Määrata hageja kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks antud asjas kokku 740 eurot ja mõista kostjalt A Belt hageja I S kasuks välja 740 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse
2-17-10011 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1.I S esitas 28.06.2017 maakohtule hagi A Be vastu 1250 euro nõudes. Hagiavalduse tervikteksti /t.l. 41/ kohaselt maksis hageja 28.08.2015 (9.03.2018 kohtuistungil hageja täpsustas, et õigeks tuleb lugeda kuupäeva 25.08.2015 vt protokoll llk 83) oma isiklikust rahast PP OÜ osakute eest 2500 eurot sularahas PP OÜ arveldusarvele selgitusega „SS kupüürid <- OSAKAPITALI SISSEMAKS G D, A B.“ Sellest summast pool ehk 1250 eur oli kostja osakute eest. Hageja poolt tehtud makse alusel omandas kostja äriregistri andmetel 50% PP OÜ osakutest nominaalse väärtusega 1250 eurot. Hageja tegi sissemakse, sest ilma rahalist sissemakset tegemata ettevõtte arvele ei tehtud kannet äriregistrisse. Kostja eest tegi hageja sissemakse sellepärast, et tal ei olnud hetkel ilmselt rahalisi vahendeid käepärast ja hageja tuli temale olukorra kiire lahendamise huvides inimlikult lihtsalt vastu. Eluliselt kiires situatsioonis hageja ning kostja ei teinud kirjaliku lepingut, vaid hageja eeldas, et kui hageja on kellegi teise eest maksnud, siis maksab see teine isik hagejale raha tagasi. Kahjuks ei ole tal juriidilisi erialaseid teadmisi ja ta ei oska juriidiliselt täpselt öelda, millise tehingu ta seaduse mõttes kostjaga tegi, ta eeldab, et kohus tunneb seadusi ja kirjeldas ära tekkinud olukorra. Hageja nõuab oma rahalisi vahendeid tagasi, sest pidas raha tagastamist iseenesest mõistetavaks ning hageja raha arvelt omandas kostja osaluse nominaalses väärtuses 1250 eurot. Hageja ei maksnud kostja eest seda raha lihtsalt heast tahtest, hageja ei kinkinud kostjale seda raha. Hageja tuli kostjale lihtsalt vastu ja täitis tema kohustuse, millise ta võttis ettevõtte asutamisel. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale hageja poolt kostja osakute eest makstud raha tagastanud. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta ning esitab hagile alljärgnevad vastuväited /t.l. 55/. 2015. a otsustasid kostja, G D,A Aja I S hageja ühiselt restorani pidama hakata. Osaühingu nimeks otsustati panna OÜ PP. Osaühingu asutamiseks vajaliku 2500 EUR sissemakse tegi asutatava äriühingu pangakontole kõigi osanike eest hageja. Selle asjaolu üle kostja ei vaidle. Samas enne hageja poolt asutatava ühingu pangakontole sissemakse tegemist andsid osanikud oma osalusele vastava rahalise panuse kostja kätte. Hageja andis enda rahalise panuse kostjale summas 1250 EUR. See toimus 1-2 päeva enne kostja poolt sissemakse tegemist. Tunnistajana viibis selle raha üleandmise juures V L. Hageja väidab 06.09.2017. a hagiavalduse terviktekstis lk 1, et kostja sõlmis hagejaga 28.08.2015.a suulise lepingu mille kohaselt kostja palus hagejal maksta kostja eest OÜ PP osa sissemaksu 1250 eurot kuna kostjal “ei olnud hetkel ilmselt rahalisi vahendeid käepärast”. Kostja lepingu olemasolu ei tunnista. See väide on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei teinud kostja eest sissemakset nn omal kulul, vaid eelnevalt kostjalt saadud rahaga. Asjaolu, et see nii oli, on hageja ka ise oma tegudega tõendanud – kuigi väidetav võlg tekkis 25.08.2015. – siis esmakordselt selle hüvitamiseks pöörduti hageja poole mais 2017. a. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Arusaadavalt nn hetkel käepäraste vahendite saabumist ei oodata 2 aastat! Seega hagi on ka eluliselt usutamatu. Ainuüksi seetõttu tuleb see tähelepanuta jätta. Käesoleval juhul on hageja hagi üldsegi õiguslikult puudulik. Hagist ei selgu millisel õiguslikul alusel hageja nõue põhineb – kas seadusel või lepingul. Sealt edasi on teadmata millisel konkreetsel lepingu punktil või seaduse sättel.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE
2-17-10011
3.Hageja leiab, et kostja otseselt valetab selle kohta nagu oleks kostja andnud enne rahalise sissemakse tegemist 25.08.2015 panka makstava summa tema kätte. Äärmiselt kummastav on lugeda, et seda toimumata sündmust saab kinnitada tunnistaja. Asjakohatud on kostja arutlused teemal, millal ta pöördusin hagiga kohtusse. Kohtusse pöördus ta siis, kui oli aru saanud, et teised võimalused oma raha Belt tagasi saada on ammendatud. Mis puudutab kostja viiteid puudustele hagi õiguslikus alustes, siis kordab hageja varasemat - kahjuks ei ole tal juriidilisi erialaseid teadmisi ja ta ei oska juriidiliselt täpselt öelda, millise tehingu ta seaduse mõttes kostjaga tegin, sest on fakt et ta tasus kostja eest panka osamakse summa sellepärast, et tollel hetkel oli ettevõtte registrisse kandmiseks sissemakse tegemine kiirelt vajalik, kostja väitis, et temal ei ole hetkel raha kaasas. Hageja usaldas tollel hetkel kostjat, sest ta lubas selle summa hiljem tagasi anda. Tegemist on tavalise elulise situatsiooniga ja summa polnud suur, nad plaanisid ühist äri ja tollel hetkel puudus põhjus usaldamatuseks. Hageja väiteid saavad kinnitada tunnistajad A Z ja A A.
