AS MV Kaubad hagi R Ri ja G Ki vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning tehingu alusel saadu üleandmiseks
Tsiviilasja hind
13 130,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS MV Kaubad (registrikood 10102339), lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma (e-post: [email protected]) Kostja I R R (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja II G K (isikukood xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks R Ri ja G Ki vahel 15.12.2017. a sõlmitud kinnistu kinkeleping, kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused.
3.Tuvastada, et G K on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr xxx II jakku kantud omaniku G Ki kustutamiseks ja omaniku R Ri sissekandmiseks ning asendada G Ki tahteavaldus kohtuotsusega.
4.Tuvastada, et R R on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr xxx II jakku omaniku R Ri sissekandmiseks ning asendada R Ri tahteavaldus kohtuotsusega.
Tuvastada, et G K ja R R on kohustatud andma tahteavalduse kinnistu registriosa nr xxx III jakku esimesele järjekohale R Ri kasuks kantud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse kustutamiseks ja asendada tahteavaldused kohtuotsusega.
2-18-14991
6.Jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 2452,50 eurot. Kostjate poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2452,50 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Mõista AS-ilt MV Kaubad välja riigituludesse hagiavalduselt täiendav riigilõiv 100 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest vastavalt kohtulahendile lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.AS MV Kaubad (hageja) esitas 27.09.2018 Harju Maakohtule hagi R Ri (kostja I) ja G Ki (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning tehingu alusel saadu üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt on täiteasjas nr 022/2017/6548 sundtäitmisel kostja I suhtes nõue kogusummas 13 130,70 eurot, lisanduvad viivised. Täitemenetlus algatati hageja 19.12.2017 avalduse alusel. Nõue tuleneb tsiviilasjas nr 2-16-5935 Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsusest, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 7870,63 eurot ja viivis põhinõudelt kuni otsuse täitmiseni. Samuti tuleneb nõue samas tsiviilasjas 08.03.2018 Harju Maakohtu määrusest, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 5260,07 eurot. Täitemenetluses ei ole laekumisi toimunud. Kohtutäituri 07.05.2018 teate kohaselt puuduvad võlgniku pangakontol rahalised vahendid nõude täitmiseks, võlgnik ei tööta, registervara puudub. Teate kohaselt ei ole võimalik kohtuotsust täita ja võlausaldaja nõuet rahuldada, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada.
2-18-14991 Kostjate I ja II vahel on 15.12.2017 (s.o 3 päeva enne Tallinna Ringkonnakohtu lahendi jõustumist) sõlmitud kinkeleping (Tallinna notar xxx notariaalakt nr xxx), millega kostja I kinkis talle kuulunud xxx, registriosa nr xxx, kostjale II. Kostja II on kostja I elukaaslane ja nende ühiste laste ema. Sama notariaalse dokumendiga on sõlmitud kostjate vahel ka kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe, mille kohaselt on seatud kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kostja I kasuks. Kostja II on hageja elukaaslase ja hageja laste emana kostja I lähikondne. Hageja leiab, et lepingud on sõlmitud eesmärgiga takistada täitemenetluse läbiviimist. Hageja tugineb kinkelepingu tagasivõitmisel nii tagasivõitmise üldalusele (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg-d 1 ja 2) kui ka kinkelepingu tagasivõitmise eraalusele (TMS § 189 lg 1). Isikliku kasutusõiguse tagasivõitmisel tugineb hageja üldalusele. Hageja leiab, et kostja II pidi olema teadlik kostja I kohustuste olemasolust, kuna kostja II on väljastanud kohtutäitur xxx teavet kostjast I. Samuti on tehing tehtud pärast Tallinna Ringkonnakohtu lahendit, millega kostja I kohustus hageja ees tuvastati. Tehing on tehtud vähem, kui kaks kuud enne täitemenetluse alustamist ja seega on täidetud tagasivõitmise eeldused. Kostjal I puudus igasugune alus eeldada, et Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtab ning kohustust hageja ees ei teki. See, et otsus ei ole jõustunud, ei tähenda kohustuse puudumist. Võlgnevus on tekkinud ka mitte aastal 2017 vaid juba 2012. Kui tehingu tegemise eesmärk olnuks ülalpidamiskohustuse täitmine laste ees, siis jääb selgusetuks, miks kingiti kinnistu laste emale, mitte lastele ning miks seati sellisel juhul isiklik kasutusõigus. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 15.12.2017 sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja kinnistu isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe. Hageja on samuti taotlenud kostjate tahteavalduste asendamist vajalike muudatuste tegemiseks kinnistusraamatus.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Harju Maakohus kohaldas 08.10.2019 määrusega hagi tagamise abinõusid, selleks kandis registriossa nr xxx eelmärke hageja kasuks hageja poolt tsiviilasjas nr 2-18-14991 kostjate vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu üleandmise nõude tagamiseks. Kostjate vastuväited
