lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2485/11

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 23.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-2485/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2018, Rakvere

Tsiviilasja number

2-18-2485

Tsiviilasi

Svetlana Buravtseva avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: Svetlana Buravtseva, ik 48710240313, elukoht xxxx

esindajad

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus- Tartu Soola 3

RESOLUTSIOON

Rahuldada Svetlana Buravtseva avaldus. Kuulutada välja võlgniku Svetlana Buravtseva, ik 48710240313, pankrot 23.03.2018 kell

13.00.Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 2015/848 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus- Tartu, Soola 3- [email protected]; tel 7407662, 5046694, OÜ Civilex. Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 396.60 eurot, lisandub käibemaks 79.32 eurot, kokku 475.92 eurot ja määrata see hüvitamiseks riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4, välja maksmisega OÜ Civilex kontole EE312200221055387366. Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb võlgniku kanda. Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta.

PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks Svetlana Buravtseva, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 23.04.2018 kell 10.30 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 23.03.2018 kell 13.00. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud

1.Viru Maakohtu menetlusse saabus 15.02.2018 Svetlana Buravtseva avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul võimalik tasuda võlgasid, milleks on talle teadaolevalt kokku vähemalt ca 10875 eurot. Võlgniku väitel on võlad tulnud tema enda 10 a tagusest mõtlematult võetud kiirlaenudest, mida ta iga järgmise laenuga üritas ebaõnnestunult refinantseerida. Avaldaja leiab, et tema maksejõuetus on alalise iseloomuga.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 19.03.2018 alljärgneva aruande: Vara: Kinnistusosakonna andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Võlgniku elukohana märgitud xxxx kuulub kinnistusraamatu andmetel J L, kes on võlgniku alaealine tütar. Võlgnik selgitas, et tema sai korteri kingituseks oma vanaemalt ning kinkis edasi enda tütrele. Vastavad tehingud on toimunud 2014.a. märtsis ja aprillis. Korteriomand asub 7-korteriga elamus ning selle suurus on 20,1 m2. Tegemist on ehitisega, mis on kasutusele võetud juba 1906.aastal. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli võlgniku nimele registreeritud alates 9.12.2015 sõiduk xxxx, mis on jaanuaris 2017 registrist kustutatud seoses lammutamisega. Käesoleval ajal võlgniku nimele transpordivahendeid registreeritud ei ole, kuid võlgnik on kantud vastutava kasutajana registrisse sõidukile xxxx (v.l. 1998) mille omanikuks on võlgniku ema T K. Sõiduki vastutavaks kasutajaks oleks peaks eelduslikult tähendama, et vastutav kasutaja kasutab sõidukit lepingu alusel ning tasub sõiduki omanikule tasu (tavapäraselt on lepingud sõlmitud liisingfirma ja isiku vahel). Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgniku kinnitusel ei ole tal mingit väärtuslikku vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses võõrandada nõuete rahuldamiseks. Tema kinnitusel laenurahade eest ostetud esemed (nt. televiisor) on temalt ära võtnud nn. „mees-kaasüürilised“. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxx, mille saldo seisuga 20.02.2018 oli 52,48 € ja kontol broneering sama summa ulatuses kaardi kuuhooldustasudest. Perioodil 2017-2018 on kontolt nähtav, et võlgnik on saanud tulu peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt (elatisabi), Rakvere Linnavalitsuselt vajaduspõhist peretoetust. Võlgnik on ka selgitanud oma vastuses, et tema tulud laekuvad J L kuuluvale xxxx arvelduskontole ning lisaks eelnimetatule on tema sissetulekuteks vanemahüvitis xxxx. Arvestades eeltoodut haldur ei prognoosi pankrotimenetluses võlgnikule laekuvat tulu suuruses, mida oleks võimalik arestida. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri hinnangul oleks võimalik võlgnikul esitada nõudeid oma alaealiste laste isade vastu. Kontolt ei nähtu, et võlgnikule maksaksid elatist S K või V L. Võlgniku kirjaliku selgituse kohaselt laste isadelt pole elatist nõutud ning nendega puuduvad kokkulepped elatise maksmiseks lastele.

