XXXX avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr XXXX
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: võlgnik XXXX
XXXX);
(isikukood XXXX; elukoht
Avaldaja esindaja Tamara Vologžanina (OÜ JuristConsult; e-post: [email protected]); Puudutatud isik (sissenõudja): XXXX XXXX; elukoht XXXX; e-post: XXXX).
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXX rahuldamata.
avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr XXXX
2.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja XXXX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.31.12.2017.a esitas XXXX Harju Maakohtule hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXXX koos avaldusega täiteasja nr XXXX ajatamiseks.
2.05.01.2018.a määrusega eraldas kohus XXXX hagist täiteasja nr XXXX ajatamiseks. Tsiviilasja numbriks sai 2-18-241.
3.Avaldusest ja kohtutoimikust nähtub, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses täiteasi nr XXXX, kus sundtäidetakse Tartu Maakohtu 22.08.2006.a otsusest nr 2-06-15163 tulenevat elatise võlgnevust perioodil 23.02.2011 – 21.11.2016.a summas 5 597,31 eurot (14.09.2017.a seisuga). Avaldaja sissetulekuks on minimaalne töötasu. Avaldaja on elatise tasumiseks, jalanõude ning riiete ja auto ostmiseks võtnud laenu. Sõidukile on kohtutäituri poolt seatud keelumärge. Kuna avaldajal ega tema praegusel abikaasal ei ole enda eluruumi, siis nad üürivad elamispinda. Elamispinna üüri ja kommunaalteenuste tasu igakuiselt on 250 eurot (eluruumis elab avaldaja, tema praegune abikaasa ja viimase kaks alaealist last). Kostja vajaduste suurus on järgmine: eluasemega seotud kulud 62,50 eurot/kuus (250 : 4 inimese peale), mobiiltelefoni tasu umbes 10-15 eurot/kuus, toidukulud 180 eurot/kuus. Jalanõusid, riideid, ravimeid ja hügieenitarbeid ostab avaldajale tema praegune abikaasa, kelle ülalpidamisel on veel kaks alaealist last tema eelmisest abielust XXXX (ik XXXX ) ja XXXX (ik XXXX ). Arst ei luba avaldajal keevitajana töötada ja seoses tervisliku seisundiga soovitas vähendada töökoormust. Avaldaja tervise olulise halvenemise tõttu pole avaldajal võimalik töötada oma erialal või töötada mitmel töökohal. Sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega. Avaldaja raske majandusliku olukorra tõttu palub ta ajatada täiteasjas nr XXXX tasumisele kuuluva summa ja võimaldada tasuda see maksegraafiku alusel igakuiselt summas 150 eurot kuus. Puudutatud isiku seisukoht
4.Sissenõudja on kohtu 06.02.2018.a vastusenõude kätte saanud avaliku e-toimiku vahendusel 06.02.2018.a, kuid ei ole avalduse osas tähtaegselt kirjalikku seisukohta esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
6.Kohus leiab, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks."
2-18-241
7.Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Kohtutoimikust nähtub, avaldaja suhtes on kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses täiteasi nr XXXX, kus sundtäidetakse Tartu Maakohtu 22.08.2006.a otsusest nr 2-06-15163 tulenevat elatise võlgnevust perioodil 23.02.2011 – 21.11.2016.a (tlk 45, täitmisteade). Samuti nähtub, et võlajääk 14.09.2017.a seisuga on 5 597,31 eurot (tlk 55, konto arestimise akt). Avaldaja soovib võlgnevuse ajatada, tasudes igakuiselt 150 eurot. Kohus märgib, et avaldaja taotletav ajatamise viis ei ole ülalviidatud lahendi põhimõtetega ja sissenõudja huvidega kooskõlas, kuivõrd 150euroste osamaksetena kuluks võlgnevuse tasumiseks 38 kuud.
8.Avaldaja väited, mis puudutavad tema majanduslikku seisundit on osaliselt tõendamata ja vastuolulised. Avaldaja on tõendanud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 407 eurot (tlk 63, pangakonto väljavõte). Samuti on avaldaja tõendanud, et tal on mitmed täitmata kohustused erinevate võlausaldajate ees, mille katteks teeb igakuiseid makseid (tlk 63 pöördel ja tlk 64, pangakonto väljavõtted).
9.Avaldaja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, kuidas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse jätkamine, sh avaldajale kuuluva arestitud vallasvara (sõiduki; tlk 66, keelumärke seadmise avaldus) võõrandamine, toob avaldajale ja tema ülalpeetavale kaasa rasked tagajärjed. Avaldaja on esile toonud, et teda peab üleval tema praegune abikaasa XXXX, mistõttu ei ole alust arvata, et avaldaja elukvaliteet ja hakkamasaamine muutuks täitemenetluse jätkudes halvemaks. Avaldajal ei ole peale sissenõudja teisi lapsi, mistõttu ei ole võimalik väita, et täitemenetluse jätkamisel jääks mõni avaldaja ülalpeetav raskesse olukorda. Avaldaja suhtes täitemenetluse jätkumine tavapärases korras ei mõjuta avaldaja poolt märgitud alaealiste laste (XXXX ik XXXX ja XXXX ik XXXX) elukvaliteeti, kuivõrd nimetatud laste ülalpidamiskohustus lasub nende vanematel, mitte avaldajal. Lisaks ei ole avaldaja kohtule tõendanud, et ta oleks taotletud viisil ja ulatuses võimeline sundtäidetavat nõue tasuma.
10.Avaldaja on ka viidanud, et täitemenetluse ajatamiseks annab aluse tema kehv tervislik seisund, mis ei võimalda tal töötada tema erialale sobival töökohal või teha muud tööd täiskoormusel. Avaldaja on väite tõendamiseks esitanud kohtule arstitõendi (tlk 67), millelt nähtub, et avaldaja on peremeditsiini doktori sõnul ravil ja jälgimisel pulmonoloogi ja hematoloogi juures. Kohus märgib, et nimetatud tõendist ei ole võimalik tuletada, et avaldaja töövõime oleks mingil määral vähenenud. Samuti ei ole võimalik leida kinnitust avaldaja väitele, et arst oleks tal keelanud mingil alal töötamise. Seega ei ole avaldaja ka tõendanud oma tervislikku seisundit puudutavaid väited sellisel määral, mis annaks aluse tema suhtes läbiviidava täitemenetluse ajatamiseks.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja avaldus sundtäitmise ajatamiseks põhjendatud ega tõendatud ning ei avaldaja toodud põhistus ei kaalu üles sissenõudja huvi nõude kiireks rahuldamiseks. Kohus jätab XXXX avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr XXXX rahuldamata.
12.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest
peab kandma. Kuivõrd käesolev lahend on tehtud selgelt avaldaja huvides, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada võlgnike avalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist, kuna puudutatud isik ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et puudutatud isik esitab pärast lahendi jõustumist kohtule selleks vastava avalduse.