3.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Kostja I leidis, et tal ei olnud võimalik (kinnistu kinkimise hetkel) ette näha, et Riigikohus ei võta ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Kostja II ei saanud kuidagi olla teadlik võlausaldajate huvide kahjustumisest, kuna kinkelepingu sõlmimise ajal võlgnevus puudus. Notar kontrollib tehingu tegemisel võlgnevuste olemasolu ning võlgnevuste korral ei saa tehingut teostada. Kostja II ei saanud olla teadlik tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Kostja II ei ole andnud kohtutäiturile teavet kostja I kohta. Kostjale I teadaolevalt on hageja kasutuses täitemenetluses arestitud vara. Vara kinkimisega laste emale täitis kostja I isakohustust laste ja nende ema ees. Tehingu eesmärk oli säilitada kinnisvara järeltulevatele põlvedele, mida tõendavad kostja II ja tema laste sissekirjutus antud kinnistul. Täitemenetlust ei ole takistatud ning seda tõendab kostja II poolt võlgnevuste tasumine aastate jooksul. Kinnisvara ei ole plaanitud müüa. Kuna ükski mõistlik isik ei ostaks kinnistut, millele on
2-18-14991 seatud isiklik kasutusõigus, ei ole tõesed ja väited võimaliku vara müügi, varjamise ja menetluse takistamise kavatsuse kohta. Hagi rahuldamine koormaks ülemääraselt kostja II õiguseid.
4.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Kostja II leidis, et ei ole kohtutäiturile kostja I kohta teavet jaganud. Kinnisasja ei ole keegi plaaninud müüa, isikliku kasutusõigusega kinnisasja ei saa sisuliselt ka müüa või tagatisena kasutada. Kostja II ei ole kuidagi aidanud kostjat I vara varjamisel vaid on tasunud kostja I võlgnevusi täitemenetlustes. Tehingu eesmärk oli säilitada kinnisvara järeltulevatele põlvedele, mida tõendavad kostja II ja tema laste sissekirjutus antud kinnistul.
5.27.09.2019 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Pooled kompromissi ei sõlminud. Kostja I kinnitas, et tal ei ole mingit vara ega olnud ka enne kinkelepingu sõlmimist. Kostja I ei käinud tööl juba 10 aastat enne kinkelepingu sõlmimist. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: R R ja G K sõlmisid 15.12.2017. a notar xxx asendaja xxx poolt tõestatud lepingu – kinnistu kinkeleping, kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavalduse (tl 34-37 edaspidi ka leping). Lepingu esemeks oli kinnistu nimega xxx, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 6000 eurot. Sama lepinguga seati kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus R Ri kasuks. Kostjalt I on Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-5935 (tl 24-31) välja mõistetud 7870,63 eurot ja viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 18.12.2017 (tl 38). Kostjalt I on Harju Maakohtu 08.03.2018 määrusega nr 2-16-5935 (tl 40-43) välja mõistetud menetluskulud 5260,07 eurot. Vaidlus puudub selles, et määrus on jõustunud. Hageja 19.12.2017 täitmisavalduse alusel on täitemenetluses nr 022/2017/6548 täitmisel mõlemast kohtulahendist tulenevad hageja nõuded kostja I vastu, kogu nõue 13 130,70 eurot. Kohtutäituri vahendusel ei ole toimunud laekumisi võla katteks (tl 39).
8.Hageja soovib kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kehtetuks tunnistamist ning selle alusel tehtud registrikannete tagasipööramist, kuivõrd tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huvisid. Kostjad esitatud haginõuet õigeks ei võta ja vaidlevad sellele vastu.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras
2-18-14991 kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on tagasivõtmise eesmärgiks seega võita tagasi tehing, mille võlgnik on teinud vältimaks võla sissenõudmist sundtäitmise käigus. Tagasivõtmise eeldused TMS § 187 lg 2 järgi on järgmised: sissenõudjal on täitedokument, tema nõue on sissenõutav ning senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi või on alust eeldada, et see ei anna tulemusi.
