Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

**A OÜ- III järgu nõue (ka endise AF V III järgu nõude omanik) jätab kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale laekumisi ei ole nõude katteks toimunud. **Kohtutäitur R. S. (A. P. menetluste saaja) ja Eesti Vabariik, EMTA kaudu ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 28.01.2020 esitatud esimese aruande kohaselt töötas võlgnik poole kohaga kuna väiksem laps on lasteaias vaid pool päeva. Käib lapsega arstide vahet ja loodab lapse hiljem saada panna sobitusrühma, et asuda ise tööle põhikohaga. On teinud 16-146 euro suurustes summades väljamakseid võlausaldajatele. 29.01.2021 esitatud teise aruande kohaselt on aasta jooksul olnud kolm töösuhet. Sissetulek on olnud suuruses, millest TMS § 132 alusel kinnipidamisi ei ole saanud teha, va ühel kuul, mida arvestades on tehtud küll ka väljamakseid, kuid äärmiselt marginaalsetes summadess 0,33-4,15 eurot. 27.01.2022 esitatud aruande kohaselt on küll jätkuvalt olemas töökoht, kuid kalendriaasta jooksul TMS § 132 regulatsiooni arvestades väljamakseid ühelegi võlausaldajale tehtud ei ole.

23.01.2023 esitatud aruande kohaselt omab jätkuvalt töökohta ja kuna mõnel kuul on sissetulekute suurus ületanud TMS § 132 järgset piiratud summat, siis on väljamakseid võlausaldajatele tehtud summas 17,03-215 eurot. 27.11.2023 kohtunõude alusel 18.01.2024 esitatud lõpparuande kohaselt on jätkuvalt olemas töösuhe, on 3 alaealist ülalpeetavat ja 12.01.2024 on teinud väljamakse kohtutäiturile A. P. 9,06 eurot, EMTA-le 6,49 eurot, I OÜ-le 40,97 eurot, OÜ-le L 80,62 eurot, E. M.le 60,43 eurot, E OÜ-le 81,99 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele makseid teinud, kuid kogumis tõesti marginaalses suuruses – kõigi II järgu võlausaldajate nõudeid on täidetud 35% ulatuses. Seda ei saa aga pidada süüliseks ja tahtlikuks tegevuseks. Võlgnik on esitanud tähtaegselt ja nõuetekohaselt aruandeid, võlgnik on kogu menetluse perioodil hoidnud töösuhteid ja asjaolu, et need pole olnud üleliia kõrge töötasuga, ei saa olla etteheidetav. Võlgnikul on kolm alaealist last, mistõttu TMS § 132 nõudeid arvestades ei saanudki ka eeldada, et ta igale võlausaldajale teeks väljamakseid olulises ja võlausaldajate ootustele vastavas suuruses. Võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist kohus ei ole tuvastanud. Vastuseks väitele, et miks võlgniks on kommunaalmakseid tasunud mitme korteriomandi eest ja teinud makseid kolmandatele isikutele, on võlgnik eluliselt usutavalt selgitanud, et on seda teinud tema töötasu nn talle jääva osa arvel ja ka laste vajaduste arvelt kokku hoides. Sissetulekute suurust arvestades on kohtu analüüsi kohaselt väljamakseid tehtud õiges suuruses. Kohus mõistab võlausaldajaid, kes enamjaolt on seisukohtadel, et kuna võlgnik on neile numbriliselt ja protsentuaalselt võlasummast üsna vähe hüvitanud, siis tuleks ta jätta vabastamata. Summad ei ole olnud tõesti märkimisväärsed, sest võlausaldajaid on olnud palju ja võlgniku sissetulek on olnud mõnevõrra alla vabariigi keskmist palka, aga ei saa väita, et võlgnik poleks üldse pingutanud ja et ta pahatahtlikult ja teadvalt oleks hoidunud oma kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et võlgnik väärib täitmata jäänud kohustuste tasumisest vabastamist. Suuliselt 14.02.2024 istungil võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on ta püüdnud kõiki nõudeid täita. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki võlgnikul, tema kolme alaealist last arvestades, sellist reaalset võimalust, et tema senist keskmist stabiilset sissetulekut arvestades suureneks massiivselt võlausaldajate võimalus saada järgneva 2 aasta kestel oma nõuetele rohkem täitmist. Võlgniku lapsed on sündinud xxxx, xxxx ja xxxx, seega läheb aega, enne kui nad järjest täisealiseks saavad.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.