Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 03.05.2017 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi EUROSAFE OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 09.03.2017 osanike koosolekul tehtud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada kostja 09.03.2017 osanike koosolekul tehtud otsused kehtetuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 09.03.2017 kostja osanike koosolek, millise kokkukutsumise teatega sai hageja tutvuda üks päev pärast teate saatmist ehk 03.03.2017. Toimunud osanike koosolekul otsustati anda hagejale tähtaeg 24 152,43 euro suuruse kostja kassapuudujäägi hüvitamiseks 10 päeva jooksul, anda hagejale tähtaeg 42 352,03 euro suuruse EUROSAFE SIA kassapuudujäägi hüvitamiseks 10 päeva jooksul ja jätta kostja põhikirja punkt 2 muutmata. Kostja osanike koosoleku läbiviimisel on rikutud ÄS § 172 lg 1 sätestatud tähtaega. Hageja sai osanike koosoleku kokkukutsumise teatega tutvuda alles 03.03.2017, mistõttu koosoleku kokkuutsumise korda on oluliselt rikutud. Osanike koosoleku toimumise etteteatamise tähtaja rikkumine toob kaasa 09.03.2017 koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Juhuks, kui kohus leiab, et antud juhul osanike otsus ei ole tühine, esitas hageja alternatiivse nõude tunnistada kostja osanike 09.03.2017 koosoleku otsused kehtetuks ÄS § 178 lg 1 alusel. Antud juhul kutsuti 09.03.2017 kostja osanike koosolek kokku kostja osaniku UKAM Investment Group OÜ nõudel, kuid osanike koosoleku teatele ei olnud lisatud otsuse eelnõusid. Lisaks sellele puudusid viited võimalusele tutvuda otsuse eelnõudega. Kostja põhikirjas puuduvad erireeglid seoses otsuse eelnõudega, mistõttu kohaldub ÄS sätestatu. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu summas 2059,20 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palus hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited hagile Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole nõus, et koosoleku teade saadeti hagejale hilinemisega. Hagiavalduse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadeti hagejale e-kirja teel 02.03.2017. Pooled ei vaidle selle üle, et tegu oli sellise epostiaadressiga, mida hageja kasutas suhtluses kostjaga. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta ei ole koosoleku teadet kätte saanud. Osanike koosolek toimus 09.03.2017 ning koosoleku

kokkukutsumise teade saadeti hagejale e-kirja teel 02.03.2017. Seega oli hagejal enne koosoleku toimumist teatega tutvumiseks 7 päeva. 09.03.2017 koosolekul võisid osanikud, hoolimata võimalikest koosoleku kokkukutsumise korra rikkumistest, otsused vastu võtta ÄS § 1721 esimese lause järgi. 09.03.2017 osanike koosoleku esimeses ja teises päevakorra punktis otsustati esitada hageja kui kostja endise juhatuse liikme vastu nõuded. Kostja märkis, et sellise otsuse vastuvõtmiseks puudub hagejal ÄS § 177 lg 1 järgi hääletamisõigus. Kostja oli seisukohal, et ÄS § 1721 teise lause järgi on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks nende osanike heakskiiduga, kellel ei ole piiranguid hääleõiguse teostamiseks. Käesoleval juhul on 09.03.2017 osanike koosoleku esimeses ja teises päevakorra punktis märgitud otsuste vastuvõtmise poolt hääletanud 100% kostja osanikest, kellel on selliste otsuste vastuvõtmiseks hääleõigus. 100% poolt hääletamine kõrvaldab igal juhul koosoleku kokkukutsumise korra võimaliku rikkumise ÄS § 1721 nii esimese kui ka teise lause järgi. Hageja ei ole hagis välja toonud, missugune 09.03.2017 osanike koosolekul vastu võetud otsustest, mis seaduse või osaühingu põhikirja normiga oleks vastuolus. Protseduuriliste reeglite rikkumistele tuginedes oleks hageja õigustatud nõudma otsuse tühisuse tuvastamist ÄS § 1771 lg 1 alusel juhul, kui protseduurilised reeglid olid rikutud oluliselt. Hageja poolt kohtule esitatud koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et 09.03.2017 koosoleku on kokku kutsunud kostja juhatus, mitte kostja osanikud. Seestõttu on asjakohatud hageja viited ÄS § 1712 lg 2 rikkumisele. Kohased ei ole samuti hageja väited ÄS § 192 lg 2 rikkumise kohta, mille kohaselt tuleb osakapitali suurendamisel esmalt muuta põhikirja ja pärast seda saab suurendada osakapitali. Kostja rõhutas, et 09.03.2017 osanike koosolekul ei ole kostja osakapitali suurendamise osas üldsegi hääletamist toimunud, kostja põhikirja punkt 2 otsustati jätta muutmata. Maakohtu otsus 11.12.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tuvastas kostja 09.03.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis kohus kostja knada ning mõistis kostjalt hageja kausks välja menetluskulud 2359,20 eurot ja viivise hüvitamsiele kuuluvatelt menetluskuludelt (2359,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.09.2017 määruses (t/l 67). Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja osanik (t/l 5). Samuti ei ole vaidlust selles, et 09.03.2017 toimus kostja osanike koosolek, millel osalesid registreerimislehe järgi hageja esindajad ja Ukam Investment Group OÜ esindaja (t/l 15-17). Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 02.03.2017 kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsub kostja juhatus osaniku Ukam Investment Group OÜ nõudel kokku nimetatud äriühingu osanike erakorralise koosoleku 09.03.2017 kell 12.00 aadressil Jõe 3, Tallinnas Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kontoris järgmise päevakorraga: 1. Nõuete esitamine endise juhatuse liikme XX vastu OÜ kassapuudujäägi hüvitamise osas; 2. Nõuete esitamine endise juhatuse liikme XX vastu SIA Eurosafe (OÜ tütarettevõte) kassapuudujäägi hüvitamise osas; 3. OÜ osakpitali suurendamine ja OÜ põhikirja punkti nr. 2 muutmine (t/l 11 pöördel).

