OÜ VIP Crew hagi AS-i Süda Maja (pankrotis) vastu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingute alusel saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. septembri 2017. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ VIP Crew määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja OÜ VIP Crew (registrikood 11760168, asukoht Paldiski mnt 20, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-9540 ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada OÜ VIP Crew määruskaebus. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.
1.OÜ VIP Crew (hageja) esitas 19. juunil 2017 Harju Maakohtule AS-i Süda Maja (pankrotis)(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja pankrotimenetluses kehtetuks tunnistatud tehingute alusel saadud 195 424 eurot 92 senti ja
2-17-9540 viivise, samuti hageja tasutud riigilõivud 506 eurot 55 senti ja müügilepingu sõlmimisel tasutud notaritasu 7750 eurot 54 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28. juunil 2013 ettevõtte müügilepingu, kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kaasomanike kokkuleppe, kinnisasja jagamise ja kaasomandi lõpetamise võlaõigusliku kokkuleppe ning asjaõiguslepingu. Ettevõtte hulka kuulus mh Harju Maakonnas Rae vallas Kurna külas asuva kinnisasja mõtteline osa (kinnisasi). Kostja esitas
24.septembril 2014 hageja ja OÜ Siibxid vastu hagi ettevõtte müügilepingu tagasivõitmiseks. Harju Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57952 hagi, tunnistas ettevõtte müügilepingu kehtetuks ja kohustas hagejat tagastama kostjale kinnisasja koos oluliste osade ja päraldiste ning viljade ja muu kasuga. Maakohtu otsus jõustus
20.detsembril 2016. Lahendi alusel tagastas hageja kinnisasja ja palus kostjal lepingu alusel saadud 195 424 eurot 92 senti tagastada, kuid kostja keeldus tagasitäitmisest. Lisaks eelnevale on kandnud hageja tehingu tagasivõitmise tõttu kulusid. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 11. septembri 2017. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib hageja nõue tuleneda pankrotiseaduse (PankrS) § 119 lg-test 4 või 5. Mõlemad nõuded tuleb PankrS § 119 lg 6 järgi esitada kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest. Selline nõue tuleb PankrS § 94 lg 1 järgi esitada kirjaliku nõudeavaldusena pankrotihaldurile, kaitsta PankrS § 100 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolekul ning alles siis, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel PankrS § 106 lg 1 järgi kohus. Seega ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.OÜ VIP Crew esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus pankrotiseaduse sätteid ekslikult kohaldades vääralt, et hagiga ei saa hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus võrdsustas hageja nõude ekslikult tavapärase võlausaldaja nõudega ja leidis seetõttu ekslikult, et hageja peab esitama oma nõude esmalt pankrotihaldurile ja võlausaldajate üldkoosolekule kaitsmiseks. Maakohtu selline järeldus on vastuolus Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 (p 48) väljendatud seisukohaga ega arvesta seda, et hageja nõue ei ole tekkinud enne kostja pankroti väljakuulutamist, ning muudab hageja nõude maksmapaneku põhjendamatult keeruliseks, kulukaks ja ajamahukaks.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja vastuväidete kohaselt saab hageja esitada nõude üksnes PankrS § 119 lg 5 alusel, sest müügilepingu tagasivõitmise menetluses on halduri hinnangul tõendatud, et hageja teadis või pidi teadma teiste võlausaldajate kahjustamistest. Sellise nõude on hageja ka kostja pankrotimenetluses esitanud.
