Hageja tasub kostjale põhivõla summas 230 eurot (kostja arve nr 32, 3. november 2013) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is seitsme (7) kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja loobub viivise summas 230 eurot nõudest.
2-16-6530
1.2.Seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud summa tasumist kohtu määratud arvelduskontole annab kostja korduvalt hagejale üle järgmised dokumendid:
1.2.1.Veeru tn 4 korteriühistu üldkäibeandmik;
1.2.2.Veeru tn 4 korteriühistu käibeandmik iga konto kohta, mis sisaldub üldkäibeandmikus;
1.2.3.Veeru tn 4 korteriühistu kaart iga konto kohta, mis sisaldub üldkäibeandmikus;
1.2.4.Veeru tn 4 korteriühistu operatsiooni žurnaal;
1.2.5.kõik Veeru tn 4 korteriühistu arved, mis valmistati kostja poolt ette Veeru tn 4 korteriühistu poolt Veeru tn 4 korteriühistu liikmetele (Veeru tn 4 Maardu linnas korteriomanikele) edastamiseks trükitud dokumentidena kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.
1.3.Kostja väljastab hagejale määruse resolutsiooni punktides 1.2.1. kuni
1.2.4.nimetatud dokumendid järgmiste perioodide eest: 2011. a; 2012. a ning 1. jaanuar 2013 kuni 31. august 2013; trükitud versioonis või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.
1.4.Kompromissi raames väljastab kostja hagejale määruse resolutsiooni punktides 1.2.1. kuni 1.2.4. nimetatud dokumendid tasuta.
1.5.Kõik määruse resolutsiooni punktides 1.2.1. kuni 1.2.4. nimetatud dokumendid saadetakse elektroonilises vormis meiliaadressile [email protected], koopias hageja esindaja meiliaadressile [email protected] ja kostja esindaja meiliaadressile [email protected].
1.6.Määruse resolutsiooni punktidest 1.2.1. – 1.2.4. nimetatud andmete ja dokumentide üleandmise kohta koostavad pooled üleandmise akti, mille mõlemad pooled allkirjastavad, kusjuures allkirja võib anda ka poole esindaja, kes esindas poolt käesolevas kohtuasjas. Pooltel tekib kohustus allkirjastada üleandmise akt kõigi määruse resolutsiooni punktides 1.2.1. – 1.2.4. dokumentide kättesaamisel elektroonilisel teel.
1.7.Kui kostja esitab kohtule poolte või esindajate allkirjastatud akti vastavalt määruse resolutsiooni punktile 1.5., siis maksab kohus määruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud summa välja kostjale tema arvelduskontole nr EE952200221034302391.
1.8.Kostja kinnitab, et ta ei saa välja anda Veeru tn 4 korteriühistu raamatupidamisregistreid ja elektroonilise raamatupidamise andmebaasi perioodi 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2010 eest ning Veeru tn 4 korteriühistu arved, mis olid väljastatud Veeru tn 4 korteriühistu liikmetele perioodil 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2010, kuna tal puuduvad vastavad dokumendid. Kostja kinnitab, et kõik vajalikud dokumendid andis kostja üle hageja eelmisele juhatusele.
1.9.Hageja kinnitab, et kompromissi täitmisel ei ole tal enam muid nõudeid kostja vastu seoses Veeru tn 4 korteriühistu raamatupidamisdokumentide
2-16-6530 väljanõudmisega, muu hulgas 1. aprill 2008 lepingust nr 1/080401 tulenevaid nõudeid.
1.10.Kostja kinnitab, et kompromissi täitmisel ei ole tal enam muid nõudeid hageja vastu seoses Veeru tn 4 korteriühistule raamatupidamisteenuste osutamisega, sh 1. aprillil 2008 poolte vahel sõlmitud lepingust nr 1/080401, välja arvatud käesolevas kompromissis kehtestatud tingimused.