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – e-kirja väljatrüki kohaselt on hagejale edastatud eelpool viidatud koosoleku kokkukutsumise teade 02.03.2017 kell 16:00:30 (t/l 10, 43). Kostja 09.03.2017 toimunud osanike koosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. Kui 10 päeva jooksul pole kahju hüvitatud, esitatakse avaldus politseile. 2. Kui 10 päeva jooksul kahju ei hüvitata, esitatakse avaldus politseile. 3. Otsust ei ole vastuvõetud (t/l 22-24). Hageja on seisukohal, et kostja 09.03.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Kostja vaidleb sellele vastu. Kuivõrd kostja põhikiri ei reguleeri koosoleku kokkukutsumise korda, tuleb antud juhtumil juhiduda äriseadustiku (ÄS) vastavatest sätetest (t/l 41). ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja on hagejale edastanud 02.03.2017 kell 16:00:30 e-kirja teel manusena kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teate (t/l 10, 11 pöördel, 43). Seega on hageja saanud koosoleku kokkukutsumise teate kätte 03.03.2017 (vt. selle kohta Riigikohtu 29.11.2017 otsust kohtuasjas nr. 2-16-8010 punkt 13). Sellest tulenevalt ei ole kostja osanike 09.03.2017 koosoleku toimumise ajast hagejat teavitatud kooskõlas ÄS § 172 lg-g 1. Õiguskirjanduses on leitud, et vähemalt ühenädalase etteteatamise nõue on absuluutne nõue, millest mööda minna ei saa, nt ei saa ühepäevast hilinemist lugeda ebaoluliseks (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühingiõigus I. Lk 208). ÄS § 1721 kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on 29.11.2017 otsuses kohtuasjas nr. 2-16-8010 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas osaühingu kohta kehtiva samasuguse sisuga ÄS § 1721 tõlgendamisel leidnud, et kõnealuses normis on sätestatud kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu 24.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-144-17, p 15). Kolleegium jäI selle seisukoha juurde, kuid märkis, et olukorras, kus rikkumine

selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esindajad osalesid 09.03.2017 toimunud kostja osanike koosolekul (t/l 17 pöördel), kuid hageja esindajad esitasid taotluse koosolek ära jätta seoses koosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaja rikkumisega (t/l 22 pöördel). Samuti on hageja edastanud 24.03.2017 kostjale taotluse 09.03.2017 osanike koosoleku protokolli täiendamiseks (t/l 25-26). Seega ei ole hageja andnud nõusolekut 09.03.2017 osanike koosoleku pidamiseks ning kõrvaldatud ei ole ÄS § 172 lg 1 tähtaja mittejärgimine. Maakohus leidis, et hageja on esitanud 09.03.2017 osanike üldkoosolekul vastuväite koosoleku toimumise osas ning seega ei ole hageja kiitnud heaks üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kostja 09.03.2017 osanike koosoleku otsused on tühised. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et antud juhtumil puudub hagejal heakskiidu võimalus, kuivõrd koosoleku esimeses ja teises päevakorra punktis otsustati esitada hageja, kui kostja endise juhatuse liikme vastu nõuded ning sellise otsuse vastuvõtmiseks puudub hagejal ÄS § 177 lg 1 järgi hääletamisõigus. Maakohus asus seisukohale, et arvestades asjaolu, et hageja vastu oli koosoleku päevakorra kohaselt plaanis esitada nõudeid, hageja hääleõiguse piirangut, et sooviti muuta äriühingu põhikirja ja suurendada osakapitali ning et hagejale kuulub 49 % äriühingu osadest, oli just kostjal kohustus tagada, et hagejale edastatakse teade koosoleku kokkukutsumise kohta õigeaegselt ning et viimasele jääb piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. Lisaks peavad vaidlevad pooled teineteise suhtes käituma hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt (VõS § 6 ja 7). Kohus leidis, et kostja antud juhul selliselt käitunud ei ole. Kuivõrd kohus oli seisukohal, et kostja 09.03.2017 osanike koosoleku otsused on tühised, ei andnud kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele, milles paluti kehtetuks tunnistada kostja 09.03.2017 osanike koosoleku otsused (TsMS § 442 lg 8). Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb kostja 09.03.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot (t/l 34) ja õigusabikulu 2059,20 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 7577, 79 pöördel). Kostja hageja õigusabikuludele vastu ei vaielnud. Hageja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leidis, et tunnitasu määr 144 eurot (120 + 20 %) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015 määrus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015 otsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud dokumendite ja muude tõenditega 2 tundi, koostanud hagi 7,7 tundi, analüüsinud kostja vastust 1 tund, koostanud hageja vastuse kostja vastusele 2 tundi, ettevalmistanud kohtuistungiks 0,5 tundi, koostanud täiendavate tõendite taotluse 0,3 tundi ja osalenud 08.11.2017 kohtuistungil 1 tund. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 14,3 tundi. Maakohus leidis, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ja tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulu

kokku summas 2059,20 eurot (14,3 tundi x 120 eurot = 1716 eurot + 20%). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot (t/l 34). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg-ga 2. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2359,20 eurot, millest riigilõv 300 eurot ja õigusabikulu 059,20 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 rahuldas kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus 10.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 11.12.2017 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et 11.12.2017 otsuse tegemisel on Harju Maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning jätnud kohaldamata materiaalõiguse normi, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Menetlusõiguse normide rikkumine ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine on viinud sisuliselt valele otsusele. Kostja vaidlustab Harju Maakohtu 11.12.2017 otsust täies ulatuses, sealhulgas menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse osas. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud kohtuotsuses, et kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadeti hagejale e-kirja teel 02.03.2017 kell 16:00:30 (t l 10, 43). Kostja ei ole nõus sellest tehtud maakohtu järeldusega, et koosoleku teade saadeti hagejale hilinemisega. Osanike koosolek toimus 09.03.2017 ning koosoleku kokkukutsumise teade saadeti hagejale e-kirja teel 02.03.2017. Seega oli hagejal enne koosoleku toimumist teatega tutvumiseks seitse päeva (2,3,4,5,6,7,8). Asjakohatu on vaidlustatud otsuses maakohtu viide Riigikohtu seisukohale lahendis nr 2-168010, mille punktis 13 on Riigikohus leidnud, et mõistlik võimalus tutvuda e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. ÄS § 1771 lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul rikuti koosoleku kokkukutsumise korda selliselt, et rikkumise tagajärjeks peaks olema koosoleku tühisus. Hageja on ise väitnud, et ta tutvus üldkoosoleku kokkukutsumise teatega 03.03.2017. Koosolekul esitatud volikirja järgi oli hagejal kliendileping advokaadibürooga sõlmitud hiljemalt 07.03.2017. 09.03.2017 koosolekul on hageja esitanud hulgalisi taotlusi seoses koosolekuga ja koosolekul lahendamisele pandud küsimustega. Seega nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on ilmunud 09.03.2017 üldkoosolekule täielikult informeerituna ja üldkoosoleku läbiviimiseks ettevalmistatuna. ÄS § 171 lg 4 esimene lause näeb ette, et osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, kuhu mh kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. ÄS § 171 lg 4 kolmanda lause kohaselt kirjutavad nimekirjale alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Eeltoodust tuleneb, et kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega.

