XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 13.12.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4931 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, XXXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isiku I esindaja: kohtutäituri abi Viljo Konsap e-post: [email protected] Puudutatud isik II (sissenõudja): Läti Vabariik (BR Brivibas bulvaris 36, Riia LV-1511, Läti Vabariik) Puudutatud isiku II esindaja: advokaat Maria Pihlak, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 13.12.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4931 rahuldamata.
2.Jätta kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud XXXX kanda.
4.Rahuldada Läti Vabariigi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista XXXXlt Läti Vabariigi kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulud summas 412,50 eurot. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv XXXX kanda.
6.Välja mõista XXXXlt Läti Vabariigi kasuks lepingulise esindaja kuludelt summas
412,50 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv.
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.XXXX esitas 27.12.2016.a kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 13.12.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4931.
2.Kaebuses tugines XXXX alljärgnevale. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas 02.09.2016.a XXXX vastu täitemenetluse Läti Vabariigi avalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31. augusti 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10759, millega tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Alalise Vahekohtu 18. veebruari 2016.a otsus kohtuasjas nr XXXX. Täitmisel oleva kohustuse suurus on 1 281 556.21 eurot. Kohtutäituri abi Viljo Konsap arestis 17.10.2016.a aktiga XXXXle kuuluva OÜ XXXX (registrikood XXXX) osa nimiväärtusega 2 600 eurot. Kohtutäitur hindas 15.11.2016.a OÜ XXXX osa väärtuseks 33 257 779 eurot.
3.Avaldaja esitas 25. novembril 2016.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, tuginedes arestitud vara hinna määramisele ja võlgniku vara ülearestimisele. Kohtutäitur tegi 13.12.2016.a otsuse, millega jättis rahuldamata võlgniku taotluse vabastada aresti alt täitemenetluse nr 022/2016/4931 raames arestitud kogu vara peale OÜ XXXX osa. Samuti ei rahuldanud kohtutäitur võlgniku taotlust täitemenetluse peatamiseks. Lisaks märkis kohtutäitur otsuses, et edastas 28.11.2016.a kohtule taotluse eksperdi määramiseks vara väärtuse hindamiseks. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 14.12.2016.a.
4.Avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsuse osas, millega kohtutäitur on jätnud täitemenetluses arestitud vara (kogu vara peale OÜ XXXX osa) aresti alt vabastamata. Kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetuleku, pangakontod ja maksude tagastusnõude ning võlgnikule kuuluva OÜ XXXX osa. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et osa väärtus on täitmisel olevast nõudest (1,2 miljonit eurot) vähemalt 25 korda suurem. TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Ülemäärane arestimine ei ole õiguspärane. Asjaolu, et siiani ei ole õnnestunud 17.10.2016.a arestimisega seonduvat vara võõrandada, kuna võlgnik on vaidlustanud arestimisaktis märgitud hinna, ei anna alust võlgniku vara ülemääraseks arestimiseks. Kuivõrd tegemist on 1,2 miljoni euro suuruse nõudega, ei ole selle rahuldamine sissetuleku või pangakontode arestimisega käsitletav kõige kiirema viisina nõude rahuldamiseks. XXXX pangakontol selliseid rahalisi vahendeid ei ole. Pangakonto arestimine mõjutab oluliselt avaldaja igavpäevaelu ning arveldusi. Olukorras, kus sissenõudja nõude täitmine on tagatud osale seatud arestiga, kahjustab ülejäänud vara arest XXXX huve ülemäära.