4.09.03.2018 kohtuistungil jäid pooled enda eelnevate seisukohtade juurde.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
7.Asja materjalidest nähtub, et kostja A B G D,A Aja hageja I S asutasid 2015. aasta augustis OÜ PP. Osaühingu asutamiseks vajaliku 2500 EUR sissemakse tegi asutatava äriühingu pangakontole 25.08.2015 kõigi osanike eest hageja. /t.l. 12/. Kostja osa suurus oli 1250 eurot /tl 15/. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks kostjaga sõlmitud leping, mille alusel oleks hageja olnud kohustatud kostja eest või kostja heaks midagi tegema. Kostja väidab, et enne hageja poolt asutatava ühingu pangakontole sissemakse tegemist andsid osanikud oma osalusele vastava rahalise panuse hageja kätte /tl 55/. Samas lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel kostja ei tunnista /tl 56/. Kohtu hinnangul ei tulene kohtu ette toodud asjaoludest, et poolte vahel oleks sõlmitud käsundusleping või et poolte poolt ühiselt osaühingu asutamise kokkuleppest tuleneks hageja kohustus tasuda kostja eest rahaline sissemaks.
8.Käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seadus järgi kohustatud. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus üks osanik teeb teiste osanike eest osakapitali suurendamiseks rahalisi sissemakseid, olemata selleks lepingu või seaduse alusel kohustatud,
2-17-10011 tegutseb ta Riigikohtu senise praktika järgi käsundita asjaajajana VÕS § 1018 mõttes (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-12, p-d 12 ja 13). Käesoleval juhul ei ole sissemakseid tehtud osakapitali suurendamiseks, vaid poolte kinnitusel selleks, et kiirendada osaühingu registrissekandmist. Kohtu hinnangul on tegemist analoogilise situatsiooniga. Kui isik on teinud teise isiku kasuks teo, kuuluvad talle VÕS § 1018 järgi käsundita asjaajajale seaduses sätestatud õigused ja kohustused üksnes juhul, kui soodustatu kiidab tema asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev ülalpidamiskohustus või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Praeguses asjas on nii hageja kui kostja seisukohal, et osakapitali sissemaksmine oli vajalik ning nii hageja kui kostja huvides oli osaühingu registrissekandmine.
9.Seega eelnevast nähtub, et vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kostja eest osaühingu PP OÜ sissemaksu summas 1250 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale nimetatud summa tagastama või on tasunud nimetatud summa hagejale eelnevalt. Hageja väidab, ett pidas raha tagastamist iseenesest mõistetavaks ning hageja raha arvelt omandas kostja osaluse nominaalses väärtuses 1250 eurot. Kostja aga väidab, et hageja ei teinud kostja eest sissemakset nn omal kulul, vaid eelnevalt kostjalt saadud rahaga.
