Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 27.03.2017. a Agnes Meederi (kostja) vastu hagi kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1584,29 eurot, viivise 27.03.2017 seisuga 376,70 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 28.03.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 19.11.2013 Tapal XXX asuvas korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt. Hagejale teatas kahjust kindlustusvõtja hageja kõnekeskuse vahendusel 20.11.2013. Kahjuteate kohaselt jooksis vesi alla ülemiselt korruselt, tapeedid, värv ja mööbel said kahjustada. Kahjustada saanud korter vaadati üle 26.11.2013. Kahjude ülevaatuse akti kohaselt asub korter nr X kolmandal korrusel. Korteris nr X, mis asub neljandal korrusel, tehti remonti. Remondi käigus kahjustati radiaatorit, mille tulemusena toimus uputus. Vesi jooksis korterisse nr X elutoa laest. Korteri nr X remondiks tegi kalkulatsiooni Selox OÜ summas 1517,29 eurot. Remonttööde eest esitas Selox OÜ hagejale arve summas 1454,29 eurot. Remondiarve on 63 euro võrra väiksem, kui hinnapakkumine, sest kindlustuslepingu järgi on kindlustusvõtja omavastutus 63 eurot ning selle tasus remondiettevõttele kindlustusvõtja. Hageja tasus remondiettevõttele 1454,29 eurot. Kahju suuruse kindlakstegemise kulu oli 130 eurot. Kuna kahju sai alguse korteri nr X küttetorust välja voolanud veest, esitas hageja lepinguline esindaja kostjale 01.04.2014 tagasinõude. Hageja palus kostjal hüvitada kahju hiljemalt 17.04.2014. Kostja tunnistas oma kirjas hagejale, et kahju toimus 19.11.2013, kahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, kus purunes küttetoru. Kahju toimumist kinnitab ka korteriühistu juhatuse poolne akt. Hageja on esitanud kostjale kahjunõude, mille kostja on kätte saanud ja vastanud hagejale keeldumisega. Hageja andis kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 17.04.2014, kostja kahjunõuet ei tasunud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks 18.04.2014. Hagejale on üle läinud kahjustatud korteri X omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Hageja leidis, et tekkinud kahjustuse eest vastutab korteri nr X omanik ehk kostja. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Kahjustatud korteriomaniku nõue on läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle hagejale. Seega on ka hageja ja kostja vahel seadusjärgne
võlasuhe ning tegemist on seadusest tuleneva nõudega, millele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149 tulenev kümne aastane aegumistähtaeg. Hageja hinnangul algas aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitas kostjale kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17.04.2014. Seega muutus nõue sissenõutavaks 18.04.2014, mis on ka aegumise alguseks. Isegi kui lugeda aegumise alguseks 20.11.2013 (päev, mil hageja sai kahjujuhtumist teada), ei ole nõue aegunud.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et nõue on aegunud ja taotles aegumise kohaldamist. Kostja vastuse kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vaidlust ei ole, et hageja sai kahjujuhtumist teada hiljemalt 20.11.2013, kui kindlustusvõtja hageja kõnekeskuse vahendusel hagejat juhtumit teavitas. Seega sai hageja teada, et kahju põhjustaja on kostja, OÜ Background kokkuvõttest, mis edastati koos 22.01.2014 arvega. Arvele on märgitud teenusena – kahju tekitaja selgitamine. Seega sai hageja kahju tekitajast teada hiljemalt 22.01.2014. Hagi esitati kohtusse aga alles 27.03.2017 – seega on esitatud nõue aegunud. Kostja ei nõustunud, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Nimelt on õiguskirjanduses asutud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete aegumist käsitleva VÕS § 475 osas seisukohale, et kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu suunatud nõude aegumistähtajad on sätestatud eelkõige TsÜS-i §-des 150 ja 153. Seega kuna tegemist on kahju tekitamisest tuleneva nõude esitamisega selle eest vastutava isiku vastu, tuleb lähtuda nõude aegumise osas kolme aastasest aegumistähtajast vastavalt edaspidi TsÜS §-le 150. Kostja leidis, et nõue võib minna üle seaduse alusel, kuid see ei muuda üle läinud nõuet seadusest tulenevaks nõudeks. Käesoleval juhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus tegi asjas vaheotsuse lõppotsuse tähenduses ning kohaldas hagi suhtes aegumist. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt kuulub TsÜS § 149 kohaldamisele vaid juhul, kui puudub vastav erisäte. Kohus märkis, et korteriomanike vahelistes suhetes reguleerib säte eelkõige neid seadusest tulenevaid nõudeid, mille osas muu regulatsioon puudub, nt ühisusest tulenevaid kulutuste hüvitamise nõudeid. Kohus asus seisukohale, et aegumise õigusliku aluse valikul tuleb lähtuda õigussuhte olemusest, st antud juhul õigusvastaselt tekitatud kahjust, mitte poolte vahel eksisteerivast suhtest või nõude ülemineku alusest. Kahju hüvitamise nõue on esitatud seoses kostja korteris remondi käigus kahjustada saanud radiaatoriga, mille tulemusena toimus uputus, mis omakorda tekitas kindlustatud korteris kahju. Kohus leidis, et tegemist on lepinguvälise võlasuhtega ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Kahju nõue on kindlustusandjale üle läinud. Deliktilisele kahju hüvitamise nõudele näeb TsÜS § 150 ette sõnaselge eriregulatsiooni, mis kuulub kohaldamisele ka käesolevas asjas. Hagiavaldusele lisatud kahjuteatest (tl 38) nähtub, et kahjustatud korteri omanik teatas kindlustusandjale kahju tekkimisest 20.11.2013, kusjuures teate kohaselt oli kindlustusjuhtum toimunud eelmisel päeval, st 19.11.2013. Teada oli, et ülemiselt korruselt jooksis vesi, mille tulemusel said kahjustada tapeet, värv ja mööbel. Asjaolu, et kahjude ülevaatuse akti (tl 39) kohaselt
toimus juhtum 12.11.2013, ei oma aegumise küsimuse puhul tähtsust. 26.11.2013 koostatud kahjude ülevaatuse aktis on ära märgitud ka korteri number (X kust uputus alguse sai. Seega oli hiljemalt selleks ajaks teada ka kahju põhjustaja või vähemalt oli korteri omanikku võimalik kindlaks teha. Eeltoodust tulenevalt algas aegumine hiljemalt 27.11.2013. Ühelegi katkemise alusele pooled tuginenud pole. Ka kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaks aegumise katkemisele. Hagi esitamise hetkeks 27.03.2017 oli aegumise algusest möödunud rohkem kui 3 aastat. Seega on hageja esitatud kahju hüvitamise nõue aegunud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsus lõppotsuse tähenduses tühistada ning hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtuse asja arutamise jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kvalifitseerinud valesti poolte vahelise õigussuhte ning sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hageja on hagiavalduses osutanud sellele, et nõude aluseks on kostja poolt korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 toodud nõuete rikkumine, mille tagajärjel sai kahjustada teise korteriomaniku vara. Kuna kahjustada saanud korteriomand oli kindlustatud hageja poolt ja hageja hüvitas kahju, siis läks VÕS § 492 lg 1 kohaselt kahjustatud korteriomaniku nõue üle hagejale. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Deliktilise nõude saab korteriomanik esitada teise korteriomaniku vastu vaid juhul, kui korteriomanikule põhjustatud kahju ei ole hõlmatud ühisusest tulenevate kohustuste rikkumisega või ei ole muul põhjusel välistatud VÕS § 1044 lg 3 järgi. Kostja ei ole VÕS § 127 lg 2 kohast vastuväidet esitanud. Hageja hinnangul kohaldub seadusjärgsele õigussuhtele TsÜS §-st 149 tulenev kümne aastane aegumistähtaeg. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole sisuliselt hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on hageja väidetega nõustunud ning need omaks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette võimalust, et kostja reserveerib endale õigusi. Olukorras, kus kostja ei ole kindel, kas nõue on aegunud või mitte, oleks saanud kostja esitada hagivastuse alternatiivselt.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on asunud õigele seisukohale, et hagi on aegunud. VÕS § 475 kommentaari kohaselt on kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu suunatud nõude aegumistähtajad sätestatud eelkõige TsÜS-i §-des 150 ja 153. Vaidlust ei ole, et tegemist on kindlustusseltsi poolt esitatud kahjunõudega, mille on hageja esitanud kostja vastu – seega saab lähtuda aegumise kohaldamisel kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumist reguleerivatest TsÜS § 150 sätetest. Alusetu on hageja väide, et esines alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuna esitatud hagi oli aegunud, siis kinnitas kostja hagile vastates, et ei võta hagi omaks ega tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning taotles sellest tulenevalt aegumise kohaldamist. Tagaseljaotsuse saab kohus teha ainult juhul, kui kostja jätab hagile vastamata.
