Läti Vabariigi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks XXXu (XXX) vastu
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (sissenõudja)
Läti Vabariik (aadress Br Brīvības bulvaris, 36 Rīia LV 1511, Läti Vabariik) Lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter (elektronpost [email protected]) ja advokaat Maria Pihlak (elektronpost [email protected])
Asjast puudutatud isik 1 (võlgnik)
XXX (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (elektronpost [email protected])
Asjast puudutatud isik 2 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood XXX, aadress Lauteri 5, 10114 Tallinn) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt Läti Vabariigi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata Läti Vabariigi menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) suuruseks 805 (kaheksasada viis) eurot.
2.Välja mõista XXXult (XXX, isikukood XXX) Läti Vabariigi kasuks menetluskulud 805 (kaheksasada viis) eurot.
3.Välja mõista XXXult (XXX, isikukood XXX) Läti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 805 (kaheksasada viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Läti Vabariigi avaldus menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) 731,50 (seitsesada kolmkümmend üks koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja XXXult (XXX, isikukood XXX) väljamõistmiseks.
5.Jätta Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata ja XXXult (XXX, isikukood XXX) välja mõistmata.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 28.04.2017 määrusega jäeti läbi vaatamata kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) taotlus XXXule (võlgnik) kuuluva Osaühingu Polaris Invest osa uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 022/2016/4931. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (tl 95). Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2017 määrusega jäeti võlgniku määruskaebus maakohtu 28.04.2017 määruse peale rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud võlgniku kanda. Kohtumäärused jõustusid 31.08.2017. Sissenõudja Läti Vabariik (sissenõudja) esitas 08.05.2017 ja 06.06.2017 menetluskulude nimekirjad (tl-d 99, 122). Kohtutäitur ei esitanud kohtute määratud tähtaegade jooksul menetluskulude nimekirju. Võlgnik vastas sissenõudja menetluskulude nimekirjadele 22.01.2018 ja vaidles vastu õigusabi mahule ja tunnihinnale (tl 131). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1183-14, p 13). Sissenõudja lepingulised esindajad Carri Ginter ja Maria Pihlak vastavad TsMS § 218 lg 1 punktis 1 sätestatud lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas esindajate toimingud kohtumenetluses olid vajalikud ja põhjendatud.
3.Menetluskulude nimekirjades on välja toodud järgmised tegevused kogumahuga 8,6 tundi: 20.02.2017 – kohtumääruse analüüs; e-kirjavahetus kliendiga. Ajakulu 0,5 tundi; 14.03.2017 – määruskaebuse analüüs ja määruskaebusele seisukoha koostamine. Ajakulu 1,4 tundi. 17.03.2017 – kohtutäituri seisukoha analüüs. E-kirjavahetus kliendiga seoses ringkonnakohtu menetlusega. Ajakulu 0,3 tundi. 05.04.2017 – kohtumenetluse seisust kliendile ülevaate andmine. Ajakulu 0,2 tundi. 10.04.2017 – ringkonnakohtu määruse analüüs; e-kirjavahetus kliendiga seoses menetluses tehtavate järgnevate toimingutega. Ajakulu 2 tundi. 25.04.2017 – e-toimikust deposiidi tasumise kohta tõendite esitamise kontrollimine, telefonikõne kohtuga seoses deposiidi tasumisega; e-kirjavahetus kohtutäituriga seoses deposiidi tasumisega. Ajakulu 0,6 tundi. 28.04.2017 – e-kirjavahetus kliendiga seoses kohtumäärusega. Ajakulu 0,2 tundi. 2 (5)
15.05.2017 – võlgniku määruskaebuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine. Ajakulu 0,2 tundi. 25.05.2017 – määruskaebuse analüüs, vastuse koostamine määruskaebusele, kohtupraktika analüüs ja vastuse kohtule esitamine. Ajakulu 3,2 tundi.
4.Maakohus tegi 10.02.2017 määruse, millega andis menetlusosalistele, s.h sissenõudjale tähtajad menetlustoimingute tegemiseks (tl 62). Määrusega tutvumine kujutab endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist. Advokaadist esindaja õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel (Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2). Kohus on seetõttu seisukohal, et kohtumäärusega tutvumine oli esindajale kohustuslik ja menetlusosalisele vajalik tegevus. Esindaja on pidanud sissenõudjaga elektronposti vahendusel kirjavahetust. Advokaat peab kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitava lahenduse saavutamiseks. Advokaat peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt (Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21 ja 4). Esindaja kohustusi arvestades on elektronposti vahendusel kirjavahetuse pidamine üks võimalikke viise esindaja selgitus- ja teavituskohustuse täitmiseks. Seetõttu on kirjavahetuse pidamine vajalik tegevus. Kohus on seisukohal, et 10.02.2017 määruse mahtu arvestades ei ole pool tundi määrusega tutvumiseks ja kirjavahetuse pidamiseks ülemäärane aeg. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 0,5 tundi on vajalik ja põhjendatud.