Äriregistri andmetel puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgniku kontol eelduslikult puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid, mis võimaldaksid arestimist. Kohustused: Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu käesoleval ajal algatatud 7 täitemenetlust. Võlgniku vastu on alustatud täitemenetlusi alljärgnevate võlausaldajate avalduste alusel: Lindorff Eesti AS – 706,47 € (jõustunud kohtulahend alates 20.01.2011); ERA Liisingu Inkassoteenused AS – 1 610,23 € (jõustunud kohtulahend alates 10.11.2011); ITM Inkasso OÜ – 633,25 € (jõustunud kohtulahend alates 24.09.2012); BIGBANK AS – 5 257,15 € (jõustunud kohtulahend alates 17.06.2013), nõue loovutatud alates 31.08.2017 AF Võlamenetlus OÜ-le; Starman AS – 394,78 € (jõustunud kohtulahend alates 7.01.2016); Aktiva Finants OÜ – 178,71 € (jõustunud kohtulahend alates 12.07.2016); OÜ Luutar – 1008,65 € (jõustunud kohtulahend alates 10.11.2011). Esitatud andmete kohaselt on nõudeid kokku 9 789,24 €, kuid eeltoodud summades ei kajastu kohtutäiturite tasude ja kulude nõuded. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et ka kohtutäituritel on õigus esitada nõudeavaldus tasu ja kulutuse osas pankroti väljakuulutamisel, millest vähemalt 50% kuulub eelduslikult ka tunnustamisele. Käesoleval ajal täitemenetlusse esitatud nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning neile vastuväiteid pole võimalik lisada. Täiendavalt on võimalik võlausaldajal esitada viiviste nõue, mille tasumiseks enamus kohtulahendeid eelduslikult on võlgnikku kohustanud. Lähtudes eeltoodust, ei ole võlasumma kindlasti lõplik ja muutub pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt esitatud ja tunnustatud nõuetele. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku sissetulek lähiajal ei taga kõikide kohustuste täitmist, sest laekuvad rahalised vahendid on ebapiisavad olemasolevate kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjustest Võlgniku selgitust maksejõuetuse põhjuste kohta lugedes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on nooruses võtnud ebamõistlikult rahalisi laene, et igapäevaselt toime tulla. Samuti on ta laskunud ennast ära kasutada kolmandatel isikutel ning pärast ühekordset õppetundi tundub, et midagi sellest ka ei õppinud. Jätkas ikka elukohtade vahetust erinevate meeskodanike juures, kes on aktiivselt ilmselt kaasa aidanud võlgniku laenukoormuse suurenemisele. Kuna ilmselt puuduvad aga nende suhtes igasugused tõendid ning võlgnik ei ole koheselt pöördunud ka politseisse, siis jäävadki need kohustused tema enda kanda. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et tööle asumist ja normaalse töökoha leidmist takistas suuresti asjaolu, et tema kõige vanem laps on sügava puudega. Käesoleval ajal poeg koos võlgnikuga ei ole, on enamasti hooldekodus ning selle eest tasub võlgnik elatisabi Rakvere linnale. Käesoleval ajal on võlgnikul alles xxxx laps, kelle kõrvalt ilmselgelt pole võimalik tööl käia, mistõttu tema võimalused täiendava tulu teenimiseks (peale toetuste) on minimaalsed. Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal võib haldur öelda, et tagasivõitmise aluseks võib olla võlgniku poolt 2014.aastal tehtud korteriomandi kinkeleping. Analüüsides võlgniku vastu esitatud nõudeid, siis vähemalt pooled neist olid sisse nõutavad juba korteriomandi kinketehingu tegemise ajal ning on isegi arusaamatu, et kohtutäiturid ei olnud vara arestinud ning seda sai piiranguteta võõrandada.

Samas arvestades asjaolu, et võlgniku ülalpidamiskulud antud korteriomandi osas on suhteliselt väikesed, siis selle tagasivõitmisel ja võõrandamisel pankrotimenetluses tuleb eelduslikult üürida võlgnikul endale ja lastele korter, mille ülalpidamine eelduslikult kujuneb suuremaks. Samuti tuleb arvestada, et korteriomand asub vanas korterelamus ning on suuruselt väike, mistõttu tema väärtus eelduslikult pole nii suur, et võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada kõiki võlanõudeid lühikese perioodi jooksul. Võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ilma vara olemasoluta oleks eelduslikult perspektiiv pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kuivõrd võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse osas, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Juhul kui kohus pankroti välja kuulutab, siis: ajutine haldur annab nõusoleku jätkata haldurina, määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele Kohtu põhjendused

3.Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, menetlusosalised ära kuulanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata puudub, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise avalduse.

esitanud

PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustused on ajutise halduri esitatud andmetel suurusjärgus ca 9800 eurot ja vara puudub. On ilmne, et võlgnikul endal vähegi arvestatavas suuruses vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks on pigem hüpoteetiline ja on ilmne, et võlgnik ei suuda katta oma varaga kohustusi. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. Esitatud taotlus ajutise halduri tasu kinnitamiseks kuulub rahuldamisele riigivahendite arvel, kuna menetluses selleks vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja