Võlaõigus › Töövõtulepingud

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused (tl 23-25) OÜ Keskkonnaekspert esitas 14.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Robert Kalmi vastu 3720 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi 11.09.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.09.2017 esitas OÜ Keskkonnaekspert Tartu Maakohtule hagi Robert Kalmi vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Keskkonnaekspert (hageja, tellija) ja Robert Kalm (kostja, töövõtja) 18.09.2013 töövõtulepingu nr B-11-13, millega pooled leppisid kokku puurkaevu projekteerimises ja rajamises kinnistule katastrinumbriga XXXXX:XXX:XXXX vastavalt lepingu dokumentidele. Lepingu p-i 3.1 kohaselt oli tööde maksumuseks 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus küsida tellijalt viivist 0,1%. Lepingujärgsete tööde teostamise tähtajaks oli 31.05.2014. Hageja teostas puurkaevu projekteerimise tööd ning väljastas selle eest kostjale arve nr 14108 summas 540 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja ka tasus. 1.08.2014 esitas hageja kostjale akti projekteerimistööde eest ja lepingu lõpetamise kokkuleppe. 7.08.2014 otsustasid osapooled siiski lepingu täitmisega jätkata ning kinnitasid lepingu lisaga 2 sellekohast soovi. Ühtlasi pikendasid pooled lepingu tähtaega kuni 15.09.2014. 7.08.2014 toimusid kostja kinnistul puurkaevu rajamise ehitustööd. Hageja kasutas lepingu täitmiseks Balti Puurkaev OÜ alltöövõttu. Hageja on nimetatud töö eest alltöövõtjale tasunud Balti Puurkaev OÜ poolt väljastatud arve ja akti alusel. 12.09.2017 teavitas hageja kostjat sellest, et puurkaevu andmed on registreeritud keskkonnaregistris. 12.09.2014 esitas hageja kostjale lõppakti tasumisele kuuluvale summale summas 1860 eurot. 23.09.2014 väljastas hageja kostjale lõpparve nr 14–163 summas 1860 eurot. Kostja ei ole hagejale lepingus märgitud tööde eest tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1860 eurot ning viivise põhinõudelt määraga 0,1% päevas alates 1.10.2014 summas 1860 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (tl 52-56, 119-120) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitab nõudele järgmised vastuväited: -

hageja oli projekteerinud puurkaevu vastavalt enda puurkaevurajamise seadmetele. Ei olnud võimalik, et puurkaevu rajab Balti Puurkaev OÜ, sest nende seadmed ei võimaldanud rajada puurkaevu projekteeritud kujul ja viisil;

-

hageja ei ole allkirjastanud kosja edastatud töölepingu lisa 2, mistõttu töölepingu tähtaeg ei pikenenud. Seega puudus hagejal igasugune õigus ja kohustus teostada 7.08.2014 puurkaevu rajamise ehitustöid XXX kinnistul;

-

hageja esitatud töövõtuleping nr V-15-07-14, mis on hageja väitel koostatud 15.07.2014 ja lepingu tähtajaks märgitud 10.08.2014 on kostja hinnangul väga ebausaldusväärne: lepingu visuaalne väljanägemine on väga sarnane hageja enda lepingutega; lepingu pooled asuvad erinevates Eesti otsades ja tavapäraselt eelistavad kõikide dokumentide allkirjastamist digitaalsel kujul, mida ei ole tehtud antud lepinguga; 31.07.2014 esitas kostja Balti Puurkaev OÜ-le hinnapäringu, mille raames edastas ka hageja poolt tehtud puurkaevu projekti, millele Balti Puurkaev OÜ saatis hinnapakkumise ja tööde teostamise võimaliku aja ning ei teavitanud asjaolust, et omab juba kehtivat lepingut antud puurkaevu rajamiseks, seda enam, et tegemist oli puurkaevu rajamisega Tallinnasse linna territooriumile majandus-joogivee varustamise eesmärgil, mis on erakordne nähtus ja ei ole võimalik, et puurkaevudega tegeleva ettevõtte tegevjuht seda tähele ei pannud või unustas; 1.08.2014 esitas hageja kostjale lepingu lõpetamise kokkuleppe, kuigi tal oli väidetavalt kehtiv töövõtuleping tööde teostamiseks Balti Puurkaev OÜ-ga; kuivõrd hageja peamine tegevusvaldkond on puurkaevude rajamine, siis pidi ta olema teadlik, et Balti Puurkaev OÜ ei oma võimalust rajada projekteeritud kujul ja viisil puurkaeve;