Kohtule esitanud 09.03.2017 koosoleku protokolli lisana koostatud koosolekul osalenud osanike nimekirja kohaselt osales 09.03.2017 koosolekul hageja isiklikult ja kaks hageja lepingulist esindajat. Kohtule esitatud 09.03.2017 koosoleku protokolli kohaselt on hageja oma hääletamisõigust teostanud. Vaidlust ei ole selles, et 09.03.2017 koosolekul on võtnud osa kõik kostja osanikud. Sellest tuleneb, et 09.03.2017 koosolekul võisid osanikud, hoolimata võimalikest koosoleku kokkukutsumise korra rikkumistest, otsused vastu võtta ÄS § 1721 esimese lause järgi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-44-17 punktis 15 selgitanud samuti, et teise juhtumina on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks ÄS § 1721 teise lause järgi nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiiduga koosolekul vastu võetud otsustele. Seega esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. 09.03.2017 osanike koosoleku päevakorras oli kolm päevakorra punkti. Kolmas päevakorra punkt sisaldas endas sisuliselt kaks otsust - kostja osakapitali suurendamine ja kostja põhikirja punkti nr 2 muutmine. Kohtule esitatud koosoleku protokolli kohaselt ei ole kostja osakapitali suurendamise osas üldsegi hääletamist toimunud, kostja põhikirja punkt 2 otsustati jätta muutmata põhjusel, et hageja hääletas otsuse vastuvõtmise vastu. Seega on hageja oma hääletamisõiguse kasutamise tõttu saavutanud temale soodsa otsustuse. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus kas üldse või vajalikus ulatuses analüüsimata esemese astme kohtumenetluses esitatud järgmised kostja vastuväited:  hagejal puudub tuvastushuvi 09.03.2017 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks;  olukorras, kus otsuse vastuvõtmiseks puudub osanikul hääletamisõigus, puudub osanikul ka otsuse heakskiidu võimalus. ÄS § 1721 teise lause järgi on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks nende osanike heakskiiduga, kellel ei ole piiranguid hääleõiguse teostamiseks. 09.03.2017 osanike koosoleku päevakorras oli kolm päevakorra punkti. Kolmas päevakorra punkt sisaldas endas sisuliselt kaks otsust - kostja osakapitali suurendamine ja kostja põhikirja punkti nr 2 muutmine. Kohtule esitatud koosoleku protokolli kohaselt ei ole kostja osakapitali suurendamise osas üldsegi hääletamist toimunud, kostja põhikirja punkt 2 otsustati jätta muutmata. Hagejal ei tekkinud sisuliselt vastuvõtmata jäetud otsustest mistahes õigusi ja kohustusi osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seega 09.03.2017 osanike koosoleku kolmandas päevakorra punktis märgitud otsuste tühisuse tuvastamine ei mõjuta hageja õiguslikku positsiooni, mistõttu puudub tal vastava nõude esitamise vastu tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et maakohus on 11.12.2017 otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on aluseks kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse punktis 2.4.3 toodud motiividel palub kostja tühistada 11.12.2017 otsuse ning jätta hagi läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus ei pea hagi läbivaatamata jätmist võimalikuks, siis palub kostja tühistada 11.12.2017 otsus ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hoolimata hagi rahuldamisest ei ole põhjendatud maakohtu otsuses jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse punktist 2.4.3 tuleneb, et otsuste

tühisuse tuvastamine ei mõjuta hageja õiguslikku positsiooni. Kostja leiab, et hagimenetluse ainukeseks eesmärgiks ei või olla menetluskulude väljamõistmine teiselt poolelt. Kostja seisukohalt õigusliku huvi puudumise korral on hagi esitamise näol tegemist menetlusõiguse kuritarvitamisega. Kostja leiab, et vaidluse tulemusest hoolimata tuleb kõik menetluskulud menetlusõiguse kuritarvitamise tõttu jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Vaidlustatud kohtuotsusega on kostjalt väljamõistetud hageja kasuks muuhulgas õigusabikulud 2059,20 eurot. Kostja seisukohalt on hageja poolt taotletud õigusabikulud valdavas osas põhjendamatud. Põhjendamatud on eelkõige kulud selgitusega „tutvumine dokumenditega ja muude tõenditega” - 2 tundi ja “hagi koostamine” - 7,7 tundi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud kostja kanda.