5.Käesolevas täitemenetluses on põhjendatud alustada täitmist osaühingu osast, kuivõrd see täidab täitemenetluse eesmärki kõige tõhusamalt ja ilma takistusteta. Täitmisel ei ole kohustuslik lähtuda vara liigi järjestusest (nõuded, vallasjad, kinnisasjad). Arvestades täitmisel oleva nõude suurust ja ainuüksi OÜ XXXX osa väärtust, puudub igasugune vajadus nõude rahuldamiseks arestida võlgniku vara niivõrd suures ulatuses. Arestitud osa arvelt saab nõude rahuldada kõige kiiremal ja efektiivsemal viisil, mis on nii sissenõudja, kui ka võlgniku õigustatud huvidega kooskõlas. Ka Riigikohus on rõhutanud, et täitemenetluses tuleb arvesse
võtta võlgniku õigustatud huve. Kõige olulisem on arvestada, et täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil. Seega tuleb kõrvutada täitmistoimingu eeldatav tulemus ning võlgniku põhiõigused ja hinnata, kas eesmärk on saavutatav ka võlgniku õigusi oluliselt vähem riivaval viisil. Kohtutäitur ei ole esile toonud ka ühtki asjaolu, mille kohaselt sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, kui arestida võlgniku varad nii suures ulatuses, ei oleks võimalik. Käesoleval juhul on kohtutäitur läinud vastuollu seadusandja tahtega kaitsta võlgnikku ebaproportsionaalse sekkumise eest tema omandiõigusesse. OÜ XXXX osast ülejäänud osas võlgniku vara arestimine ilmselge ülearestimine, mis ei too kaasa nõude kiiremat või efektiivsemat rahuldamist ning seda sõltumata asjaolust, et osa täpne väärtus on kindlaks määramata. Võlausaldaja nõude rahuldamiseks piisaks ühingu osast vähem kui 5% suuruse osa arestimisest.
6.Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse abi Viljo Konsapi 13.12.2016.a otsus täiteasjas nr 022/2016/4931 osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata XXXX 25.11.2016.a kaebuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ja kohustada kohtutäiturit tühistatud osas kaebust uuesti läbi vaatama ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
Maakohus võttis 06.01.2017 kaebuse menetlusse
Sissenõudja seisukoht ja põhjenduse
9.Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Vahekohtumenetluse järgselt (millest täidetav nõue tekkis) lubas avaldaja korduvalt menetluskulud vabatahtlikult tasuda, kuid ei ole seda vaatamata meeldetuletustele ja puudutatud isiku II vastutulelikkusele teinud. Avaldaja on asunud täitemenetluse läbiviimist pahatahtlikult takistama. Näiteks, 12.09.2016 esitas avaldaja taotluse vabatahtliku täitmistähtaja pikendamiseks kuni 30 päeva. Avalduses lubas avaldaja võõrandada osa temale kuuluvatest osadest erinevates äriühingutes. Tänaseks päevaks avaldaja enda osalusi erinevates äriühingutes võõrandanud ei ole. Vaatamata täituri päringutele ei ole avaldaja andnud informatsiooni ka osaluste võõrandamise läbirääkimiste seisu kohta. Seejärel, 05.10.2016, taotles avaldaja kohtult vabatahtliku täitmistähtaja pikendamist tsiviilasjas nr 2-16-14970. Maakohus jättis avalduse rahuldamata.
10.Viimase sammuna on avaldaja asunud takistama täitemenetlust vaidlustades 25.11.2016 täituri otsuse, millega täitur määras OÜ XXXX osaluse väärtuse. Kohtutäitur on palunud võlgnikul esitada hiljemalt 31.10.2016 XXXX OÜ (äriregistri kood XXXX) viimane bilanss, et määrata arestitud varale hind, kuid võlgnik kohtutäiturile XXXX OÜ bilanssi ei esitanud. Sellest järeldub, et võlgnik XXXX OÜ osa arestimisel kohtutäituriga koostööd teha ei soovinud. Kõik avaldaja väited selle kohta, et OÜ XXXX osade väärtus on kordades suurem täituri poolt määratust, on paljasõnalised. Käesolevaks hetkeks on täitemenetlus OÜ XXXX osa sundmüügi osas peatunud kuniks kohtu poolt määratav ekspert on hinnanud vara väärtuse. Eeltoodu illustreerib ilmekalt avaldaja vastuolulist käitumist. Selleks, et vältida täitemenetluses puudutatud isiku II nõude rahuldamist, lubas avaldaja teha täituriga koostööd ja omal käel otsida kiiremas korras vara võõrandamiseks võimalusi. Teisest küljest ei ole avaldaja andnud täiturile ega puudutatud isikule II mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, millises seisus on avaldaja vara võõrandamise tehingud, sh kellega peetakse läbirääkimisi, milline on ajagraafik, millist vara plaanitakse võõrandada, millal on oodata nõude vabatahtlikku täitmist jne. Selle asemel tegeleb avaldaja juriidiliste dokumentide produtseerimisega ning kohtutäituri koormamisega õigusvaidlustega.