Samuti on ebaõige hageja väide, et TsMS ei näe ette võimalust, et kostja reserveerib endale õigusi. Vastavalt TsMS § 330 lg 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Seega on menetlusosalistel õigus esitada avaldusi, taotlusi, vastuväiteid kuni eelmenetluse lõppemiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
7.Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 1584,29 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 376,70 eurot ja alates 28.03.2017 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi alusena tugines hageja (kindlustusandja) kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter kostja korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Hageja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 1454,29 eurot ja kandnud kahju suuruse kindlaksmääramise kulusid summas 130 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu hagejale tema arvates üle läinud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, millisel alusel on pooltevaheline võlasuhe tekkinud ning kas hageja kahjuhüvitise nõue (tagasinõue) on aegunud.
8.Õige on maakohtu viide, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Maakohus leidis, et poolte vahel on tegemist lepinguvälise võlasuhtega ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus kvalifitseeris ebaõigesti poolte vahelise võlasuhte ning et käesolevas asjas on tegemist seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses nr 3-2-1-129-13 p-s 19 selgitanud, et korteriomanike ühisusest (olenemata korteriühistu olemasolust) tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Sama lahendi p-s 21 märkis Riigikohus, et kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas asjaolusid, mis annaks alust deliktilise nõude esitamiseks.
Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise (s.o kahju hüvitamise kohustuse tekkimise) aja seisuga kehtinud materiaalõigus, sh korteriomandiseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Samuti puuduvad käesolevas asjas viited sellele, et kohustuse rikkumise tagajärjena oleks põhjustatud kellegi surm, kehavigastus või tervisekahjustus. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.
10.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja nõue on kindlustuslepingust tulenev nõue. Iseenesest on õige, et kindlustuslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (VÕS § 475 lg 1). Küll aga ei ole käesolevas asjas tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõude esitamisega. Kindlustuslepingust tulenev nõue on nt kindlustusandja lepingu täitmise kohustus (VÕS § 450) ja kindlustusandja nõue kindlustusmakse tasumiseks (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn. 2007, § 475, lk 513). Kindlustusleping oli sõlmitud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (kindlustusandja) ja Roman Shmõkovi (kindlustusvõtja) vahel (tl 25). Hageja on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane (tl 12-24). Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue kostja vastu kindlustusvõtjalt hagejale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Järelikult ei tulene hageja nõue kostja vastu kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel kindlustusandjale (hagejale) nõue üle läks, ei ole sõlmitud hageja ja kostja vahel. Samuti ei tulene hagiavaldusest, et hageja oleks esitanud kostja vastu nendevahelisest võimalikust kindlustuslepingust tulenevat nõuet. Seega ei ole hageja nõude puhul tegemist kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei kohaldu ka VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg.
11.Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige maakohtu seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on hageja seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa
seadus. Komm vlj. Tallinn. 2010, § 147, lk 478; P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn. 2016, § 82, lk 394-395). Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 19.11.2013. Hageja esitas kostjale 01.04.2014 tagasinõude (tl 49-52). Hageja andis kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 17.04.2014, kostja kahjunõuet ei tasunud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lugeda, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.04.2014. Selleks ajaks oli möödunud viis kuud kahju tekkimisest (s.o 19.11.2013), mille jooksul oli kostjal võimalik kahju hagejale hüvitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on mõistliku ajaga kohustuse täitmiseks. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu on õige hageja seisukoht, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 18.04.2014. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui lugeda aegumistähtaja alguseks kostja märgitud varasem kuupäev, s.o 22.01.2014, ei oleks ka siis nõue aegunud, kuna nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja nõue kostja vastu on aegunud.
12.Ringkonnakohus selgitab, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul mh kontrollida kahju hüvitamise eelduseid (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13 p 18 jj).
13.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasi tuleb saata maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud, esitades hagile vastates aegumise vastuväite. Maakohus ei ole aegumise kohaldamise tõttu võtnud asjas seisukohta nõude sisulises osas. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik endal võtta nõude sisulise rahuldamise osas seisukohta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda kostjale võimalus hagiavaldusele sisuliselt vastamiseks. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu vaheotsuse ning saadab tsiviilasja tagasi maakohtule asja menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asjas tehtavale lõpplahendile (TsMS § 173 lg 3). Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.