10.Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud kinkeleping, analüüsib kohus esmalt, kas on täidetud vara tagasivõitmise eeldused kinkelepingu alusel. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus selgitab, et TMS § 189 puhul on tegemist erinormiga TMS § 188 suhtes, mistõttu TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja eraldi tuvastada, kas võõrandamislepinguga kahjustati teadlikult hageja huve. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt RKTsKo nr 3-2-1-41-13, p 12). Seetõttu puudub vajadus tuvastada hagi rahuldamiseks TMS § 189 lg 1 alusel sissenõudja huvide kahjustamine.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja I suhtes olemas kehtiv täitedokument, s.o TMS § 2 lg 1 p 1 kohased jõustunud 28.09.2017 ja 08.03.2018 kohtulahendid. Kohus leiab, et täidetud on esimene eeldus, s.o kehtiva täitedokumendi olemasolu kostja I suhtes. Täitedokumentidest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks.
12.Kinkeleping sõlmiti 15.12.2017. Hageja on tehingu tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 05.10.2018. Seega on kinkeleping sõlmitud vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist, mistõttu ei saa olla vaidlust hagi tähtaegsuse osas.
13.Kohtutäituri 07.05.2018 teate (tl 39) kohaselt ei ole täiteasjas nr 022/2017/6548 viinud sissenõude pööramine kostja I varale nõude rahuldamiseni. Hageja on hagis välja toonud ka asjaolud, mis annavad aluse arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Ka kostja I ise on kinnitanud, et ei ole juba 10 aastat töötanud ja muu vara tal sissenõudja nõude rahuldamiseks puudub. Kohus leiab, et tõendatud on, et senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi.
14.Kinke iseloomuga tehingu tagasivõitmine on välistatud olukorras, kus tegemist oli toetuse või tavapärase kingitusega, mis vastas võlgniku majanduslikule olukorrale (TMS § 189 lg 3). Kohus leiab, et kinkelepingu eseme väärtust arvestades (lepingu järgi 6000 eurot), samuti arvestades kostja I majanduslikku seisundit (puudub muu vara ja sissetulek), ei ole võimalik asuda seisukohale, et vara kostjale II kinkimise puhul oleks tegemist tavapärase kingitusega, seda ei ole kostjad ka väitnud. Kostja I on ise kinnitanud, et tal puudus igasugune vara ja sissetulek.
15.Kostja I väited, mille kohaselt oli kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks kostja I „isakohustuste“ täitmine kostja II ja laste ees, ei ole asjakohased. Esmalt ei nähtu esitatud väitest kohtule, mida on kostjad pidanud „isakohustuste“ all silmas. Abikaasad on perekonnaseaduse (PKS) § 16 lg 1 järgi kohaselt küll vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama, kuid praegusel juhul ei ole tegemist abikaasadega perekonnaseaduse mõttes. Samuti on ülalpidamiskohustuse
2-18-14991 täitmine nähtud sama paragrahvi lg 3 järgi ette lahuselu korral korrapäraselt makstavate rahasummadena, mitte suure väärtusega vara kinkimisena.
16.Laste ülalpidamiskohustus on kostjal I PKS §-dest 96 ja 97 tulenevalt küll olemas, kuid lepingus puuduvad igasugused viited sellele, et tehing oleks sõlmitud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seda, et tehing on sõlmitud ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei ole kostjad tõendanud ka muul viisil. Samuti on Riigikohus leidnud 26.04.2017 otsuses nr 3-2-1-111-16 (punktis 27.2), et lapse elatisnõude eelistamine täite- ja panktrotimenetluses teiste võlausaldajate nõuetele ei tähenda seda, et laps võiks vanemate majandusliku seisundi järsu halvenemise korral saada jätkuvalt ülal peetud senisel tasemel teiste võlausaldajate arvel, st laps võiks jätkuvalt kasutada kõrget elustandardit vanemate kogu sissetuleku arvel, kui vanemate teiste võlausaldajate nõuded jääks üldse rahuldamata. Last saab eelistada vaid mõistlikus ulatuses. Seega, isegi kui lepingust nähtuks, et leping on sõlmitud ülalpidamiskohustuse täitmiseks, oleks tegemist laste põhjendamatult suures ulatuses eelistamisega võlausaldaja arvel, kuna igasugune muu vara võlausaldaja nõuete täitmiseks kostjal I puudus. Seega ei välista TMS § 189 lg-s 3 sätestatu käesoleval juhul tehingu tagasivõitmist.