10.Selleks, et kindlaks teha, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 1250 euro tasumist, tuleb välja selgitada, kas hageja tasus PP OÜ osade eest rahalise sissemaksu kostja eest kostja poolt temale selleks antud raha arvel või oma isikliku raha arvel. Tunnistaja A Ai poolt 09.03.2018 kohtuistungil antud ütluste kohaselt /tl. 86-87/ notari juures osaühingu asutamislepingu sõlmimisel räägiti sellest, et ettevõtte kapitali sisse ei maksta. 25. augustil said osanikud teada, et ettevõtet ei ole äriregistrisse kantud, sest notar oli ekslikult märkinud, et kapital makstakse sisse.A A palus hagejal maksta kapitali sisse, et kiirendada protsessi, kunaA Aja G D ei viibinud tol ajal Eestis. I maksis kogu summa sisse, 2500 eurot ja firma oli kohe kantud registrisse. I tasus enda eest, A Ai eest, Di ja Be eest. 1250 pidi maksma B, kuna temale kuulus 50%, ja A ning D kumbki 500 eurot. Enne osakapitali maksmist ei olnud võimalik, et B või L selle raha tegelikkuses I Sle maksid tagasi või andsid enne juba osakapitali sissemaksuks, kuna alles 25. augustil said PP OÜ osanikud teada, et osakapital tuleb sisse maksta. I ütles Aile, et B ei ole seda raha tagastanud, A on mitu korda kostjale seda meelde tuletanud, kuid kostja hoidis vastusest kõrvale, üks Be versioonidest oli see, et restoran hakkab saama tulu ja küll ta siis maksab tagasi Ile. Tunnistaja V Li poolt 09.03.2018 kohtuistungil antud ütluste kohaselt /tl. 89-90/ B maksis summa 1250 eurot V Li juuresolekul I Sle sularahas restoranis T P kohe siis, kui nad otsustasid hakata partneriteks. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt enne seda hageja oli asunud tunnistaja ning kostjaga läbirääkimistesse ja soovis avada teise restorani. A ja D tahtsid neile kuuluvas hoones avada samasugust restorani nagu V Lil ja tahtsid saada Lit partneriks. Läbirääkimised kestsid kaks kuud. Kuna jutt käis sadadest tuhandetest eurodest, siis summa 1250 eurot on väike ja mitteoluline. Siis kui oli vaja luua uus firma, käis I tihti V Li juures restoranis ja sellel etapil kohtusime peaaegu iga päev. Ühel päeval ta ütles, et tuleks luua firma ja maksta see sissemakse. V L nõustus ja palus Ait teha seda. L ei tea, millise notari juures asutamislepingu sõlmimine toimus, ei mäleta, kas on näinud ettevõtte põhikirja. Formaalselt ei olnud ta osaühingu asutaja ega osanik.
2-17-10011
11.Kohus, olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnates tunnistajate ütlusi leiab, et tunnistaja A Ai ütlustega ei ole võimalik tõendada, kas kostja on hagejale 1250 eurot maksnud või mitte, kuid A Ai ütlustega on tõendatud, et vajadus rahalise sissemakse tasumiseks selgus 25.08.2015. Nimetatud asjaolule ei ole kostja ka vastu vaielnud. Tunnistaja V Li ütlused on vastuolulised. Ühest küljest väidab tunnistaja, et pidas läbirääkimisi restorani pidamiseks koos hagejaga ning palus kostjal hagejale anda sularaha osaühingu sissemakseks kohe, kui jõuti kokkuleppele äritegevuses, teisest küljest ei mäleta tunnistaja, kas ta on tutvunud osaühingu põhikirjaga (sh sellega, kas põhikirjas nähti ette rahalise sissemakse tasumise kohustus). Kostja väidab, et ei ole eluliselt usutav, et esmakordselt 2015. a tekkinud võla hüvitamiseks pöörduti hageja poole mais 2017. a. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt mitteusutavaks ei muuda võla nõudmist asjaolu, et hageja asus võlgnevust tagasi nõudma alles siis, kui oli aru saanud, et teised võimalused oma raha Belt tagasi saada on ammendatud. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale enne PP OÜ rahalise sissemakse tegemist üle andnud sularaha 1250 eurot. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 1250 eurot.
12.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas rahuldab kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 12.1.Hageja on kohtule esitanud järgmise menetluskulu nimekirja /t.l. 80/: kirjalikud seisukohad kohtumenetluses, materjalidega tutvumise 1,5 h; kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine 1,5 h. Lepinguline esindaja tasu arvestamise aluseks on tunnihind 150 eurot + käibemaks. Kokku 3 x 150= 450 eurot + km 90 eurot. Kostja ei ole omapoolset seisukohta hageja menetluskulude kohta esitanud.
12.2.Kohus, olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab, et need on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 3 tundi. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud on kajastatud toimiku materjalides ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Hageja esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 180 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetlemise ajaks on õigusabi hinnad üldiselt tõusnud ning mõnevõrra kõrgem tunnitasu on seetõttu põhjendatud. Seega peab kostja hagejale hüvitama lepingulise esindaja kulu kokku summas 540 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot /tl 5/, mis on samuti hageja põhjendatud menetluskulu. Seega peab kostja hagejale hüvitama menetluskulu kokku summas 740 eurot.