3.Jätta menetluskulud kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt J. J’lt ja OÜ-lt Mätliku solidaarselt hageja Tatoli AS kasuks menetluskulud kokku summas 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 120 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 200 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.Tatoli AS esitas 01.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 2 306.10 euro saamiseks. Kohus tegi 09.11.2017 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule J. J 21.11.2017 aadressil xxxx ja võlgnikule OÜ Mätliku 21.11.2017 aadressil xxxx kätte toimetatud. Võlgnikud esitasid nõudele vastuväited. 07.12.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Tatoli AS nõue J. J ja OÜ Mätliku vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus keeldus 18.12.2017 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
2.18. detsembril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad sõlmisid 10.05.2017 kokkuleppemaksegraafiku, mis tulenes hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust nr 26042013 ja selle 24.02.2017 sõlmitud lisast. Kokkuleppe-maksegraafiku p. 1.3. kohaselt ühines selle kokkuleppega kostja I solidaarvõlgnikuna. Kokkuleppe 1.6. kohaselt on alates kokkuleppe sõlmimisest kreeditoril õigus nõuda võla tasumist nii deebitorilt kui solidaarvõlgnikult. Kokkuleppe p. 2.1. kohaselt võtsid solidaarvõlgnik ja/või deebitor endale kohustuse tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus summas 1 600 eurot + laenulepingust tulenev kokkuleppeline intress 80 eurot + võlgnevuse ajatamise kokkuleppeline kulu 80 eurot, kokku summas 1760 eurot järgmise maksegraafikuga alusel: 30.05.2017 100 eurot; 30.06.2017 160 eurot; 30.07.2017 200 eurot; 30.08.2017 200 eurot; 30.09.2017 500 eurot; 30.10.2017 600 eurot.
3.Kokkuleppe p. 2.3. kohaselt: Punktides 2.1. nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik ja/või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik lepingust tulenevad maksed. Kokkuleppe p. 2.4. kohaselt: Punktis 2.3. sätestatud rikkumisel on solidaarvõlgnik ja/või deebitor kohustatud kreeditorile tasuma leppetrahvi 300 eurot. Kokkuleppe 2.5. kohaselt: Punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on solidaarvõlgnik ja/või deebitor kohustatud tasuma võlausaldajale viivist null koma viis 2 (4)
2-17-124592 protsenti (0,5%) iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja tasus võlga alljärgnevalt: 01.06.2017 100 eurot; 14.06.2017 100 eurot; 11.09.2017 200 eurot. Rohkem kostjad hagejale võlga tasunud ei ole.
4.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevus kokku 2 648.50 eurot ja menetluskulud 575 eurot.
5.Juhul, kui kostjad ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale I ja kostja II seaduslikule esindajale 10.02.2018 isiklikult kätte toimetatud. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
8.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud nende ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 alusel solidaarselt kogu haginõude 2 648.50 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 1 360 eurot, viivised 988.50 eurot, leppetrahv 300 eurot.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.
11.Hageja on tasunud 01.11.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 81.60 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 4-6, 31) ja 04.12.2017 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 193.40 eurot (maksekorraldus nr 9160, toimikus lk 30), kokku 275 eurot. 3 (4)
2-17-124592 Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 300 eurot, 2,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 18.12.2017 hagiavalduse (t. lk. 19-22, millest sisuline tekst 1,5 lk).
14.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1 tund (1,5 lk x 40 min : 60 min).
15.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
16.Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjatelt 120 eurot (120 x 1 tund). Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 395 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 120 eurot ja riigilõiv 275 eurot.
17.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.