Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Dialan OÜ esindaja J. T. ja Bitwall OÜ esindaja V. K. 23.10.2024 kirjaliku Elektritööde teostamise lepingu nr. xxxx, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostja ehitusobjektil aadressiga Xxxx elektri tööd vastavalt lepingu lisas 1 toodud hinnapakkumisele. Kogu lepingus toodud tööde maksumuseks lepiti kokku 347 316,03 eurot (sisaldab käibemaksu). Tööde teostamise tähtajaks määrati august 2025 aasta. Vastavalt lepingule alustas hageja töödega ja nii nagu lepingus ette nähtud koostas kostjale alates novembrist 2024 akti ja arve millede tasumisega on olnud kostja alates esimese arve nr 0859 tasumisega pidevas viivituses. 31.01.2025.a esitas hageja kostjale teostatud tööde kohta akti ja arve nr 0876. Kostja kinnitas digitaalselt allkirjastades akti viivitustega 17.02.2025.a. Seega kohustus kostja arve tasuma hiljemalt 21.02.2025.a, kuid tänaseni on arve summas 4636 eurot tasumata. Kuna kostja hageja kirjadele enam ei reageerinud ja hagejale sai teatavaks, et kostja on asunud läbirääkimistesse kolmanda ettevõttega samade tööde teostamiseks oli ilmselge, et kostja ei suvatse hageja arvet tasuda, seega esitas hageja kostjale 26.03.2025.a lepingu üleseütlemise teatise. Kuna kostja ei ole arvel antud tasumise tähtajaks 21.02.2025.a tasunud arvet on hagejal õigus küsida kostjalt vastavalt lepingu p.3.6 viivist lepingu maksumuselt summas 347316,03 eurot 0,2% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt küsib hageja kostjalt hagiavalduse koostamise seisuga viivist perioodist 22.02.2025 – 01.04.2025 summas 27090,65 eurot. Kuna viivise summa ületab põhivõlgnevuse summat mitmekordselt vähendab hageja viivise nõude suurust hagiavalduses põhinõude suuruseni summas 4636 eurot.

Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 11.04.2025. Kostja hagiavalduse osas omapoolset seisukohta kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 (4)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on hagis kirjutatu kohaselt tööd teinud ja need aktiga kostjale üle andnud. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on kostjale väljastanud aktile vastava arve, mis on kostja poolt tasumata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises lepingus on kokku lepitud viivise määraks 0,2% päevas lepingu maksumusest.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 770 eurot ja esindajakulu summas 762,50 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 770 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ning vähendamisele ei kuulu.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 6,25 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 4,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 450 eurot (4,5 x 100 eurot).

Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga. Kohus leiab, et vastav taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.06.2014 (käibemaksukohustuslase number xxxx), mistõttu on hagejal eeldatavalt õigus õigusteenuse käibemaks sisendkäibemaksuna arvestada.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.