Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EE571010220229377229 tasutud tagatis summas 500 eurot hageja pangakontole nr XXXX.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluse käik Aksiaselts MV Kaubad (hageja) esitas 14.04.2016 Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. 15.04.2016 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning keelas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e poolt 19.04.2016 kell 14:00 korraldatava enampakkumise, võlgniku XXXX ́i (isikukood XXXX) kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) täitemenetlusest saadud tulemi/raha edasikandmise kohtutäituri ametialaselt pangakontolt võlgnikule või muule isikule summas 10 000 eurot kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja esitas 22.04.2016 kohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu. 16.05.2016 võttis kohus menetlusse hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 7 870,63 eurot ning viiviste tasumiseks. 19.07.2016 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise muutmise avalduse ning keelas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e poolt täiteasjas nr XXXX kostja kinnistu, asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) enampakkumise tulemusel täitemenetlusest saadud tulemi/raha edasikandmine kohtutäituri ametialaselt pangakontolt võlgnikule või muule isikule summas 10 000 eurot kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Harju Maakohus jättis 28.03.2017 hagi rahuldamata. Maakohus otsustas kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 19.07.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu summas 2 592 eurot (käibemaksuga), millele lisandus viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 27.04.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse. 13.06.2017 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaühingu Sumpsimees (likvideerimisel) avalduse ja lubada osaühingul Sumpsimees (likvideerimisel) menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 19.07.2017 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja hagi tagamise abinõu muutmise avalduse ja arestis Tallinna kohtutäituri Risto Sepp poolt 21.07.2017 korraldataval enampakkumisel (ID XXXX ) kostjale kuuluva kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) müügist saadud raha võlgnikule täitemenetluse seadustiku § 57 alusel kuuluv tagastamisnõue 10 000 euro ulatuses hageja kasuks ja keelas kohtutäituril nimetatud ulatuses summa võlgnikule tagastamise. Ülejäänud osas jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Lisaks määras kohus välja mõista hagejalt riigi tuludesse hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 50 eurot ning kohustas hagejat tasuma hagi tagamise avalduselt tagatis summas 500 eurot.

28.09.2017 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28.03.2017 otsuse ja tegi uue otsuse, millega hagi rahuldati. Kohus otsustas välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla summas 7 870,63 eurot ja viivise põhinõudelt alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Kohus jättis jõusse 19.07.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise. Apellatsioonikohus jättis kostja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda ja hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäid kostja kanda. Samal päeval rahuldas kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastas apellandile enamtasutud riigilõivu summas 50 eurot. Hageja taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks jättis kohus rahuldamata. 30.10.2017 esitas kostja kassatsioonkaebuse. 18.12.2017 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning arvas kautsjoni riigituludesse. Lisaks jättis Riigikohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagejale tagastati tagatis 750 eurot, kuid riigilõiv 50 eurot arvati riigi tuludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus jõustus lõplikult 18.12.2017. 10.01.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotluse tagastada hageja pangakontole nr XXXX järgmiselt tasutud tagatised: • 550,00 EUR - 14. aprill 2016.a (maksja Aktsiaselts MV Kaubad) • 475,00 EUR - 22. aprill 2016 (maksja Aktsiaselts MV Kaubad) • 500,00 EUR - 21. juuli 2017 (maksja Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ) Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab käesolevas määruses kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab need välja selliselt, et hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad kostja kanda. Lisaks lahendab kohus hageja poolt tasutud tagatiste tagastamise taotluse. Hageja palub määrata kindlaks oma menetluskulud summas 6 279,14 eurot (õigusabikulud 4 420 eurot 34 tunni eest keskmise tunnitasuga 130 eurot, millele lisanduvad muud kulud riigilõivude ja täituri tasude näol 1 859,14 eurot). Kokku palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulu 6 279,14 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.01.2018 esitas kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele seisukoha, milles palub kontrollida kõigi hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja palub kohtul lähtuda uurimispõhimõttest ja võtta seisukoht ka nende hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, millele kostja ei ole käesolevas menetlusdokumendis eraldi tähelepanu juhtinud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 kohaselt asja läbivaatamise kulud on muuhulgas tõlkekulud ja menetlusdokumendi kohtutäituri vahendamisel kättetoimetamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, p 5 järgi kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud ning kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Seega on nii kostja õigusabikulud, riigilõiv kui ka täituri tasud hüvitatavad menetluskulud. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud menetlusdokumendis on välja toodud teostatud toiming, selle teostamise kuupäev ning ajakulu. Samuti on välja toodud osutatud teenuse keskmine tunnihind. Kohtu hinnangul kostja esitatud taotluses sisalduvad andmed on piisavad hindamaks kostja kantud menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14 p 14) või 165 eurot (3-2-1-131-16 p 6) või näiteks ka tunnitasu apellatsiooniastmes 193,20 eurot (3-3-1-8214 p 28). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Nähtuvalt asja materjalidest on kostjale osutatud õigusabi keskmise hinnaga 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohtu seisukohtasid arvesse võttes leiab kohus, et hageja poolt ostetud õigusteenuse hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning märgitud tunnitasu on põhjendatud ja mõistlik, mistõttu rakendab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel keskmist tunnitasu 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Hageja on märkinud, et maakohtus kantud õigusabikuluks on: - 14. aprilli 2016 hagi tagamise taotluse koostamine 3,47t; - 22. aprilli 2016 hagi koostamine 2t; - 11. juuli 2016 täpsustatud hagi tagamise taotluse koostamine 3,33t; - 14. juuli 2016 kohtunõude täitmine 1,48 t; - 20. juuli 2016 hagi tagamise määruse alusel avalduse koostamine täitemenetluse algatamiseks 0,33 t; - 30. august 2016 hageja taotluse koostamine kohtudokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel 0,75 t; - 10. oktoobri 2016 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamine 1,92t; - 11. novembri 2016 menetlusdokumendi „Hageja taotlus tõendi vastuvõtmiseks ja vastus kostja 13.10.16 saadetud vastusele“ koostamine 2,08 t; - 9. jaanuari 2017 istungiks ettevalmistamine, sh teeside koostamine 2t; - esindus 9. jaanuari 2017 istungil 1,87 t; - 30. jaanuari 2017 hagiavalduse täienduse koostamine 1,5 t; - kostja 20. veebruari 2017 vastusega tutvumine 0,5 t; - 9. jaanuari 2017 istungiks ettevalmistamine, sh teeside koostamine 0,5t; - 9. jaanuari 2017 istungil esindamine 1,9t; - 8. märtsi 2017 istungiks ettevalmistamine 0,5t;

