Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1(7)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

31.10.2014 läks C F A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) kindlustusportfell ja kindlustusettevõtte üle UAB-le DK “PZU Lietuva” vastavalt C F A/S ja UAB DK “PZU Lietuva” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele. Eestis esindas ülevõtjat UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal (registrikood 12378577). Tegemist oli VÕS § 182 lg 2 järgse ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte üleminekul toimub üldõigusjärglus. Avaldaja on omakorda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (registrikood 12378577) üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Kokkuvõtvalt läks C F A/S Eesti filiaali kindlustusportfell 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali kindlustusportfell läks omakorda 31.05.2015 üle hagejale (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile).

Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on J P . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 16.04.2015 toimus XXX korteris veekahju – ülemine naaber korterist nr XX ujutas üle kindlustusvõtja köögi. Kahjustada sai lagi, seinad ja põrand. Avaldaja esindaja, R L OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr XX üle 17.04.2015 ning koostas kahjukäsitluse kokkuvõtte, mille kohaselt on korteris kahjustatud pinglagi, sein ja põrand. Kahjukäsitluse käigus selgus, et veekahju on alguse saanud korterist nr XX, pesumasinast välja voolanud veest. Korteriühistu koostas juhtunu kohta akti, mille kohaselt korter nr XX üürnik uputas üle korter nr XX köögi, nähtavad kahjustused on veejäljed tapeedil, veejäljed keraamilistel plaatidel, laminaatparketil, põrandaliistul ning vee kogunemine pinglae peale. Korteri nr XX remondiks koostas hinnapakkumise B OÜ summas 1194,22 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 830 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole, mille avaldaja tasus.

Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 29.05.2015 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.06.2015. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja palub talle hüvitada 830 eurot.

2(7)

Avaldaja leiab, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud kohustust hoida korras korteriomandi reaalosa ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku vastutus sõltub rikkumise faktist ja tähtust ei oma, millisel konkreetsel põhjusel vesi pesumasinast välja voolas. Lisaks enda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis kui selle on põhjustanud kolmas isik, kuna KOS § 11 lg 2 kohaselt on omanik tagama, et ka perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 sätestatut.

Lisaks põhinõudele palub avaldaja mõista puudutatud isikult perioodi 01.01.2017 kuni 05.06.2020 eest viivist summas 227,68 eurot ning jooksvat viivist alates 06.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik vaidleb vastu, et asja arutatakse hagita menetluse korras. Lisaks leiab puudutatud isik, et nõue on aegunud, kuna kindlustusjuhtumist on möödunud kolm aastat ja TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, millal õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi sellest teada saama. Puudutatud isik palub kaaskostjana kaasata I M , kes oli korteris elanud üürnik ja kelle süül õnnetus juhtus. Üürnik nõustus ka kahju kindlustusfirmale hüvitama. Puudutatud isik palub jätta välja mõistmata viivised, kuna avalduse oleks võinud esitada juba 2015 või 2016 aastal.

Avaldaja täiendav seisukoht

Avaldaja jääb varasema seisukoha juurde, et tegemist on hagita menetlusega, kuna nõude üleminekul vahetub võlasuhte pool, kuid poole vahetusega võlasuhte olemus ja sisu ei muutu. Puudutatud isik on seisukohal, et nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. 16.04.2015 voolas API korteris pesumasinast välja vesi. Kuna rikutud kohustuse kaitse eesmärk hõlmab ka kohustust mitte kahjustada teist korteriomanikku (kaasomanikku), siis järelikult korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb antud juhul seadusjärgsel võlasuhtel. Kuna põhinõue ei ole aegunud, siis ei ole aegunud ka kõrvalnõuded.

Puudutatud isik leiab, et TsMS § 613 lg 1 puudutab korteriomanike omavahelistest vaidlustest, seega ei ole käesolevas olukorras kohaldatav, kuna tegemist on regresshagiga. Avaldaja ei ole nõuet loovutamise lepingu alusel saanud. Riigikohtu selgitus 22.04.2020 asjas 2-19-19561 on ekslik ning puudutatud isiku olukord ei tohi halveneda ilma seadusandlust muutmata. Riigikohtu tõlgendust on võimalik kohaldada peale 22.04.2020

3(7)

tekkinud õigussuhtele. Kahju tekitamise õigusvastasuste aluste hulka kuulub VÕS § 1045 käitumine, mis on seadusest tulenevate kohustuste rikkumine, seega on aegumistähtaeg kolm aastat. Kohtuistung

Pudutatud isik täpsustas, et soovib kolmanda isiku kaasamist. Puudutatud isik kahju suuruse üle ei vaidle.

