Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

ASJAOLUD

20.10.2017 esitas Xxxavalduse Zsaca Yameogo OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja nõue tuleneb tsiviilasjas 2-15-116821 väljamõistetud võlgnevusest ja menetluskuludest. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.

10.01.2018 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi aja ja kohustas võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Võlgnik avaldusele vastu ei vaielnud. 31.01.2018 kohtumäärusega andis kohus tähtaja avaldajale kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 300 euro tasumiseks. Avaldaja tasus nõutud summa 02.02.2018. 07.02.2018 nimetas kohus ajutiseks halduriks Raivo Piirla. Ajutine haldur esitas 27.02.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks 2016.a. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 6717,39 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu. Välistada ei saa ka kuriteo tunnustega tegu xxx poolt. Ettevõtte endine osanik ja juhatuse liige xxx ei ole pidanud vajalikuks ettevõtte majandustegevusega tegeleda ja ettevõtte ees olevaid kohustusi täita, vaid pidas õigeks ettevõtte varad võõrandada ja oma osa välismaal resideeruvale ühingule võõrandada, kes pole edasiste tegevuse käigus ühingu majandustegevuse vastu mingit huvi tundnud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleks lugeda ettevõtte ebaefektiivset majandustegevust. Tagasivõitmise võimalused selguvad täiendavate asjaolude kontrollimisel. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 01.03.2018 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri ja võlgnik seadusliku esindaja. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnikul ajutise halduri tasu osas vastuväiteid polnud. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, paludes menetluskulud kindlaks määrata. Raivo Piirla on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 20.10.2017 esitas Xxxavalduse Zsaca Yameogo OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et kohustusi on vähemalt 6 717,39 euro ulatuses, vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 07.03.2018 kell 12:00. Pankrotihaldur Raivo Piirla on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Raivo Piirla vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Raivo Piirla pankrotihalduriks.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuid välistada muid põhjuseid. Edasise menetluse käigus tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjus ning aeg selgeks teha. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 819 eurot (lisandub käibemaks 163,80 eurot) ja kulude katteks 64 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 819 eurot (9 h x 91 eurot), lisandub käibemaks 163,80 eurot) ja kulude katteks 64 eurot, mis tuleb välja maksta deposiidi arvelt. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Avaldaja esitas 23.01.2018 ja 01.03.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes menetluskulud kindlaks määrata (ja 23.01.2018 ka välja mõista). Kuludeks on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 528 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud järgnevalt: -

Pankrotiavalduse koostamine – 2,5 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu,

-

01.03.2018 kohtuistung, ettevalmistus – 1,5 h - kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud ajakulu.

Lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot + käibemaks peab kohus mõistlikuks advokaadi puhul. Kohus peab põhjendatuks seega õigusabikulusid 4 h, so 528 eurot (sh käibemaks). Samuti on vajalik ja põhjendatud riigilõiv 300 eurot. Kokku on menetluskulud 828 eurot.

Kohus ei saa aga menetluskulusid võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.