5.Võlgnik esitas 28.02.2017 maakohtu 10.02.2017 kohtumääruse peale määruskaebuse, mille maht oli kolm lehekülge (tl-d 70-71). Kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama (tl 74). Sissenõudja vastas määruskaebusele 14.03.2017, esitades vastuse kolmel leheküljel (tl-d 80-81). Kohus on seisukohal, et määruskaebuse analüüs ja selle osas seisukoha koostamine oli vajalik tegevus, sest kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama. Ilma määruskaebust analüüsimata ei ole võimalik määruskaebusele ka vastata. Kohus on seisukohal, et määruskaebus ei ole mahukas ning õiguslikult keerukas. Kohus on seisukohal, et 1,4 tundi sellise keerukusastmega määruskaebusega tutvumiseks ja määruskaebusele vastamiseks oli vajalik, et osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 1,4 tundi on vajalik ja põhjendatud.
6.Kohtutäitur vastas 14.03.2017 võlgniku määruskaebusele, esitades vastuse kolmel leheküljel (tl-d 80-81). Teise menetlusosalise menetlusdokumendiga tutvumine ja selle analüüsimine kujutab endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist. Seetõttu oli esindaja tegevus kohtutäituri seisukoha analüüsimisel vajalik. Advokaadi selgitus- ja teavituskohustuse täitmiseks oli vajalik suhtlus kliendiga. Tegevusteks kulunud aeg 0,3 tundi (18 minutit) on mõistlik aeg. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 0,3 tundi on vajalik ja põhjendatud.
7.Esindaja on õigusabi hulka kuuluva tegevusena märkinud 05.04.2017 kliendile kohtumenetluse seisust ülevaate andmise. Arvestades seda, et esindaja on eelnevalt kliendile andnud jooksvalt ülevaadet kohtumenetlusega seonduvast, ei ole tegevus vajalik. Esindajal ja kliendil on õigus omavahel kokku leppida täiendavas selgitus- või teavitamiskohustuses, kuid sellise kohustuse täitmisega kaasnevate kulude eest ei pea vastutama teised menetlusosalised. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 0,2 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.04.2017 määrusega võlgniku 28.02.2017 määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata määrusega (tl 89). Esindaja on õigusabi hulka kuuluva tegevusena märkinud 10.04.2017 ringkonnakohtu määruse analüüsi ja e-kirjavahetuse kliendiga seoses menetluses tehtavate järgnevate toimingutega. 3 (5)
Kohtulahendiga tutvumine kujutab endast TsMS § 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist. Kohus on seisukohal, et kohtulahendi analüüs ja selle põhjal edasiste menetlustoimingute osas seisukoha kujundamine on vajalikud toimingud. Samuti on vajalik toiming kliendiga suhtlemine esindaja selgitus- ja teavituskohustuse täitmiseks. Arvestades ringkonnakohtu määruse mahtu ning seda, et sissenõudja enne maakohtu poolt avalduse läbi vaatamata jätmist mahukaid ega keerukaid menetlustoimingut ei teinud, on tegevuse ajakulu kaks tundi liiga suur. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse senist kulgu, ringkonnakohtu määruse mahtu ja edasist menetluse kulgu, on ajakulu kaks tundi eelnimetatud tegevustele põhjendatud 0,75 tunni ulatuses.
9.Kohus andis võlgnikule 10.02.2017 määrusega tähtaja ekspertiisikulude ettemaksu tasumiseks (tl 62). Kohtu määratud tähtaja mittejärgmisele on seadusega sätestatud menetlusõiguslikud järelmid. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudjal menetlusosalisena õigus saada teavet selle kohta, kas võlgnik on kohtu määratud tähtaja jooksul ettemaksu tasunud. Seetõttu on tegevus selle teadasaamiseks vajalik. Esindaja kontrollis 25.04.2017 e-toimikust deposiidi tasumise kohta tõendite esitamist, helistas kohtusse seoses deposiidi tasumisega ning pidas e-kirjavahetust kohtutäituriga seoses deposiidi tasumisega. Nimetatud tegevustele kulus aega 0,6 tundi. Kohtu hinnangul on ühe fakti ateadasaamiseks kulunud aeg 0,6 tundi (36 minutit) ebamõistlik. Kohus seisukohal, et ajakulu kirjeldatud tegevusele on põhjendatu 0,3 tunni ulatuses.
