OÜ Skuld Investeeringud avaldus North Gate Timber OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2018 määrus pankroti väljakuulutamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
North Gate Timber OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja: OÜ Skuld Investeeringud (registrikood 12849025), lepinguline esindaja Katrin Nirk Võlgnik: North Gate Timber OÜ (registrikood 12771760), lepinguline esindaja Ants Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja North Gate Timber OÜ kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.OÜ Skuld Investeeringud esitas 20.09.2017 Harju Maakohtule avalduse North Gate Timber OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja Ropex OY laenulepingu, mille alusel Ropex OY laenas võlgnikule 500 000 eurot tagastamise tähtajaga 05.01.2016. Ropex OY kandis laenusumma võlgniku arvelduskontole. Ropex OY kustutati 23.08.2016. Laenulepingust tuleneva nõude omandas Ropex OY ainuomanik XX, kes loovutas selle koos kõrvalnõuetega 17.05.2017 OÜ-le Skuld Investeeringud. Võlausaldaja edastas 13.06.2017 võlgnikule pankrotihoiatuse ja palus tagastada põhivõla 500 000 eurot. Võlgnik sai hoiatuse samal päeval kätte. 13.08.2017 loovutas võlausaldaja 400 000 euro suuruse osa laenulepingust tulenevast nõudest koos kõrvalnõuetega Greenlight Credit & Collection OÜ-le. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja põhinõude suuruseks võlgniku vastu 100 000 eurot.
3.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõue. Nõude loovutamise lepingu allkirjastas Urmas Laur, kes ei ole võlausaldaja esindaja. Isegi kui Ropex OY-d saaks lugeda 29.12.2014 ülekande alusel võlausaldajaks, ei ole Ropex OY esitanud võlgnikule ühtegi nõude loovutuse teadet. Ropex OY likvideerimisel fikseeriti, et puudub nõue Bio Shipping OÜ (võlgniku endine nimetus) vastu. Võlausaldaja nõue on tõendamata. Võlausaldaja poolt esitatud teade nõude loovutamise kohta ei ole käsitletav nõude loovutuse dokumendina, sest nõuet ei loovutanud isik, kes võiks seda omada.
4.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, millel oleks reaalne turuväärtus või millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 816 535,26 eurot. Tõendamata on võlgniku väide, et Ropex OY antud laen oli mõeldud sissemaksena omakapitali. Laenulepingust ja võlgniku osanike lepingust nähtub, et tegemist oli laenuga, mis tuleb võlgnikul laenusaajale tagastada. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas võlausaldaja avalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti 30.01.2018 kell 15.00. Pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Kohus määras ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks pankrotivara arvel 1440 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot) ja kinnitas ajutise halduri kulutused 64 eurot (sh käibemaks).
6.Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 816 535,26 eurot, kuid varasid raamatupidamisliku väärtusega 642 418,63 eurot. Võlgniku bilanss ei kajasta varade reaalset väärtust, kuna enamus nõudeid on ebatõenäoliselt laekuvad ja põhivaraks olnud metsatraktor on väidetavalt varastatud. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.
7.Võlgniku vande andmiseks on kohustatud võlgniku juhatuse liige UM (isikukood XXXXXXXXXXX) ja endine juhatuse liige EV (isikukood XXXXXXXXXXX). Arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1728 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 64 eurot (sh käibemaks). Määruskaebus
8.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada, jätta menetluskulud võlausaldaja kanda ja määrata võlausaldaja kohustuseks maksta menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.
9.Kaebuse kohaselt kuulutas maakohus välja võlgniku pankroti, kuigi pankrotmenetluses esitatud nõue ei ole selge ja võlausaldaja ei ole nõude omanik.
10.Kohus ei andnud võlgniku vastuväidetele ja asjas esitatud tõenditele õiguslikku hinnangut ja ei põhjendanud määruses tehtud otsustust sisuliselt. Kuigi pankrotiavalduse läbivaatamise menetlus on hagita menetlus, ei ole kohus vabastatud määruse kui sisulise kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustusest. Seega tuleb määrus tühistada.
11.Nõue ei ole üle läinud XX-le ega võlausaldajale. Seetõttu puudub võlausaldajal nõue, mida realiseerida. Kohtul oli kohustus iseseisvalt veenduda nõude olemasolus ja vajadusel koguda tõendeid. Kohus ei ole seda teinud. Kohus jättis tõendid kohaselt hindamata ja ei märkinud tuvastatud asjaolusid ega nendest tehtud järeldusi. Kohus oleks pidanud selgitama, miks ta ei nõustu võlgniku väidetega.
12.Kohus ei pööranud tähelepanu võlgniku väidetele, et nõude loovutamise dokumendid ei ole nõuetekohaselt legaliseeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 276 lg 2 esimese lause tähenduses ja seega ei tõenda need nõude üleminekut. Kohtule esitati koopiad, mitte apostilliga kinnitatud dokumendid. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Võlausaldaja oleks pidanud nõude tõendamiseks esitama vähemalt Soome Kaupparegisteri väljavõtte likvideerija poolt allkirjastatud ja apostillitud vara jagamise dokumendist, millest nähtuks nõude üleminek.
13.Ühtegi nõude dokumenti menetluses ei hinnatud. Kohus jättis tõendid istungil avaldamata. Võlgnikule ei antud võimalust tõendite originaalidega tutvuda, sest kohtule neid esitatud ei ole. Seega on kohus teinud lahendi mitte esitatud tõenditele, vaid teadmata päritoluga koopiatele tuginedes. Selline kohtulahend ei ole seaduslik ega põhjendatud.