Puudutatud isiku täiendav seisukoht ja lõplik seisukoht

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 redaktsioon on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1224747, p 16). Avaldaja on esitanud asjast puudutatud isiku vastu nõude, mis on avaldajale VÕS § 491 lg 1 kohaselt üle läinud. Kuigi avaldaja on võlasuhtesse astunud kahjustada

4(7)

saanud korteriomaniku asemele ei muuda see asja sisu ning nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, seega on tegemist hagita menetlusega 613 lg 1 p 1 mõttes. (Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilasjas 2-19-19561 22.04.2020 tehtud määruse). Asjaolu, et antud selgitus on Riigikohtu poolt antud peale käesoleva tsiviilasja keskseks oleva kahjujuhtumi toimumist, ei tähenda, et kohus peaks käesolevat asja lahendama hagimenetluses. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 613 lg 1 p 1 on kehtinud alates 01.01.2018. Asjaolu, et kahjujuhtum toimus 16.04.2015 ei oma menetlusõiguse kohaldamise seisukohalt tähtsust, küll on sellel tähtsus materiaalõiguse kohaldamisel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Esmajoones võtab kohus seisukoha puudutatud isiku väidete osas, et kohus ei tohiks kohaldada Riigikohtu tõlgendusi, mis on tehtud enne kahjujuhtumi toimumist, kuna tagasiulatuv õiguse kohaldamine rikub õiguspärase ootuse põhimõtet ja samuti isiku õigust õiglasele kohtupidamisele. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Kohus ja sealhulgas ka Riigikohus ei ole seadusandja ning Riigikohtu tõlgendused ei ole seadused, mille kohaldamisel on vajalik arvestada, et neid ei saa kohaldada tagasiulatuvalt. Olenemata Riigikohtu tõlgenduse avalikustamisest kehtisid kahju tekkimise hetkel nii VÕS, KOS kui ka TsÜS, mida kohus käesoleva vaidluse lahendamisel rakendanud on. Riigikohtu otsusel on seadust selgitav mõju. Puudutatud isiku viited Euroopa Inimõiguste Konventsioonile ei ole kohtu hinnangul asjakohased, puudutatud isikule on tagatud õigus õiglasele kohtupidamisele, talle on antud võimalus oma seisukohti esitada ning avaldaja seisukohtadele vastu vaielda. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu kohtu käsitlusega, ei tähenda veel, et kohtupidamine õiglane ei oleks. Täiendavalt soovib kohus märkida, et Riigikohtu tõlgendused on kohaldatavad olenemata sellest, kas asjaolud kaasustes olid identsed või mitte. Riigikohus annab tihti üldisi tõlgendusi, mida saab seaduse mõistmiseks analoogia korras arvestada.

Järgnevalt käsitleb kohus aegumise küsimust. Puudutatud isik on seisukohal, et nõue on aegunud, kuna kahjujuhtumist on möödunud kolm aastat. Nõude aluseks olev sündmus leidis aset 16.04.2015 puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga XXX. Avaldaja palus asjast puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 14.06.2015, kuid asjast puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, pesumasinast välja voolanud veest. Kohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa korras hoidma ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsust nr 3-2-1-129-13, p 19). Kuna tegemist on seadusjärgse võlasuhtega, tuleb nõude aegumisele eelduslikult kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest

5(7)

tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (vt nt Riigikohtu 20.12.2017 otsust nr 2-14-25115, p 13). Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus 23.03.2018 tsiviilasjas 2-17-4782 (vt p 11). Seega kohaldub kohtu hinnangul käesolevas asjas TsÜS §-s 149 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg ja avaldaja nõue ei ole aegunud.

Kohus leiab, et puudutatud isiku väited selles osas, et tal puudub võimalus esitada nõuet oma üürniku vastu ei tähenda, et ta ei vastutaks avaldaja ees. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama kohustuste täitmise, seega on ta ka avaldaja ees vastutav. Puudutatud isiku nõudeõigus ei ole käesoleva kohtuasja seisukohalt oluline, kuna puudutatud isik ei vali, kelle vastu nõue esitatakse, seda teeb avaldaja. Samuti ei ole selle menetluse kestel puudutatud isikul võimalik kolmanda isiku vastu nõuet esitada, selleks peab ta esitama iseseisva hagi.

Pooled ei vaidle kahju tekkimise asjaolude ja summa üle (dtl 82). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa korras hoidma ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Tsiviilasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et veeavarii on kahjustanud ja kahju on tulenenud korterist, mille omanikuks on puudutatud isik. Avaldaja on kahju hüvitanud. Kohus on seisukohal, et kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa on põhjendatud ja mõistlik. 6(7)

Seega leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 830 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamist, kuna tõendatud on, et avaldaja esitas kohtuväliselt nõude 29.05.2015 ning avaldaja ei tasunud seda, avaldaja ei ole esitanud põhistusi viivise vähendamiseks, on ainult nentinud, et nõude oleks võinud esitada varem. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.01.2017 – 05.06.2020 ees summas 227,68 eurot

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määralt alates 06.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.