10.Maakohus jättis 28.04.2017 määrusega kohtutäituri avalduse läbi vaatamata ning menetluskulud võlgniku kanda (tl-d 95-96). Kohtulahendiga tutvumine on menetlusosalise TsMS §s 199 sätestatud õiguste teostamine. Kliendiga kirjavahetuse pidamine määrusega seoses on esindaja selgitus- ja teavitamiskohustuse täitmine. Seetõttu oli esindaja tegevus 28.04.2017 (e-kirjavahetus kliendiga seoses kohtumäärusega) vajalik. Tegevusteks kulunud aeg 0,2 tundi on mõistlik aeg. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 0,2 tundi on vajalik ja põhjendatud.
11.Võlgnik esitas 15.05.2017 määruskaebuse maakohtu 28.04.2017 kohtumäärusele. Määruskaebuse maht oli neli lehekülge. Võlgniku esindaja edastas määruskaebuse otse sissenõudja esindajale (tl-d 103-104). Kohus kohustas sissenõudjat 22.05.2017 määruskaebusele vastama (tl 109). Sissenõudja vastas määruskaebusele 29.05.2017, esitades vastuse neljal leheküljel (tl-d 116-117). Kohus on seisukohal, et määruskaebuse analüüs enne seda, kui kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama, kujutab endast menetlusosalise menetlusõiguste teostamist ja on seetõttu vajalik tegevus. Samuti on esindaja teavituskohustuse järgimiseks vajalik tegevus kliendi teavitamine määruskaebusest. Seetõttu olid 15.05.2017 tegevused (võlgniku määruskaebuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine) vajalikud. Tegevusteks kulunud aeg 0,2 tundi on mõistlik aeg. Kohus on seisukohal, et tegevus ja sellega kaasnev ajakulu 0,2 tundi on vajalik ja põhjendatud.
12.Kohus kohustas sissenõudjat võlgniku määruskaebusele vastama, mistõttu on nii määruskaebuse analüüs kui ka sellele vastuse koostamine vajalikud tegevused. Esindaja õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel (Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2). Seetõttu on vajalik tegevus ka määruskaebusele vastamisega kaasnev kohtupraktika analüüs. Kokku kulus esindajal määruskaebuse ja kohtupraktika analüüsiks ning määruskaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3,2 tundi. Kohus on seisukohal, et kohtuasja vähest õiguslikku keerukust ja väikest mahtu arvestades on eelnevalt kirjeldatud tegevuste ajakulu põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus on seisukohal, et sellise keerukusastmega määruskaebusega tutvumiseks ja määruskaebusele vastamiseks on vajalik osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust vähemalt 2,1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et ajakulu 3,2 tundi on põhjendatud 2,1 tunni ulatuses. 4 (5)
13.Kohus leidis eelnevalt, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg 8,6 tundi on vajalik ja põhjendatud 5,75 tunni ulatuses.
14.Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtus 171 eurot ja määruskaebemenetluses 190 eurot (ilma käibemaksuta) (tl-d 99, 122). Võlgnik vaidles esindaja tunnitasu suurusele vastu ja leidis, et advokaadi keskmine tunnitasu on 130 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 131). Tunnihinda suurusjärgus 130 eurot tunnis on peetud mõistlikuks kohtupraktikas (vt ka Riigikohtu 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14; Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14, Riigikohtu 18.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16, p 15). Kohus arvestab sellega, et teenuse turuhind on võrreldes viidatud kohtulahendite tegemise ajaga muutunud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja tunnihind 190 eurot on vajalik, põhjendatud ja mõistlik 140 euro ulatuses. Tunnitasu 140 eurot on ligilähedane sarnase teenuse turuhinnale teenuse osutamise ajal.
15.Kohus leidis eelnevalt, et kostja esindaja õigusabi oli põhjendatud ja vajalik 5,75 tunni ulatuses. Samuti leidis kohus, et põhjendatud ja mõistlik on esindaja tunnihind 140 eurot. Sissenõudja lepingulise esindaja kulude suurus on seega vajalik ja põhjendatud 805 euro ulatuses (5,75 tund * 140 eurot = 805 eurot). Kohus määrab kindlaks sissenõudja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) 805 eurot. Kohus mõistab menetluskulud 805 eurot sissenõudja kasuks välja võlgnikult. Kohus jätab rahuldamata sissenõudja taotluse kindlaks määrata ja sissenõudja kasuks võlgnikult välja mõista menetluskulud 731,50 eurot (1536,50-805=731,50).
16.Vastavalt sissenõudja taotlusele mõistetakse võlgnikult sissenõudja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
17.TsMS § 174 lg 1 lause 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kohtutäiturile menetluskulude tekkimine. Seetõttu leiab kohus, et kohtutäituri menetluskulud tuleb jätta kindlaks määramata ja võlgnikult kohtutäituri kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.