1.11.Kõik käesolevas menetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.12.Pooled on kokku leppinud, et kannavad kõik kompromisslepingus nimetamata menetluskulud iseseisvalt.
käesolevas
1.13.Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-st 4 ja § 661 lg-st 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe (2) päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-6530 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, arvelduskontole nr EE382200001120233206 Swedbank AS-is.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU (uus ärinimi Maardu linn, Veeru tn 4 korteriühistu, hageja) esitas 25.04.2016 Harju Maakohtule hagi osaühingu Fremar (kostja) vastu raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas kostja perioodil 01.04.2008 – 31.08.2013 hagejale raamatupidamisteenuseid. Kostja on professionaalne raamatupidamisteenuste osutav isik, kes osutas raamatupidamisteenuseid juhindudes mh raamatupidamise seadusest (RPS). Hageja ja kostja vahel õigussuhted ning järelikult vastavasisulised õigused ja kohustused tulenevad käsunduslepingu olemusest. Kuivõrd kostja ülesandeks ja kohustusteks lepingu alusel oli korraldada hageja raamatupidamist, s.o eelkõige (kuid mitte ainult) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente, siis pöördus hageja kostja poole nõudega esitada: 1) hageja raamatupidamiseregistrid RPS § 9 mõttes perioodi 01.01.2008 – 30.08.2013 eest; 2) kogu hageja elektroonilise raamatupidamise andmebaasi perioodi 01.01.2008 – 30.08.2013 eest; 3)
2-16-6530 kõik hageja arved, mis olid väljastatud Veeru tn 4 korteriühistu liikmetele perioodi 01.01.2008 – 30.08.2013 eest. Kostja esitas hagejale e-posti teel hageja arved, mis olid väljastatud hageja liikmetele perioodi 01.01.2013 – 30.08.2013 eest ning nn käibeandmiku 2013. a 3. kvartali eest. Muid dokumente/andmeid kostja hagejale ei esitanud. Hageja märkis, et miski ei takista kostjal raamatupidamisregistrite ja arvete üleandmist, kuivõrd need on loodud elektrooniliselt ning järelikult võib kostja need hagejale üle anda nii trükitud dokumentidena kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 300 eurot.
2.Kohus võttis 25.05.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.26.07.2016 täpsustas hageja oma nõudeid ning palus kohustada kostjat hagejale üle andma: 1) hageja raamatupidamiseregistrid RPS § 9 mõttes perioodi 01.04.2008 – 30.08.2013 eest trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal; 2) kogu hageja elektroonilise raamatupidamise andmebaasi perioodi 01.04.2008 – 30.08.2013 eest trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal; 3) kõik hageja arved, mis olid väljastatud Veeru tn 4 korteriühistu poolt selle liikmetele perioodi 01.04.2008 – 31.12.2012 eest trükitud dokumentidena kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.
4.23.03.2018 toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled avaldasid kompromissis, et nad on teadlikud, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on läbi kaalunud kompromissi materiaalõiguslikud- ja menetluse lõpetamisega kaasnevad protsessuaalsed tagajärjed. Samuti kinnitasid pooled, et nad on teadlikud, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse ning et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuulub jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas sundtäitmisele. Pooled avaldasid, et nad ei pea kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks. Hageja palus kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hageja samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
4.1.Kohus teavitas menetlusosalisi eelistungil, et teeb kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise kohta kirjalikult vormistatud määruse avalikult teatavaks 28.03.2018 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu ja toimetab poolte esindajatele kätte avalikus e-toimikus.
5.23.03.2018 e-kirjaga EE952200221034302391.
edastas
kostja
kohtule
kostja
arvelduskonto
nr
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et eelistungil poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et
2-16-6530 kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
9.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled avaldasid mh kompromissis, et nad on teadlikud, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on läbi kaalunud kompromissi materiaalõiguslikud- ja menetluse lõpetamisega kaasnevad protsessuaalsed tagajärjed. Samuti kinnitasid pooled, et nad on teadlikud, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse ja et TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuulub jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas sundtäitmisele. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et kõik käesolevas menetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samuti on pooled kokku leppinud, et kannavad kõik kompromisslepingus nimetamata menetluskulud iseseisvalt.
11.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud (25.01.2015) riigilõivu summas 300 eurot (arvelduskontolt nr EE382200001120233206 Swedbank AS). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr EE382200001120233206, millelt riigilõiv kohtule tasuti.
12.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.