14.Võlgnik on pankrotimenetluses esitatud nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Nõuet ei olnud võimalik loovutada. Võlgnik selgitas kohtule, et Ropex OY ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenuleping oli varjatud tehing. Varjatud tehingu asjaolude tuvastamine on hagimenetluse, mitte pankrotimenetluse ülesanne.
15.Võlausaldaja nõue ei ole selge. Seejuures on võlausaldaja avalduses selgesõnaliselt kinnitanud, et algne võlausaldaja Ropex OY olevat loovutanud nõude hoopis Skuld Inkasso OÜ-le. Nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Eeltoodud põhjustel ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks.
16.Kui kohus tuvastab, et Ropex OY nõuet ei eksisteeri (sh põhjusel, et nõue loeti Ropex OY likvideerimismenetluses väärtusetuks) ja et XX maksis Ropex OY vahendusel 500 000 eurot võlgniku omakapitali, on võlgnik väga heas majanduslikus seisundis ja puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.
17.Määruses kajastatud Greenlight Credit & Collection OÜ nõuded on tühised, sest need tekitati alusetute deklaratiivsete võlakohustuste võtmisega UT-le antud volituste alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 1 p 3 kohaselt pidi eelnimetatud tehingute tegemiseks olema nõukogu, nõukogu puudumisel aga osanike nõusolek. Kohustuse võtmise tehingud, väljusid igapäevase majandustegevuse raamest. Osanikud ei ole juhatusele ega ka volitatud isikule UT-le igapäevaste majandustehingute raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõusolekut andnud ega kiitnud tehinguid heaks. Seega on tehingud tühised ja neist ei tulene õiguslikke tagajärgi. Maakohus ei ole määruses kajastatud tehingute tühisusele tähelepanu pööranud ja ei ole nõude vaieldavuse kohta seisukohta võtnud.
Vastused määruskaebusele
18.Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Pankrotihaldur jääb oma seisukoha juurde, et võlgnik on püsivalt maksevõimetu. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks ei ole alust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb täiendada määruse põhjendusi.
22.Asja materjalist nähtub, et võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjusel, et see ei ole selge. Võlgniku väitel teostati 500 000 euro suurune makse võlgnikule sissemaksena osakapitali ja ta leiab, et nõue ei ole üle läinud XX-le ega võlausaldajale. Samuti leiab võlgnik, et nõude tõendamiseks esitatud dokumendid pidid olema apostillitud.
23.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-14, p 19). Seega tuli maakohtul võlgniku vastuväidete tõttu hinnata võlgniku maksejõulisust ilma võlausaldaja nõudeta. Maakohus seda ei teinud.
24.Ebaõige on võlgniku seisukoht, et tema pankrot tuleb jätta välja kuulutamata, kui võlausaldaja nõue või nõude kuulumine võlausaldajale ei ole selge. Need küsimused on võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-57-14, p 17). Kuigi maakohus ei hinnanud võlgniku maksejõulisust ilma avaldaja nõudeta, ei anna see siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest maakohtu lõppjäreldus võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta on õige. Küll aga tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
25.Võlausaldaja on esitanud laenulepingust tuleneva nõude 100 000 euro tasumiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raamatupidamisliku väärtusega varasid 642 418,63 eurot ja kohustusi vähemalt 816 535,26 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid 174 116,63 euro võrra. Kui hinnata võlgniku maksejõulisust ilma võlausaldaja nõudeta, ületavad võlgniku kohustused tema varasid 74 116,63 euro võrra. Seega ületavad võlgniku kohustused tema varasid ka ilma võlausaldaja nõuet arvestamata. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Järgmisena tuleb hinnata, kas maksejõuetus on püsiv.
26.PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on praeguses asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Halduri hinnangul ületavad võlgniku kohustused tema varasid. Kuigi võlgniku varadena on märgitud erinevad laenud ja ettemaksud 642 418,63 euro väärtuses, siis on halduri hinnangul eeltoodud nõuete täitmine ebatõenäoline. Raha on võlgnikul 3,66 eurot. Haldur tuvastas, et võlgnikul puudub majandustegevus. Sellest järeldub, et võlgnikul ei teki ka tulevikus võimalust võlgade tasumiseks. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Seega on täidetud PankrS §-s 1 sätestatud eeldused. Maakohus on õigesti tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ja kuulutanud välja tema pankroti.
27.Võlgnik esitas 19.03.2018 kohtule taotluse anda määruskaebuse lahendamisel hinnang võlausaldaja poolt esitatud tõendile, milles on võlgniku väitel muudetud dokumendi kui tõendi sisu sellega, et dokumendis on ebaõigesti soome keelest tõlgitud lause „lainansaaminen Bio Shipping OY-lta“. Võlgniku hinnangul on lause tähenduseks „laenu saamine Bio Shipping OY-lt“ ja ebaõige on tõlge „laenust tulenev nõue Bio Shipping OÜ vastu summas 500 000. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma eeltoodu asja lahendamisel tähtsust, kuna see ei tõenda võlgniku maksejõulisust. Samuti ei saa ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses hinnangut anda võlgniku vastuväidetele Greenlight Credit & Collection OÜ nõuete tühisusele, vaid peab lähtuma võlausaldaja nõudest.
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Reet Allikvere