2-17-9540
Kuna hageja ei ole midagi kostjale üle andnud, siis ei kohaldu asjas PankrS § 119 lg 4.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Kohus võib jätta hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 järgi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16). Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, sh võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
9.Praeguses asjas esitas hageja maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kostja pankrotimenetluses kehtetuks tunnistatud müügilepingu alusel saadud 195 424 eurot 92 senti ja sellelt viivise, samuti kehtetuks tunnistatud lepingu sõlmimise ja kinnistusraamatusse kannete tegemise kulud. Hageja viitas hagis nõude alusnormina PankrS § 119 lg-le 4. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hagejal ei ole TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses sellise hagiga võimalik taotletud eesmärki saavutada. Maakohus on küll oma seisukohta põhjendanud, kuid siiski ekslikult leidnud, et hageja eesmärgi saavutamiseks peab hageja esitama oma nõude igal juhul esmalt kostja pankrotimenetluses tunnustamiseks ning üksnes juhul, kui see jääb tunnustamata, saab hageja esitada PankrS § 106 lg 1 järgi kohtule oma nõude tunnustamiseks hagi. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 119 lg-tes 4 ja 5 eristatakse teise poole vastunõude maksmapanekut sõltuvalt sellest, kas teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve, ning sõltuvalt sellest, kas tegemist on üleantu tagastamise või selle väärtuse hüvitamisega. Üldjuhul kohaldub üleantu tagastamisele PankrS § 119 lg 4, mille järgi tuleb võlgnikul teisele poolele üleantu tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada selle väärtus PankrS § 146 lg 1 kohaselt, st pankrotimenetlusega seotud väljamaksena, mis tehakse pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta PankrS § 119 lg 5 esimese lause järgi nõuda võlgnikule üleantu eest hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana PankrS § 153 lg 1 p-s 3
2-17-9540 nimetatud nõudena, mis rahuldatakse viimases järjekorras. Kui pankrotivõlgnik on saanud teiselt poolelt raha, mille ta peaks tagastama, tuleb teise poole raha tagastamise nõuet käsitada väärtuse hüvitamise nõudena nii PankrS § 119 lg 4 kui ka lg 5 mõttes. Seega tuleb teisel poolel raha tagastamist nõuda vastavalt kas PankrS § 146 lg 1 või § 152 lg 1 p 3 alusel. Seejuures tuleneb PankrS § 119 lg-test 4–6 erikord tehingu teise poole rahaliste nõuete maksmapanekuks ning raha tagastamise nõude saab tagasivõitmise menetluses vastuhagiga maksma panna (eelkõige PankrS § 119 lg-s 4 ettenähtud juhul). Selle nõude maksmapanekul peaks olema analoogiline olukord PankrS § 149 lg-s 1 massikohustuste kohta sätestatuga, et selle täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras ja korraldada ka täitemenetluse kogu pankrotivara suhtes (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 48). Kuna eeltoodu kohaselt saanuks hageja juba müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise menetluses esitada vastuhagi müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks, saab hageja esitada kolleegiumi hinnangul sellise hagi ka pärast tehingu tagasivõitmise kohtuasjas menetluse lõppemist, kui ta järgib selleks PankrS § 119 lg-s 6 sätestatud tähtaega, ega pea esitama oma nõuet kostja pankrotimenetluses tunnustamiseks. Seega saab kohus rahuldada hagi PankrS § 119 lg 4 alusel, kui hageja tõendab hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud.
10.Eeltoodut ei muuda kolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et hageja on samal ajal esitanud sama nõude kostja pankrotimenetluses tunnustamiseks. Hageja saab kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ja peab seda tegema PankrS § 119 lg-s 6 sätestatud tähtaega järgides. Olukorras, kus hageja praeguses menetluses PankrS § 119 lg 4 alusel esitatud nõue peaks jääma rahuldamata põhjusel, et hageja teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest, on hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud PankrS § 119 lg 5 järgi. Selleks tuleb aga hageja nõuet kostja pankrotimenetluses tunnustada. Kolleegiumi hinnangul võib sellisel juhul olla tegemist tingimusliku nõudega (sarnane tingimuslikult tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega PankrS § 98 tähenduses). Ka kostja väited selle kohta, et hageja ei ole kostjale kehtetuks tunnistatud müügilepingu alusel midagi üle andnud, ei anna alust jätta hagi menetlusse võtmata, kuid võivad tingida hagi rahuldamata jätmise. Riigikohus on selgitanud, et asja menetlusse võtmise üle otsustades ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-146-16, p 9).
11.Neil põhjendustel keeldus maakohus kolleegiumi arvates ekslikult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja hagi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.