- 8. märtsi 2017 istungil esindamine 2,28t. Muud hageja maakohtu kulud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on: - 14. aprilli 2016 hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 eurot ( tl 50); - 11. juuni 2016 täpsustatud hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 eurot (tl 158); - riigilõiv hagilt 500 eurot (tl 65 ja tl 70); - hagi tagamise määruse sundtäitmise täituri tasu (käibemaksuta) 155,97 eurot (II tl 164 ja 166 p); - täpsustatud hagi tagamise määruse sundtäitmise täituri tasu (käibemaksuta) 155,97 eurot; - menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (käibemaksuta) 87,20 eurot (II tl 168- 168p, tl 167). Kostja hinnangul 14.04.2016 ning 11.07.2016 hagi tagamise taotlusele ja selle täpsustamisele ning 14.07.2016 kulutatud kohtunõude täitmisele ligi 10h ei saa pidada kuidagi põhjendatud kuluks; 20.06.2016 täitemenetluses avalduse koostamist ei saa lugeda käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluks; 10.10.2016 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamise kulu ei saa pidada põhjendatuks, sest vastav taotlus jäi rahuldamata; 09.01.2017 istungiks ettevalmistamise kulu tuleks vähendada, sest hageja istungil väidetavalt koostatud teese ei esitanud. Istungitel esindamise kulu palub kostja võtta maakohtul arvesse vastavalt tegelikult toimunud istungiajale. Põhjendatuks ei saa pidada ka kostja hinnangul hageja tasutud kulu EUR 50 hagi tagamise taotluselt, mis jäi rahuldamata ega väidetavalt tasumisele kuuluvat 2x EUR 155,97 ehk kokku EUR 311,94 kohtutäituri tasu, mis ei ole käesoleva menetlusega seotud kulu, sh kõik täitemenetlusega seotud kulud peaksid nii või teisiti täitemenetluse raames rahuldamisele kuuluma ega ole hageja tõendanud kuidagi vastavate kulude kandmist. Kohus leiab, et täpsustatud hagi tagamise taotluse koostamisele kulunud aeg ei saa olla suurem kui algse taotluse koostamine, mistõttu on põhjendatud ajakulu 11.07.2016 toimingu eest 1,5 tundi. Põhjendamatu toiming on puuduste kõrvaldamine 14.07.2016, kuivõrd hagejal oleks olnud võimalik esitada puudusteta taotlus. Kuigi kostja on leidnud, et 20.07.2016 täitemenetluses avalduse koostamist ei saa lugeda käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluks, on see kohtu hinnangul siiski hüvitatav kohtuväline kulu. Kohus nõustub kostjaga, et 10.10.2016 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamise kulu ei saa pidada põhjendatuks, sest vastav taotlus jäi rahuldamata. Põhjendatuks ei saa pidada hageja tasutud riigilõivu 50 eurot hagi tagamise taotluselt, mis jäi rahuldamata. Õige on ka kostja seisukoht, et 09.01.2017 istungiks ettevalmistamise kulu tuleks vähendada, sest hageja istungil teese ei esitanud, mistõttu kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra. Tasumist tõendavate dokumentide ja/või kohtutäituri vastava arve puudumise tõttu ei ole põhjendatud täpsustatud hagi tagamise määruse sundtäitmise täituri tasu (käibemaksuta) summas 155,97 eurot. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja maakohtu kulud põhjendatud. Maakohtu õigusabikulud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 919,07 euro ulatuses ning muud kulud 50 euro ulatuses. Kokku on maakohtu toimingute põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 20,18 tundi (hageja taotles 26,05 tunni hüvitamist) ning kokku on maakohtu põhjendatud kulude suurus 3 416,57 eurot (20,18x130+793,17). Hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskuludeks on: - apellatsioonkaebuse koostamine 3t; - seisukoha koostamine OÜ Sumpsimees taotluse kohta 0,1t; - hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamine 1,9t; - istungiks ettevalmistumine 1t; - esindus istungil 1,75t; - riigilõiv apellatsioonkaebuselt 500 eurot (II tl 37);

