Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSE KÄIK

1) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 15.03.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/359/17 töötaja Xxxxavalduse, millega: 1) tuvastas AS Lux Express Estonia ja Xxxxvahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel; 2) lõpetas AS Lux Express Estonia ja Xxxxvahel sõlmitud töölepingu 19.01.2017; 3) mõistis AS-lt Lux Express Estonia Xxxxkasuks välja hüvitise TLS § 107 lg 2 alusel hüvitis 7497,60 eurot; 4) jättis rahuldamata Xxxxnõude TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmiseks; 5) lõpetas menetluse Xxxxviivise nõudes (tl 4-7). 2) AS Lux Express Estonia esitas 19.04.2017 Harju Maakohtule taotluse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina (tl 2-3). Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni 15.03.2017 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/359/17 selle rahuldatud osas (tl 2-3). Xxxxesitas 05.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse (tl 2022), mille maakohus võttis 13.06.2017 kohtumäärusega menetlusse (tl 25-26). Kostja esitas hagile vastuse 03.07.2017 (tl 29-30). 3) Kohus nõudis ITVS § 24 lg 6 alusel töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja nr 41/359/17 toimiku ning võttis selle käesoleva tsiviilasja materjalide juurde (tl 15). 4) Käesolevas asjas toimus kohtuistung 31.10.2017 (tl 60-61), peale mida määras kohus menetlusosaliste soovil kirjaliku menetluse (tl 69).

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 5) Hageja Xxxxhagiavalduse kohaselt palub ta kohtul: 1) tuvastada Xxxxga sõlmitud töölepingu nr 32/14 ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada Xxxxtööleping 19.01.2017 TLS §

107 lg 2 alusel; 3) mõista AS-lt Lux Express Estonia Xxxxkasuks välja hüvitis 7497,60 eurot töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest (tl 20-22). 6) Kostja ütles hagejaga 17.01.2014 sõlmitud töölepingu nr 32/14 üles ilma ette teatamata 19.01.2017 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja rikkus töölepingu p 7.7 andes füüsilisele isikule loa paigutada bussi pakk. Hageja arvates on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, kuna tööandja ei ole selgitanud TLS § 88 lg p 5 alust ning hageja ei ole toime pannud tegu, mis annaks õiguse öelda tööleping üles TlS § 88 lg 1 p 5 alusel. 17.01.2017 palus üks meesterahvas hagejal võtta Tallinn-Tartu liinibussi peale üks kott, mille eelmise bussiga Tartusse sõitnud tütar maha unustas. Hageja palus meesterahval pöörduda Cargobussi poole. Meesterahvas uuris seejärel, kas mõne reisija kätte saaks koti jäta, mille peale hageja selgitas samuti, et tal tuleb pöörduda Cargobussi poole. Meesterahvas pani aga koti bussi pagasiruumi hageja loata ning kui hageja seda märkas, oli meesterahvas juba eemale kõndinud. Hageja peab järgima bussi väljumise graafikut ning tal ei olnud võimalik hakata meesterahvast taga ajama. Hageja töölepingu p 7.7 sisalduv kokkulepe, mis võimaldab teatud rikkumiste puhul tööleping üles öelda ilma hoiatuseta, on tühine osas, mis kaldub seadusest kõrvale töötaja kahjuks (tl 20-22).

KOSTJA VASTUS HAGILE

7) Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (tl 29-30). Kostja leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli seaduslik. Hageja ja kostja kui kõrgema ohuallika valdaja vahel 01.04.2016 jõustunud töölepingu lisa punktis 7.7 leppisid pooled kokku, et töökohustuste raskeks rikkumiseks, mis annab tööandjale aluse tööleping ilma hoiatuseta üles öelda, loetakse muu hulgas töötaja poolt omaalgatusliku pakiveo teenuste osutamist (tl 31). Bussijuhi ametijuhendi punkt 5.6.2 kohaselt, millega hageja tutvus 01.12.2016, on bussijuhtide omaalgatuslik pakivedu keelatud (tl 32-34). Kostja reisijate ja pagasiveo eeskirjade punkt 2.6 kohaselt ei tohi bussi pagasiruumis vedada bussis viibivatele reisijatele mittekuulvat pagasit (tl 35); nimetatud eeskirjad on kättesaadavad kõigis kostja bussides. Kostja töökorralduse reeglite punkt 7.4.c kohaselt loetakse töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis annab tööandjale aluse töötaja tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata ja/või hoiatamata üles öelda töötaja poolt omaalgatusliku pakiveo teenuse osutamist (tl 36-41). Lisaks eeltoodule hoiatas kostja klienditeenindaja Ethel Kraan, kes nägi keelatud pakiveo toimepanekut hageja poolt 17.01.2017 pealt, hagejat hoidumaks keelatud pakiveost ning keelitas hagejat reisijale mittekuuluvat pakki bussis mitte vedama. Kuivõrd hageja eiras kostja klienditeenindaja märkust keelatud pakiveo kohta, informeeris klienditeenindaja kostjat vahejuhtumist (tl 42). Hageja, olles teadlik pakiveo keelust ning sellega kaasneda võivatest töölepingu lõpetamise tingimustest, eiras tahtlikult pakiveo eeskirju, ametijuhendit, töökorralduse reegleid ning vahetut, kohapeal tehtud suulist hoiatust pakiveo nõuete järgimise kohta. Bussis mittereisiva isiku pakiveo keelu eiramine võib viia väga raskete tagajärgedeni pakis sisalduda võivate võimalike lõhkeainete, narkootikumide või salakaubaveo tõttu. Kostja arvates ei saa hoolimatu bussijuhi töölepinguline kaitse olla tähtsam kui bussis sõitjate turvalisus ning rahvusvahelise reisijateveo ettevõtte maine. Kostja soov on viia reisijate elule, tervisele ja varale tekkida võivad riskid miinimumini ning vältida potentsiaalselt eluohtlikke tagajärgi bussireisijatele.