11.Puudutatud isiku II hinnangul on täituri 13.12.2016 otsuses märgitud põhjendused õiguspärased ja ei esine alust otsuse osaliseks tühistamiseks. Puudutatud isik II ei pea vajalikuks täituri otsuses kajastuvate põhjenduste kordamist käesolevas menetlusdokumendis, vaid märgib, et toetab täituri seisukohti täielikult. Käesoleval juhul ei ole TMS § 53 lg-te 1 ja 3 kontekstis
tegemist ebaseadusliku ülearestimisega nagu avaldaja ekslikult märgib. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p-s 15 märkinud, et TMS § 53 lg 1 järgi võib juhul, kui muul moel ei ole võimalik sissenõudja nõude rahuldamine, arestida võlgniku vara rohkem, kui on vaja sissenõudja nõude ja täitekulude katteks. S.t. võlgniku vara arestimist suuremas ulatuses ei takista asjaolu, et sissenõudja nõue oli arestitud vara väärtusest väiksem. Seejuures on Riigikohus hinnanud, kui pikalt on täitemenetlus kestnud.
12.Käesoleval juhul on avaldaja tunnistanud nõude olemasolu juba ca 1 aasta, lubanud nõude vabatahtlikult täita, kuid seejärel sellest korduvalt eemale hoidnud. Arvestades avaldaja varasemat käitumist puudub puudutatud isikul II igasugune usaldus, et avaldaja võiks vabatahtlikult astuda samme enda vara võõrandamiseks ja puudutatud isiku II nõude rahuldamiseks. Riigikohtu praktika järgi tuleb aga nimetatud asjaolusid hinnata selleks, et otsustada, kas täitur on õiguspäraselt arestinud võlgniku vara rohkem, kui on vajalik sissenõudja nõude ja täitekulude katmiseks.
13.TMS § 53 lg 3 järgi tuleb vara arestimisel arvestada sellega, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil. Käesoleval juhul on ainukene vara arest, mis on võimaldanud sissenõudja nõude rahuldamist, olnud võlgniku pangakontode arest. Olukorras, kus avaldaja takistab igal võimalikul moel täitemenetluse käiku, on täitemenetluse eesmärki arvestades loomulik, et sissenõudjal peab olema võimalik saavutada nõude täitmist muu vara, kui potentsiaalselt kõige väärtuslikuma vara arestimise arvelt. Hetkel ei ole teada, kui kaua võtab aega eksperdi määramine ja seejärel eksperdi hinnangu valmimine OÜ XXXX osa väärtuse kohta. Ei ole välistatud, et eksperdi arvamuse valmimise hetkeks on OÜ XXXX väärtus oluliselt väiksem kui käesoleval hetkel arvestades, et OÜ XXXX võõrandas avaldaja eestvedamisel möödunud aasta lõpus enda kõige väärtuslikuma vara AS-i XXXX aktsiad. Täitemenetluse eesmärk ei ole teha võlgnikule võimalikult mugavaks täitmisest hoidumine, vaid sissenõudjale võimalikult lihtsaks võlgnevuse rahuldamine. Olukorras, kus võlgnevust on jooksvalt võimalik rahuldada üksnes võlgniku pangakontole laekuvate summade arvelt, ei ole põhjendatud vara aresti alt vabastamine kuniks selgub väidetavalt väärtuslikuima vara tegelik väärtus. Veelgi vähem on sellises olukorras põhjendatud täitemenetluse peatamine, mis saaks teenida ainult võlgniku, kuid mitte kuidagi sissenõudja huve.
