. Samuti ei olnud põhjendatud kahe esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumiseks, põhjendatud oli ühe esindaja ajakulu 2 tundi. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakulu oli 2 tundi 1 minut. Põhjendatud ja vajalik oli kostja esindaja tunnitasu 163,58 eurot käibemaksuta, kuivõrd tegu oli keskmisest keerukama vaidlusega.
7.2.Täiel määral oli põhjendatud tõlkekulu 203,77 eurot.
7.3.Kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses olid 2 497,16 eurot (14,02 x 163,58 + 203,77).
8.Kokku olid põhjendatud kostja menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses 24 980,05 eurot (22 482,89 + 2 497,16). Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel, mis tuli rahuldada. Määruskaebus
9.Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 10 941,1 eurot. Esiteks ei olnud põhjendatud esindajate tunnihind 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot ringkonnakohtus. Praeguses asjas sai maksimaalselt rääkida 153 euro suurusest mõistlikust tunnihinnast.
Teiseks tuli kohtul arvestada, et maakohtus moodustas õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude proportsioon 54,54% ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude proportsioon 45,46% menetlusest ning ringkonnakohtus vastavalt 53,57% ja 46,43% menetlusest. Nimelt menetleti praeguse tsiviilasja raames kahte nõuet: õigusvastase tegevuse lõpetamise nõuet ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hetkel on menetlus lõppenud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ja maakohtus jätkub menetlus õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude osas. Maakohus mõistis põhjendamatult hagejalt vaidlustatavas lahendis välja ka menetluskulu, mis seondus käimasoleva menetlusega (õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudega). Maakohus leidis ebaõigest, et kõik kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seondusid vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Eelnevat arvestades oli põhjendatud menetluskulu kokku 9 850,6 eurot maakohtus ja 1 090,53 eurot ringkonnakohtus ehk kokku 10 941,1 eurot. Edasine menetluse käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
11.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus ei ületanud vaidlusaluse lahendi tegemisel diskretsioonipiire. Maakohus ei eksinud põhjendatud tunnitasu määramisel. Kõik kostja 09.01.2019 taotluses kajastatud kulud seondusid hageja kahju hüvitamise nõudega, mis oli jõustunud lahendiga jäänud rahuldamata. Nimelt kajastusid menetluskulude nimekirjas kuni 29.03.2018 kantud kulud, mil ringkonnakohus esmakordselt otsustas, et hageja nõue kommentaaride eemaldamiseks oli jäänud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Hageja kulude proportsiooni arvutused olid ebaõiged.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kuni 10 941,1 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Hageja hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui luges põhjendatuks kostja esindajate tunnihinna 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot ringkonnakohtus, mitte maksimaalselt 153 eurot ning jättis arvestamata hageja nõuete proportsiooniga menetluses. Seonduvalt määruskaebuse väidetega selgitab ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul
põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kohtu määratud põhjendatud kostja esindajate tunnihinda vaidlustava väite puhul on tegu sellisega, mille puhul jääb ringkonnakohtu kontroll maakohtu lahendi üle piiratuks. Maakohtu diskretsioon viidatud osas on hõlpsalt jälgitav ja argumentatsioon põhjendatud. Pelgalt vastaspoole esindaja hinnang, et esindaja tunnitasu määr peaks olema mõnevõrra madalam, ei anna alust ümber hinnata maakohtu korrektset diskretsiooniotsust. Teise hageja määruskaebuses osundatud potentsiaalse rikkumise osas märgib ringkonnakohus, et ei tuvastanud maakohtu määruses vaidlustatud osas rikkumist. Iseenesest on õige, et menetluskulusid ei ole võimalik kohtu poolt kindlaks määrata, kuni nõude osas menetlus jätkub. See tähendab, et praegusel juhul oli maakohtul võimalik kindlaks määrata menetluskulud, mis seondusid hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuid mitte õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudega, sest viimase osas jätkus menetlus maakohtus. Samas on oluline, et hageja nõudis 29.09.2015 esitatud hagis vaid mittevaralise kahju hüvitamist. Kommentaaride eemaldamise nõude esitas hageja oluliselt hiljem, s.o 05.12.2016, käsitledes seda esialgse nõude kitsendamisena. Pärast viimati nimetatud kuupäeval nõude esitamist vaidlesid pooled nõude kategoriseerimise üle (kitsendamine, laiendamine, muutmine) ja selle esitamise võimalikkuse üle, kuni maakohus keeldus 24.08.2017 otsuses kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmisest ja ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse viimati nimetatud osas ning saatis maakohtule tagasi kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega ei olnud kohtu menetluses hageja kommentaaride eemaldamise nõuet ka ajal, mil kostja esindaja tegi viimase menetlustoimingu, mille tarvis kantud esindaja kulu kohus vaidlustatud määruses kindlaks määras. Seega leidis maakohus õigustatult, et kõik kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni seondusid vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis oli reaalselt kohtu poolt menetlusse võetud. Eelnevat tõdemust ei väära tõsiasi, et praegusel juhul langesid mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja kommentaaride eemaldamise nõude aluseks olevad eeldused suures ulatuses kokku. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Hagejal on õigus otsustada mitmes menetluses ta soovib oma nõudeid (sh samadel eeldustel baseeruvaid nõudeid) menetleda, kuid seejuures tuleb tal arvestada ka lisanduda võivate kuludega. Samas on eluliselt usutav, et erinevate nõuete kokkulangevate eelduste esinemise teistkordsel tuvastamisel kohtus kulub õigusabi osutajatel kliendi esindamiseks vähem aega. Sellele on praegustel asjaoludel paslik tugineda pärast kommentaaride eemaldamise nõude osas lõpplahendi tegemist, kui kohus on menetluskulude jaotuse alusel kindlaks määramas menetluskulusid. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.