17.Kuigi kinkelepingu tagasivõitmise korral eeldatakse võlausaldaja huvide kahjustamist ning selle tuvastamine ei ole vajalik, leiab kohus, et antud juhul tuleb teha järeldus, et kinkeleping on sõlmitud teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja I vastuväited, mille kohaselt ei olnud ta lepingu sõlmimise ajal teadlik kohustuse olemasolust, asjakohased. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjal I puudus igasugune alus eeldada, et Riigikohus tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtab ning rahuldab. Kostjale oli lepingu sõlmimise ajal teada, et veel jõustumata otsusega on temalt välja mõistetud rahasumma, mille täitmiseks tal igasugune vara puudub. Seega on kostja I teinud tehingu teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks. Asjaolu, kas kostja II oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, ei oma antud juhul asjas tähtsust.
18.Kostja I on väitnud, et notar kontrollib tehingu tegemisel võlgnevuste olemasolu ning võlgnevuste korral ei saa tehingut teostada. Kohus selgitas kostjatele, et kohtule ei ole selline praktika teada. Samuti ei ole see väide asjakohane, kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud kohtuotsus veel jõustunud ning notar ei olekski saanud mingil moel tuvastada vastava sissenõutavaks muutunud kohustuse olemasolu.
19.Kostjad on väitnud, et keegi ei ole kavatsenud kinnisvara müüa. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu asjas tähtsust. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tehing on tehtud eesmärgiga takistada täitemenetlust. Ilma tagasivõitmise nõudeta ei oleks kostja I suhtes kohustuste rahuldamine varasemalt kostjale I kuulunud kinnistu arvelt võimalik, kuna kostja II ei ole võlgnik ning tema vara suhtes ilma selleks kohustava täitedokumendita täitemenetlust läbi viia ei saa.
20.Kohtu hinnangul on asjassepuutumatud kostjate väited, mille kohaselt ei ole kostja II täitemenetlust takistanud, kuna on tasunud aastate vältel täitemenetluses kostja I võlgnevusi. Kostjad on kinnitanud, et kostja II ei ole andnud kohtutäiturile teavet kostja I kontaktide kohta. Kohus leiab, et vastupidine nähtub hagi lisast nr 15, milles kostja II on esitanud kohtutäituri päringu vastusena kostja I kontaktid kohtutäiturile. See viitab kohtu hinnangul otseselt asjaolule, et kostja II oli teadlik võlgniku halvast majanduslikust seisust (kostja II teadmist ei ole küll praegusel juhul vajalik tuvastada).
2-18-14991
21.Riigikohus on märkinud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTsKo nr 3-2-1-120-10, p 12). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-111-16 p-is 20 märkinud, et tehingu tagasivõitmise puhul on oluline see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud. Käesoleval juhul tuleb seega hinnata, milline oleks olnud kostja I majanduslik olukord, kui ta ei oleks lepingut sõlminud. Juhul, kui kostja I ei oleks vara kostjale II kinkinud, oleks selle vara omanikuks kostja I. Sellisel juhul saanuks kohtutäitur selle vara realiseerimise tulemi arvelt hageja nõude osaliselt või täielikult täita. Praegusel juhul ei ole aga täitemenetlus tulemust andnud ning esitatud asjaolude kohaselt puudub kostjal I vara, millele oleks võimalik hageja nõude sundtäitmiseks sissenõuet pöörata. Seega ei ole kahtlust, et kostja I muutis ennast kinkelepinguga sisuliselt varatuks ja sellega omakorda hageja nõude rahuldamise kostja I vara arvel sisuliselt võimatuks. Eeltoodu põhjal on ilmne, et vara kinkimine kostjale II kahjustas hageja kui sissenõudja huve.
22.Kõigele eelnenule tuginedes on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus märgib, et tehing kuuluks kehtetuks tunnistamisele ka üldalusel, s.o TMS § 188 lg-te 1 ja 2 alusel. TMS § 188 lg-s 1 on sätestatud, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist (TMS § 188 lg 2). TMS § 188 lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Kuna G K on R Ri laste ema (tl 48) ning elukaaslane, siis tuleb ta lugeda PankrS § 117 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võlgniku, s.o kostja I lähikondseks.