14.Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
15.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kohtutäituri 13.12.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud kaebusega, soovib kohtutäitur lisada järgnevat. Esmalt peab kohtutäitur oluliseks rõhutada, et täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Ka kaebaja toob oma kaebuses selle põhimõtte välja, kuid jätab selgitamata, milliste tegevuste ja abinõude tulemusena on kaebaja asunud sissenõudja nõuet võimalikult kiiresti ja efektiivselt rahuldama või milliseid samme kavatseb kaebaja nõude võimalikult kiireks rahuldamiseks kasutusele võtta.
16.Täitemenetlus on algatatud 02.09.2016.a ja enam kui nelja kuu jooksul ei ole võlgnik kohtutäiturile esitanud ettepanekut, millest nähtuks nõude võimalikult kiire ja efektiivne rahuldamine. Pigem vastupidi – võlgnik on asunud vaidlustama kohtutäituri tegevust ja toiminguid täitemenetluse läbiviimisel, mis takistavad sissenõudja nõude kiiret rahuldamist. Kohtutäiturile jäävad arusaamatuks võlgniku etteheited võimalikule üle arestimisele ja võlgniku huvide kahjustamisele olukorras, kus võlgnik ise deklareerib väärtusliku vara olemasolu, kuid omaltpoolt ei ole seni kasutusele võtnud mitte ühtegi abinõu või reaalset tegevuskava, mille tulemusena oleks õnnestunud tänaseks sissenõudja nõue rahuldada või likvideerida arvestatavas ulatuses.
17.Võlgnik on vabatahtlikult tasunud 14.09.2016 kohtutäituri arvele 13 000 eurot ja rohkem vabatahtlikke tasumisi võlgnevuse katteks ei ole toimunud. Ülejäänud laekumised summas
19 247,31 eurot on toimunud sundtäitmise tulemusena võlgniku pangaarve arestimise tulemusena. Seega on pangakonto arestimine andnud sissenõudjale käesolevas menetlusfaasis võimaluse nõude osaliseks rahuldamiseks ja tagab kindluse, et kui võlgniku pangakontole toimub veel laekumisi, siis õnnestub ka edaspidi nõuet osaliselt rahuldada. Muu vara arestist vabastamine käesolevas menetlusetapis, kus XXXX osaluse hind on vaidlustatud ja realiseerimist ei ole sellel põhjusel alustatud, tähendaks sissenõudjale sisuliselt täitemenetluse seiskumist ning oleks vastuolus sissenõudja õigustatud ootusega nõude kiirele rahuldamisele.
18.Samuti on kohtutäitur oma otsuses õigustatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2014 määrusele, milles kohus jõudis järeldusele, et olukorras, kus ei ole veel teada juba arestitud vara tegelik müügitulem ja eriti olukorras, kus käimasolevas täitemenetluses on võlgniku varem arestitud vara oluliselt alla hinnatud ja müügitulem on olnud seni oluliselt väiksem, kui arestimise alghindadest lähtuv loodetud müügitulem, on lubatav vara arestimine nominaalselt veidi suuremas ulatuses kui nõude ja täitekulude suurus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on kooskõlas TMS §-ga 8, mille järgi on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust palub kohtutäitur jätta XXXX kaebus kohtutäituri 13.12.2016 otsusele rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
19.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
20.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe.
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
22.Sisuliselt heidab võlgnik täiturile peamiselt ette kaht: seda, et täitur on arestinud kogu võlgnikule kuuluva OÜ XXXX osa (olukorras, kus piisanuks vaid 5% suuruse osa arestimisest) ning täitur on arestinud lisaks OÜ XXXX osale ka muud võlgniku vara, sh arestinud tema pangakontod ja sissetuleku. Kohus leiab, et kohtutäitur on käitunud õiguspäraselt.
23.Mis puudutab OÜ XXXX osa tervikuna arestimist, selgitab kohus, et täitur saab võlgnikule kuuluva äriühingu osa arestida vaid tervikuna. Muudel juhtudel kui osaühingu osa müügil liigub osaühingu osa tsiviilkäibes üldjuhul tervikuna (sh selle pantimisel, arestimisel tsiviilkohtumenetluses ja täitemenetluses). Seda seisukohta kinnitab täitemenetluse seisukohalt ka TSMS §-s 125 sätestatu. TMS § 125 lg-s 1 on sätestatud, et kui osaühingu osa ei ole kantud väärtpaberite keskregistrisse, loetakse osa arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras.