rahuldamata,

maakohtu

otsuse

muutmata

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud hageja nõude rahuldamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb nõue rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks maakohtu otsus põhjendamata ja vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kui kostja on hagejale edastanud 02.03.2017 kell 16:00:30 e-kirja teel manusena EUROSAFE OÜ osanike koosoleku kokkukutsumise teate, siis on hageja saanud koosoleku kokkukutsumise teate kätte 03.03.2017 (vt. selle kohta Riigikohtu 29.11.2017 otsust kohtuasjas nr. 2-16-8010 punkt 13). Sellest tulenevalt ei ole kostja osanike 09.03.2017 koosoleku toimumise ajast hagejat teavitatud kooskõlas ÄS § 172 lg-ga 1. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kui isegi hüpoteetiliselt eeldada, et hageja sai e-kirja kätte 02.03.2017, siis see ei muudaks asja lahendust. Nimelt ÄS § 172 lg 1 kohaselt

pidi hagejale jääma vähemalt nädal (7 päeva) aega selleks, et ennast koosolekuks ette valmistada. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkab 7-päevane tähtaeg kulgema 03.03.2017 ja viimaseks päevaks on 09.03.2017. Järelikult pidanuks kostja kooskõlas ÄS § 172 lg-ga 1 osanike koosoleku korraldama mitte varem kui 10.03.2017. Koosolek toimus aga 09.03.2017, seega tähtaja rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-10-17 p-s 16 märkinud järgmist: „Osanikele osanike koosoleku toimumisest teatamist reguleerib ÄS § 172 lg 1, mille teise lause kohaselt tuleb koosoleku kokkukutsumise teade saata osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Sama sätte neljanda lause kohaselt peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 1771 lg 1 esimese lause kohaselt on osanike otsus tühine mh siis, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium märgib, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada“. Riigikohus on 29.11.2017 otsuses kohtuasjas nr. 2-16-8010 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas osaühingu kohta kehtiva samasuguse sisuga ÄS § 172 1 tõlgendamisel leidnud, et kõnealuses normis on sätestatud kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu 24.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-144-17, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid märgib, et olukorras, kus rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esindajad osalesid 09.03.2017 toimunud kostja osanike koosolekul (t/l 17 pöördel), kuid hageja esindajad esitasid taotluse koosolek ära jätta seoses koosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaja rikkumisega (t/l 22 pöördel). Samuti on hageja edastanud 24.03.2017 kostjale taotluse 09.03.2017 osanike koosoleku protokolli täiendamiseks (t/l 25-26). Seega ei ole hageja andnud nõusolekut 09.03.2017 osanike koosoleku pidamiseks ning kõrvaldatud ei ole ÄS § 172 lg 1 tähtaja mittejärgimine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et arvestades asjaolu, et hageja vastu oli koosoleku päevakorra kohaselt plaanis esitada rahalisi nõudeid, hageja hääleõiguse piirangut, et sooviti muuta äriühingu põhikirja ja suurendada osakapitali ning et hagejale kuulub 49 % äriühingu osadest, oli just kostjal kohustus tagada, et hagejale edastatakse teade koosoleku kokkukutsumise kohta õigeaegselt ning et viimasele jääb piisavalt aega ettevalmistuste