23.Hageja on taotlenud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, tuginedes tagasivõitmise üldalustele. Hageja käsitluse kohaselt väheneb piiratud asjaõiguse tõttu kinnistu väärtus, mistõttu kahjustab ka see võlausaldaja huve.
24.Kohtu hinnangul on ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu korral täidetud tagasivõitmise eeldused (mida kohus on käsitlenud eelnevalt). Olemas on kehtiv täitedokument, nõue on muutunud sissenõutavaks, nõuet ei ole õnnestunud täita ning puudub alus eeldada, et täitmine õnnestub tulevikus muu kostjale I kuuluva vara arvelt. Hagi on esitatud vähem, kui kolme aasta jooksul pärast tehingu tegemist ning tehingu teiseks pooleks oli võlgniku lähikondne. Kostjad ise on nõustunud sellega, et piiratud asjaõigusega koormatud kinnistut tõenäoliselt keegi osta ei soovi.
25.Kohus selgitas kostjatele, et võlausaldaja huvide kahjustamine ei pruugi olla tõenäoline olukorras, kus kinnistu väärtus on sedavõrd suur, et ka piiratud asjaõigusega koormatult müügi korral on võimalik saada selle eest müügihind, millega saab võlausaldaja nõue rahuldatud. Kostjad ei ole sellele tuginenud ega vastavaid tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et kui isiklik kasutusõigus kinnistut edasi koormab, ei ole tõenäoline kinnistu võõrandamine müügihinnaga, mille korral on võimalik võlausaldaja nõue täita kogu ulatuses.
26.Eeltoodu pinnalt tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et ka isikliku kasutusõiguse seadmise tehing oli võlausaldaja huve kahjustav tehing ning tehingu tagasivõitmise nõue TMS § 188 lg-te 1
2-18-14991 ja 2 alusel on põhjendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tagasivõitmise eeldused on täidetud nii kinkelepingu kui ka isikliku kasutusõiguse seadmiselepingu korral. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
27.Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus tehingu tagasivõitmiseks ning käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle õiguslikuks tagajärjeks TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel, et lepinguga taotletud õigusmuudatust (vara võõrandamist) ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt selle võõrandaja omandis (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18). Kui tagasivõidetava tehingu esemeks on kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne lepingu kehtetuks tunnistamise korral materiaalselt ebaõigeks ning õigustatud isikul tekib AÕS § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks ning sissenõudjal samal ajal TMS § 195 lg 1 järgne nõudeõigus (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18.1). Kuna lepingu kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kinnistusraamatu kanded kostja II omanikuks olemise ning kostja I isikliku kasutusõiguse kohta materiaalselt ebaõigeks, tuleb AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada hageja nõue ka kinnistusraamatu kannete parandamist puudutavas osas, millega hageja nõuab kostja I kandmist kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse ning isikliku kasutusõiguse kustutamist.
28.Kostja II vastuväide, mille kohaselt olevat osa täitemenetluses täiteasjas nr 022/2017/6548 arestitud varast hageja valduses, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kohtutäituri 07.05.218 teatest täitemenetluse kohta nähtub, et täitemenetluse raames ei ole võlgnik andnud üle vara, mille arvelt oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kui kostja I on pidanud silmas seda, et hageja valduses on vallasvara, mille hoidja kohustuste rikkumise tagajärjel on kostjalt I hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-16-5935 mõistetud välja 7870,63 eurot, siis ei ole ka sellised väited asjakohased, kuna vaidlusaluses täitemenetluses tuleneb hageja nõue jõustunud kohtuotsusest ning nõude suuruse ja põhjendatuse üle ei saa praeguses menetluses enam vaidlust olla.