Kohtutäitur teatab arestimisest osaühingu juhatusele. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Vallasjasju arestitakse ja müüakse täitemenetluse praktika kohaselt tervikuna, mistõttu sama on põhjendatud ka osaühingu osa puhul. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohtu hinnangul arestinud õigesti kogu XXXXle kuuluva OÜ XXXX osa.
24.OÜ XXXX osale lisaks muu võlgniku vara arestimise osas leiab kohus, et ka see on toimunud õiguspäraselt. Kõik menetlusosalised, sh võlgnik ise, on õigesti viidanud TMS § 53 lg-le 1, mille kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
25.Nii kohtutäitur kui sissenõudja on selgitanud, et võlgnik ise väidab täitemenetluses väärtusliku vara olemasolu, kuid ei ole omalt poolt seni kasutusele võtnud mitte ühtegi abinõu või reaalset tegevuskava, mille tulemusena oleks õnnestunud tänaseks sissenõudja nõue rahuldada või seda arvestatavas ulatuses vähendada. Sellist tegevust ei ilmne ka avaldaja poolt kohtule esitatud väidetest ega tõenditest. Selleks, et vältida täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamist OÜ XXXX osa müügi läbi, on avaldaja sissenõudja väiteil lubanud teha täituriga koostööd ja omal käel otsida kiiremas korras vara võõrandamiseks võimalusi. Samas kinnitab sissenõudja, et avaldaja ei ole andnud täiturile ega sissenõudjale mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, millises seisus on avaldaja vara võõrandamise tehingud, sh kellega peetakse läbirääkimisi, milline on ajagraafik, millist vara plaanitakse võõrandada, millal on oodata nõude vabatahtlikku täitmist (puudutatud isiku II seisukohad, tl 40, 41).
26.Käesoleval ajal ei ole OÜ XXXX osa müüki veel alustatud, kuna käib vaidlus osa väärtuse üle. Kohtutäitur on esitanud võlgniku taotlusel Harju Maakohtule avalduse OÜ XXXX osa väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi teel ning seda lahendatakse tsiviilasjas nr 2-16-17938. Antud asjas on kohus teinud määruse, millega on kohustanud võlgnikku tasuma ekspertiisitasu kohtu deposiitkontole ning võlgnik on määruse määruskaebusega vaidlustanud. Seega ei ole käesolevaks ajaks alanud isegi ekspertiisi teostamine ning ekspert on 04.04.2017 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-17938 edastatud kirjas teavitanud, et ekspertiis on võimalik läbi viia kahe ja poole (2,5) kuu jooksul alates ekspertiisimääruse eksperdile kättetoimetamisest. Sealjuures peab kohus peale ekspertiisi valmimist küsima selle osas poolte seisukohad (mis võtab samuti täiendavalt aega) ning ei ole välistatud ka mõne menetlusosalise taotlusel eksperdile täiendavate küsimuste esitamine (arvestades ekspertiisi eelduslikku detailsust) või kordusekspertiisi läbiviimise taotlemine. Seega ei ole tänases menetlusstaadiumis võimalik prognoosida, millal OÜ XXXX osa väärtus kindlaks määratud saab.
