Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord

2-17-19397 Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Condor Finants OÜ hagi Kerli Soovarese vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis 16. veebruari 2018. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas määruse koos hagiavaldusega kostjale. Kostja esitas 12. märtsil 2018 Tartu Maakohtule e-kirja, milles märgib, et ta võtab hagi omaks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi omaks. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, siis rahuldab kohus hagi korduskohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale välja ATV CFMOTO (väljalaskeaasta 2013, registrinumber 20BB, kerenumber LCELDTS66D6000981, värv must). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot ning õigusabikulust 240 eurot.

2-17-19397

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on nimetatud kulu täies ulatuses põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 80 eurot ning ajakulu 3 tundi on põhjendatud. Kohtule esitatud menetluskulude spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja ajakulu 3 tundi sisaldab tõendite kogumist, suhtlemist kohtutäituriga ning hagiavalduse koostamist. Nimetatud ajakulu arvestades hagiavaldust ning tsiviilasja keerukust on kohtu seisukohalt põhjendatud ning hageja esindaja õigusteenuse tasu, so 240 eurot, tuleb täies ulatuses kotjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ning esindajatasu 240 eurot, kokku 590 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (590 eurot) tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.