-

riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot (II tl 81); 19. juuli 2017 hagi tagamise määruse sundtäitmise täituritasu 260 eurot (II tl 167 p, tl 170).

Kostja vastuväiteks hageja kuludele on, et hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu 8.09.2017 istungil ning seda hoolimata sellest, et 09.05.2017 kohtukutsel on selgelt märgitud, et ringkonnakohtu menetluskulude nimekiri tuleb esitada hiljemalt istungil. Igal juhul ei saa pidada ringkonnakohtumenetluse kuludega seotud või põhjendatuks 19.07.2017 märgitud täituritasu summas 260 eurot, sh ei ole tõendatud hageja poolt vastava kulu kandmine. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-60-16 kohaselt menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri. (p 14) TsMS ei sätesta HKMS § 109 lg 1 neljandas lauses sätestatud tagajärge, mille kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ei ole enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja seaduses sätestatuga võrreldes hilisema, kuid kohtu määratud viimaseks tähtpäevaks (TsMS § 176 lg 1 teine lause) esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (p 14). Käesolevas asjas hageja esitas tulenevalt kohtu nõudmisest esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 10.01.2018, tähtaegselt, so. 10.01.2018 oma menetluskulude nimekirja, mistõttu ei ole hageja oma menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult. Hageja poolt apellatsiooniastmes välja toodud toimingute ja kulude osas leiab kohus, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja kulud olid kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ja kulud põhjendatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lg 5 tulenevalt maksab hagi tagamise tasu sissenõudja ning TsMS § 144 p 5 järgi on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud ning kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest kohtuvälised kulud, mis TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskuludeks. Hageja apellatsiooniastme kulud on kohtu hinnangul põhjendatud taotletud summas 1 843,50 eurot. Hageja poolt märgitud kassatsooniastme kuludeks on hagi tagamise riigilõiv summas 50 eurot, kuid kuivõrd hageja taotlus jäi rahuldamata, ei mõista kohus eeltoodud kulu kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-165-13 p-s 16. Hageja on kinnitanud, et hageja kulu ei sisalda käibemaksu. Eeltoodut kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus ning apellatsioonikohtus 5 260,07 eurot (3 416,57+1 843,50). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramisel 1 019,07 euro ulatuses (6279,14-5260,07). Kohus jätab hageja hagi menetlemise põhjendatud kulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 5 260,07 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus tulenevalt hageja taotlusest, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.01.2018 esitas hageja taotluse tagastada hageja pangakontole nr XXXX järgmiselt tasutud hagi tagamise taotlused: - 550 eurot - 14. aprill 2016.a (maksja Aktsiaselts MV Kaubad); - 475 eurot - 22. aprill 2016 (maksja Aktsiaselts MV Kaubad); - 500 eurot - 21. juuli 2017 (maksja Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ). Kohus on tuvastanud, et hageja on tasunud või hageja eest on tasutud tagatist 14.04.2016 summas 500 eurot (tl 50), 21.07.2017 summas 500 eurot ( II tl 91) ja 29.09.2017 summas 750 eurot (II tl 140) ning 21.12.2017 on hagejale tagatis summas 750 eurot tagastatud (II tl 146). Seega on tagastamata hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks antud tagatis kokku summas 1 000 eurot. Kohus tulenevalt hageja taotlusest tagastab tagatiseks makstud summa hageja pangakontole nr XXXX peale käesoleva määruse jõustumist. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 3 kohaselt tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.