27.Kohus nõustub ka sissenõudja seisukohaga, mille kohaselt ei ole välistatud, et eksperdi arvamuse valmimise hetkeks on OÜ XXXX väärtus oluliselt väiksem kui käesoleval hetkel, arvestades, et OÜ XXXX võõrandas avaldaja eestvedamisel möödunud aasta lõpus enda kõige väärtuslikuma vara AS-i XXXX aktsiad. Osa arestimine ei piira otseselt osaühingu majandustegevust, sh osaühingu õigust talle kuuluvat vara võõrandada või omandada. Eeltoodust tulenevalt on osaühingu väärtus pidevas muutumises ning ei ole välistatud ka aastaid kestvad vaidlused selle pidevalt muutuva väärtuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi ei ole täna teada, mis hinnaga OÜ XXXX osa täitemenetluses võõrandada õnnestub ja kas sellest on võimalik nõue täielikult täita. Asjaolu, et 15.11.2016 (sh enne seda kui OÜ XXXX võõrandas enda osaluse AS-s XXXX) on täitur hinnanud osaühingu osa väärtuse 25 korda suuremaks kui nõude suurus, ei tähenda, et see nii suure summa eest millalgi ka reaalselt müüakse. Eriti, arvestades kohtu poolt ülalpool välja toodud OÜ XXXX õigust oma vara täitemenetluse ajal vabalt võõrandada
28.Nii kohtutäitur kui sissenõudja märgivad õigesti, et kohtutäitur peab täitemenetluses kaitsma lisaks võlgnikule ka sissenõudja huve ning õigusi. Käesoleva ajani on lisaks võlgniku poolt vabatahtlikult tehtud maksele summas 13 000 eurot (mis moodustab nõudest
umbkaudu 1%) nõude väikeses ulatuses sissenõudmine olnud võimalik vaid võlgniku pangakonto arestimise teel, mis on võimaldanud sissenõudja nõude rahuldamist 19 247,31 euro ulatuses. Seega on võlgniku poolt alusetu väita, et pangakonto ja sissetulek on arestitud alusetult – see on olnud käesoleva ajani ainus täitetoiming, mis on võimaldanud nõuet mingiski ulatuses rahuldada. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud mistahes asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et nõuet oleks võimalik täita muul ja vähemkoormaval moel kui täitur seda täna teinud on.
29.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. II Tsiviilasja hinna määramine
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
32.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
33.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik II (sissenõudja) palus enda vastuses kaebusele mõista õigusabikuluna avaldajalt välja menetluskulud kokku summas 412,50 eurot – 2,5 tundi tunnihinnaga 165 eurot (tl 41). Avaldaja on esitanud puudutatud isiku II menetluskulude osas kohtule omapoolsed seisukohad (tl 50), milles avaldaja leiab, et nii puudutatud isiku II tunnihind kui töö ajamaht on ülepaisutatud. Avaldaja hinnangul on tegemist sedavõrd lihtsa täitemenetluse vaidlusega, et tunnihind ei tohiks olla põhjendatud suuremas ulatuses kui 130 eurot tunnis (käibemaksuta).
Ühtlasi leiab avaldaja, et kaebuse osas seisukoha koostamiseks kulunud 2,5 tundi, mis sisaldab 0,8 tunni ulatuses kaebuse ja lisade analüüsi ning 1,7 tunni ulatuses kaebusele vastuse koostamist, on ilmselgelt ülepaisutatud. Seda tulenevalt asjaolust, et üle poole seisukoha sisulisest osast on pelgalt asjaolude ümberkirjutamine. Samuti on avaldaja hinnangul kummastav 0,8 tunnine kaebuse ja lisade analüüsimine olukorras, kui kõigis puudutatud isiku II poolt loetletud menetlustes on esindaja olnud pidevalt kaasatud ning asjaoludega kursis. Liiati on avaldaja hinnangul märkimisväärses osas korratud juba varasemates menetlustes esitatud seisukohti. Seega saab 16.01.2017 seisukoha koostamiseks lugeda avaldaja arvates põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1 tunni. Ülejäänud osas palub avaldaja kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ning määrata menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 174 lg-le 1.
35.Kohus leiab, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot on advokaadibüroode puhul tavapärane ning kohus peab seda põhjendatuks. Muu hulgas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et avaldaja enda menetluskulude nimekirjas on tunnihinnaks märgitud 180 eurot (käibemaksuga), mis on sisuliselt samas suurusjärgus puudutatud isiku II poolt nõutuga.
36.Kohus on seisukohal, et kaebuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud. Arvestades kaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks puudutatud isiku II poolt esitatut. Seega leiab kohus, et puudutatud isiku II menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud.
37.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.