8) Hageja asus peale töölepingu ülesütlemist 19.01.2017 uuesti tööle 01.03.2017 (tl 44-45). Hageja uue tööandja B-kaardilt nähtub, et hageja uue tööandja omanikuks on kostja (tl 4647).

KOHTU PÕHJENDUSED

9) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Xxxxhagi tuleb täielikult rahuldada ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja AS Lux Express Estonia kanda. 10) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on 13.06.2017 (tl 25-26) ja 19.09.2017 (tl 53) kohtumäärustes ning kohtuistungil (tl 60) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 11) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja ja kostja vahel sõlmiti 17.01.2014 tähtajatu tööleping nr 32/14, mille kohaselt asus hageja tööle bussijuhi ametikohale alates 01.02.2014 ning tema tööstaaži alguseks loeti 15.07.1987 (TVK tl 19-23). • 19.01.2017 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 19.01.2017, mille hageja sai kätte 19.01.2017 (TVK tl 24, 25). • Hageja rikkus 17.01.2017 kostja reisijate ja pakiveo eeskirja p 2.6, mille kohaselt ei tohi bussi pagasiruumis vedada bussis viibijatele mittekuuluvat reisipagasit (tl 35, 77-72). • 01.04.2016 jõustunud töölepingu lisa punktis 7.7 leppisid pooled kokku, et töökohustuste raskeks rikkumiseks, mis annab tööandjale aluse tööleping ilma hoiatuseta üles öelda, loetakse muu hulgas töötaja poolt omaalgatusliku pakiveo teenuste osutamist (tl 31). Bussijuhi ametijuhendi punkt 5.6.2 kohaselt, millega hageja tutvus 01.12.2016, on bussijuhtide omaalgatuslik pakivedu keelatud (tl 32-34). Kostja töökorralduse reeglite punkt 7.4.c kohaselt loetakse töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis annab tööandjale aluse töötaja tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata

ja/või hoiatamata üles öelda, töötaja poolt omaalgatusliku pakiveo teenuse osutamist (tl 36-41). • Hageja ühe kuu keskmine töötasu kostja juures töötades on 1874,40 eurot (TVK tl 26-33, 36). 12) Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tulenevalt hageja 17.01.2017 käitumisest töökohustuste täitmisel on kehtiv. 13) Vaidlustamata asjaoludel rikkus hageja 17.01.2017 töölepingu lisa p 7.7 (tl 31), kostja reisijate ja pakiveo eeskirja p 2.6 (tl 35), ametijuhendi p 5.6.2 (tl 32-34) ja kostja töökorralduse reeglite p 7.4.c (tl 36-41), mille kohaselt ei tohi bussi pagasiruumis vedada bussis viibijatele mittekuuluvat reisipagasit (tl 77-72). Hageja Xxxx18.01.2017 seletuskirja kohaselt pani üks meesterahvas koti bussi peale, kuigi tema saatis ta Cargobussi peale (tl 42 pöördel). Kostja 18.01.2017 e-kirjast nähtuvalt on võetud vastu otsus, et hagejaga tuleb koostöö lõpetada, sest ta pani paki bussi ja ei teavitanud olukorrast kedagi (tl 42). Lisaks on nimetatud e-kirjas käsitletud Xxxx seletust, keda on ekirjas nimetatud „chek in tüdrukuks“, kes nägi kella 11.00 ajal kuidas bussijuht asetas ühe meesterahva koti pagasiruumi (tl 42). Kohus märgib, et töövaidluskomisjoni istungil 15.03.2017 on tunnistajana üle kuulatud Xxxx(TVK tl 7-8), kelle ütlusi kohus aga käesoleva asja lahendamisel tõendina ei kasuta, sest kohus kuulab tunnistajaid üle vahetult kohtuistungil neid eelnevalt hoiatades kriminaalvastutuse eest teadvalt valeütluste andmise eest. Kostja ei ole käesoleva tsiviilasja kohtuliku menetluse käigus esitanud taotlust tunnistaja Xxxx ülekuulamiseks. Küll aga on käesolevas asjas üheks dokumentaalseks tõendiks eelpool nimetatud kostja 18.01.2017 e-kiri (tl 42), mis käsitleb Xxxx seletust 17.01.2017 sündmuse osas (tl 42). Kostja 24.11.2016 e-kirja kohaselt on selgitatud, et bussijuhi ametijuhendi p 5.6.2 vastu eksimist loetakse raskeks rikkumiseks (tl 43). 14) Tööandja ehk kostja on töötajaga ehk hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 19.01.2017 töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kuna töötaja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, mistõttu peab kohus kontrollima, kas esinevad TLS § 88 lg 1 p 5 alused töölepingu tööandjapoolseks erakorraliseks ülesütlemiseks. 19.01.2017 töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt küsis 17.01.2017 kell 11.00 Tallinn-Tartu liinil enne väljumist üks meesterahvas bussijuht Xxxx luba saata kott bussiga Tartusse. Pärast lühikest vestlust bussijuhiga tõstis meesterahvas oma koti bussi pagasiruumi ning lahkus. Sellise tegevusega rikkus Xxxx töölepingu p 7.7 (TVK tl 24). Kostja esindaja kinnitas kohtuistungi (tl 61), et hageja töölepingu rikkumine oli ühekordne rikkumine, peale mida hagejale hoiatust ei tehtud, kuna tegemist oli ränga rikkumisega, millele pidi järgnema töölepingu ülesütlemine. 15) TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-187-15 (p 13) ja 3-2-1-70-16 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1, 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-13). Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat hoiatamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-15). Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel, on tal üldjuhul kohustus järgida TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib tööandja TLS § 97 lg 3 alusel öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-172-14, p 12). Kostja vabaneb hoiatamiskohustuseks üksnes juhul, kui tuvastatud on TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei saanud temalt hoiatamist oodata. 16) Kohtu hinnangul ei ole kostjapoolne hageja hoiatamine leidnud tõendamist, millega on kostja rikkunud TLS § 88 lg 3 kohustust. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolusid, millest tulenevalt oleks kostja vabanenud töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõttest tulenevast hoiatamiskohustusest. Seega on kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud ilma hoiatamata. Kostja on asunud küll seisukohale, et kostja klienditeenindaja Xxxx on hagejat hoiatanud 17.01.2017, kui ta nägi pealt pakiveo toimepanemist (tl 29-30), kuid kostja klienditeenindaja suuline hoiatus ei ole võrdsustatav tööandja hoiatusega TLS § 88 lg 3 mõttes. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tööandja tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes tööandja (mitte kaastöötaja) otsese tahteavaldusena (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-17, p 13). Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et käesolevas ajas ei ole tuvastatud TLS § 97 lg 3 ajaolusid, mis oleks võimaldanud kostjal hagejaga tööleping üle öelda ilma TLS § 97 lg 2 p 4 etteteatamistähtaega (90 päeva) järgimata. Kohus, et kostja 19.01.2017 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tühine. 17) Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja ei

soovi töösuhte jätkamist, vaid on avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 19.01.2017. Kohus lõpetab hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.01.2017. 18) Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel enda nelja keskmise kuupalga suurust hüvitist summas 7497,60 eurot. Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. Hageja on perioodil 01.03.2017 kuni 30.09.2017 töötanud Eesti Buss OÜ-s, millest sai 01.04.2017 kostja tütarettevõte ning saanud nimetatud 7 kuu jooksul ka töötasu keskmiselt 1142,54 eurot kuus (tl 44-46, 71-75). TLS § 109 g 1 hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja soovinud nelja kuu keskmise töötasu hüvitise väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral (Riigikohtu lahend 3-2-1-79-13, p 32.8). TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 8; 3-2-179-13, p 32.2). TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hageja palub TLS § 109 lg 1 kohaselt kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks nelja kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 7497,60 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töölepingu järgi oli kostja töötasuks 1874,40 eurot kuus (tl 60-61). Kohus leiab, et arvestades hageja tööstaaži, varasemate töökohustuste rikkumise mitte esinemist, 17.01.2017 toime pandud rikkumise laadi ning tööandja poolset käitumist (s.h hageja hoiatamata jätmist), on põhjendatud kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks nelja kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 7497,60 eurot. 19) Kohus rahuldab hageja hagi täielikult. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel hageja taotlusel alates 19.01.2017 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise nelja kuu keskmise töötasu suuruses summas, so 7497,60 eurot. 20) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 7497,60 eurot. Menetluskulude jaotus

21) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 22) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 23) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 24) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud käesolevas asjas kostja kanda. 25) Hageja ja kostja ei ole käesolevas asjas menetluskulude nimekirju esitanud, kuigi kohus on 14.12.2017 kohtumäärusega andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks (tl 69). 26) Kohus jätab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata, kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.