tegemiseks. Lisaks peavad vaidlevad pooled teineteise suhtes käituma hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt (VÕS § 6 ja 7). Maakohus leidis õigesti, et kostja antud juhul selliselt käitunud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt jättis hageja hagiavalduses oma tuvastushuvi selgitamata. Hagejal on õigus hageda vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist, s.t tal on tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hageja tuvastushuvi tuleneb sellest, et hageja on kostja osanik. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Seega on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seda enam, et koosoleku otsuse päevakorra p-id 1 ja 2 olid otseselt seotud hageja isikuga. Hageja vastu esitatavate rahaliste nõuetega sai hageja tutvuda alles 9.03.2017 toimunud koosolekul. Ainuüksi hääletamisel osalemine ei välista osaniku õigust tugineda otsuse tühisusele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on hageja osalenud 9.03.2017 toimunud koosolekul ja osalenud hääletamisel, millega on otsus heakskiidetud. ÄS §-s 172 sätestatud nõuded võib ÄS § 173 lg-test 6 ja 7 tulenevalt järgimata jätta vaid juhul, kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise või kui kõik osanikud otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. ÄS § 172l ei saa tõlgendada koostoimes ÄS § 173 lg-ga 2 selliselt, et 100% osanikest on hääletanud ka siis, kui mõni osanik ei saa tulenevalt seaduses hääletuses osaleda. Hagemisõiguse välistab vaid ÄS § 178 lg 3 teine lause, mille järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlus puudub selles, et hageja on nimetatud vastuväited osanike koosoleku toimumisele esitanud. Apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on menetluskulud hagi rahuldamisele vaatamata põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud kaebuses esile asjaolusid, mis õigustaksid viidatud sätte alusel menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja väide hageja poolt menetlusõiguse kuritarvitamisest, mis kaebusest nähtuvalt seisneb kostja seisukohalt õigusliku huvi puudumise korral hagi esitamises, on arusaamatu ja põhjendamatu. Hagejat ei saa enda õiguste kaitseks kohtusse pöördumise näol pidada menetlusõigusi kuritarvitanuks, arvestades seejuures ka asjaolu, et vaidlustatud maakohtu otsusest ja käesolevast ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on hageja esitanud põhjendatud hagi. Hagejat ei saa pidada menetlusõigusi kuritarvitanuks ka kaebuses märgitud põhjendusel, mille kohaselt ei mõjuta otsuste tühisuse tuvastamine hageja õiguslikku positsiooni, mistõttu puudub hagejal vastava nõude esitamise vastu tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hageja tuvastushuvi puudutavatele kaebuse väidetele on ringkonnakohus andnud hinnangu eespool, jaatades hagejal kostja osanikuna tuvastushuvi olemasolu. Toodud põhjendustel ei anna kaebuse väited alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Samuti ei anna apellatsioonkaebuses esiletoodu alust muuta maakohtu otsust hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ainsaks kostja vastuväiteks hageja

õigusabikuludele on, et need on valdavas osas põhjendamatud, eelkõige kulud selgitusega „tutvumine dokumenditega ja muude tõenditega” 2 tundi ja “hagi koostamine” 7,7 tundi. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, millest hageja eelnimetatud õigusabikulude põhjendamatus kostja hinnnagul tuleneb. Vaatamata asjaolule, et apellatsioonkaebus on selles osas ebapiisavalt põhjendatud, peab ringkonnakohus võimalikuks asja materjalide põhjal hageja õigusabikulude põhjendatust vaidlustatud osas kontrollida. Maakohtule 07.11.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi ajakulu kokku 13,3 tundi, millele lisandub 08.11.2017 istungil osalemise kulu 1 tund, s.o kokku 14,3 tundi, millist ajakulu pidas maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus, kontrollinud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on ekslikult küll märkinud hagi koostamise ajakuluks 7,7 tundi, kuigi hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal hagi koostamisele 7,5 tundi, kuid nimetatud eksimus ei mõjuta siiski maakohtu õiget lõppjäreldust, kuivõrd õigusabile kulunud ajakulu on maakohus kogumis arvestanud siiski õiges mahus. Ringkonnakohtu hinnagul ei saa hageja esindaja ajakulu 2 tundi tutvumiseks dokumentide ja tõenditega ning 7,5 tundi hagiavalduse koostamiseks pidada ülemääraselt suureks. Ajakulu eelmärgitud toimingutele on menetlusdokumentide matu, sisu, vaidluse keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades vajalik ja põhjendatud ning kolleegiumi hinnangul ei esine aluseid vastava kulu vähendamiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohtule 16.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 1843,20 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest ja hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 12,8 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi seisneb järgmistes toimingutes: Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 määrusega tutvumine – 0,1h (6min); apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs – 2h; Harju Maakohtu 11.12.2017 otsusega tutvumine ja selle analüüs – 1h; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 7h; kohtumised kliendiga, õigusliku positsiooni kooskõlastamine kliendiga, menetlusega seonduva selgitamine kliendile ning apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine – 2,5h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,2h (12min). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 12,8 tundi õigusabi osutamiseks apellatsioonimenetluses pidada täies ulatuses põhjendatuks. Põhjendatud ei ole hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv ajakulu 0,2 tundi (12 minutit) menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku

kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Selles osas tuleb hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, pidades silmas apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning vaidluse keerukust, leiab, et ülejäänud hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud toimingud on TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse keerukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga hageja esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega peab ringkonnakohus hageja õigusabikulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks 12 tunni ja 36 minuti ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulud kokku summas 1814,40 eurot (12h 36min x 120 + käibemaks 302,40 eurot). Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.