29.Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist hagi rahuldamise korral. Kohus jätab abinõu jõusse ja tühistab abinõu taotluse esitamisel. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.Esmalt käsitleb kohus hagihinda ja tasumisele kuulunud riigilõivu suurust. Kohus on ekslikult märkinud hagi menetlusse võtmise määruses, et hagihind on 3500 eurot (mittevaralise nõude hagihind). Hageja on õigesti viidanud hagiavalduse punktis 3 sellele, et hagihinna nimetamisel tuleb lähtuda oma nõude suurusest, mida hageja ei saanud sundtäita tagasivõidetavate tehingute tõttu. Samas on hageja tasunud riigilõivu hagilt vaid 550 eurot (ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot), milline määr kehtib hagihinna kuni 10 000 euro korral. Samas nähtub hagist ja selle lisadest, et kostja suhtes on sundtäitmisel 28.09.2017 otsus (põhinõue) ja 08.03.208 kohtumäärus (menetluskulud) tsiviilasjas nr 2-16-5935 kogu nõudega 13 130,70 eurot ning kogu nõue on kostja I poolt täitmata. Seega ei ole hageja saanud sundtäita nõuet 13 130,70 eurot, mida tuleb käsitleda hagihinnana ning millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 650 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot vähem ning hagejat tuleb kohustada tasuma puuduolev summa.
2-18-14991 Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (TsMS § 179 lg 4). TsMS § 179 lg-s 5 on sätestatud, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg-st 9 tulenevalt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
32.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
33.Hageja õigusabikulu kokku on 2458,50 eurot (ilma käibemaksuta), s.o tunnihinnaga vastavalt 130 eurot (advokaat Sirle Kalma) ja 190 eurot (vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko) kokku 18,45 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulu tõendamiseks arve nr 1780 summas 975 eurot, arve nr 4300000265 summas 32,50 eurot (tl 130), arve nr 4300000358 summas 931 eurot ning 04.10.2019 taotluse ja 25.10.2019 täpsustuse kohaselt lisandub eeltoodule istungiks ettevalmistumise ja osalemise kulu 3 tundi, 390 eurot ning kompromissettepaneku koostamise kulu 130 eurot.
34.Hageja riigilõivukulu on punktist 31 tulenevalt kokku 700 eurot ning see on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses. Hageja esindaja õigusabikulu tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna hagejat esindas advokaat. Kohtu hinnangul on ülemääraselt suur teise esindaja tunnihind 190 eurot (ilma käibemaksuta). See ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tegemist ei olnud suuremahulise ega õiguslikult keeruka
2-18-14991 vaidlusega, mis õigustaks tavapärasest kõrgema tasu nõudmist. Kohus loeb maksimaalseks põhjendatud tunnihinnaks vandeadvokaadist esindaja puhul 160 eurot. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulu põhjendatud osaliselt järgmises ulatuses. Hagiavalduse koostamise (sh selleks vajalik kohtumine hagejaga, teksti kirjutamine ja tõendite kogumine) kulu ei saa kohtu hinnangul ületada kokku 7 tundi. Hagiavaldus on küll 11 leheküljel, kuid tekst on kirjutatud suure reavahega. Sama dokumendi maht ei ületaks reavahe 1,0 korral kaheksat lehekülge. ning tegelikkuses ei ole dokumendi maht suurem kui kostja riigilõivu kulu 50 eurot. Selle tundide arvu sisse peab kohtu hinnangul kuuluma ka lisa 15 esitamise kulu, mille hageja on toonud välja eraldi ajakuluna 0,2 tundi, summas 26 eurot. Hagi lisad tuli hagejal esitada koos hagiavaldusega, mitte hiljem. Selle kulu põhjendatud osa on seega kokku 910 eurot. 26.03.2019 seisukoha koostamise ajakulu koos kostjate vastuste tutvumisega (19.03.2019 ja 26.03.2019 kirjed) kokku ei saa kohtu hinnangul ületada 3 tundi. Kostjate vastused ei olnud mahukad dokumendid ning valdavas ulatuses kostjad kordasid üksteist. Samuti ei ole 26.03.2019 seisukohas toodud välja märkimisväärses koguses uusi asjaolusid. Arvestades, et 1h ulatuses on kulu seotud ka teise esindaja toimingutega, on põhjendatud kulu kokku (1*160+2*130) 420 eurot. Kohtuistungi kestus oli 40 minutit. Kohtu hinnangul ei saanud, arvestades dokumentide väikest mahtu ja seda, et hageja esindaja oli juba tutvunud kõigi seni esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuluda istungile ja selleks ettevalmistumisele kokku enam, kui kaks tundi. Seega on antud kulu põhjendatud kokku ulatuses (2*130) 260 eurot. Ülejäänud kirjed on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Kokku on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud summas 1752,50 eurot. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud järgmises ulatuses: õigusabikulu kokku 1752,50 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 700 eurot, kokku eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud 2452,50 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.