-

XXX kinnistule ei ole hageja ega ükski tema alltöövõtja puurkaevu rajanud. Kostja kinnitab asjaolu, et mitte ükski hageja töötaja, esindaja või alltöövõtja ei ole kunagi viibinud XXX kinnistul. Asjaolu, et Balti Puurkaev OÜ ei ole rajanud XXX kinnistule puurkaevu kinnitab mh Balti Puurkaev OÜ koduleheküljelt leitav kaart, millel on tähistatud rajatud puurkaevud;

-

Balti Puurkaev OÜ poolt hagejale esitatud arve ja selle tasumine ei tee olematuks asjaolu, et hageja ei ole XXX kinnistule rajanud puurkaevu ja ei too kostjale kaasa kohustust tasuda kellelegi millegi eest, kuivõrd tegemist on kolmandate isikute vahelise arveldamisega ja ei puutu käesolevasse vaidlusesse;

-

5.11.2017 kutsus kostja XXX kinnistule AV Geodeesia OÜ geodeedi M.T., kes mõõtis välja Puurkaevu projektis nr VL-21-14 määratud puurkaevu asukoha ning määras projekteeritud ja Tallinna Keskkonnaameti poolt kinnitatud puurkaevu asukoha 1mm täpsusega. Antud punktis ega selle läheduses ei ole ega ei ole kunagi olnud puurkaevu;

-

hageja esitatud ehitisregistri väljavõttest nähtub, et ehitise seisund on „ehitamisel“, millega hageja ise kinnitab asjaolu, et puurkaevu ei ole rajatud. Kui puurkaev oleks rajatud ja kasutamiseks valmis, siis oleks seisund märgitud „kasutusel“. Hageja esitatud Keskkonnaregistri väljavõte läheb vastuollu nii puurkaevu projektiga kui hageja poolt kohtule esitatud väidetega. Erinevalt projektist on keskkonnaregistri väljavõtte kohaselt puurkaevu ülemine osa lahti puuritud 190mm ja alumine osa 114mm läbimõõduga puuriga, seejärel on asetatud puurauku 139,7mm läbimõõduga manteltoru. Samuti on keskkonnaregistri väljavõtte kohaselt puurkaevu puurinud Keskkonnaekspert OÜ ja puurija nimeks on märgitud A.L., kes on hageja juhatuse liige;

-

www.ehitusfoorum.com väljavõtted hageja kohta kinnitavad, et Keskkonnaekspert OÜ tegevusmuster on ühesugune juba väga pikka aega.

Hageja täiendavad seisukohad (tl 95-97, 129-132) Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu: -

poolte kokkuleppel pikendati lepingu tähtaega. 7.08.2014 on kostja e-kirjas kinnitanud, et aktsepteerib lepingu lõpetamise tühistamist ja leping on tema poolest kehtiv. Sama väljendas ka A. L. edastades kostjale omapoolse lepingu pikendamise akti, mille kostja eraldi konteineris ka allkirjastas;

-

puurkaev on rajatud. Kostja puurkaev on kantud nii ehitusregistrisse kui ka registreeritud keskkonnaregistris. Hageja on tasunud Balti Puurkaev OÜ-le kostja kinnistule puurkaevu rajamise eest ning Balti Puurkaev OÜ on kinnitanud hagejale, et on sellise puurkaevu rajanud kostja kinnistule. Balti Puurkaev OÜ on esitanud OÜ-le Keskkonnaekspert allkirjastatud puurimispäeviku. Lisaks kinnitab konkreetse puurkaevu rajamist ka 7.08.2014 töid teostanud Balti Puurkaev OÜ töötaja K.T.;

-

kostja on ise kinnitanud, et Balti Puurkaev OÜ puurkaevu tema kinnistule rajas. Esiteks kinnitab seda Balti Puurkaev OÜ kinnituskiri ja selle lisa 1, millest nähtub, et kostja on ise soovinud allkirjastada Balti Puurkaev OÜ-ga üleandmise-vastuvõtmise akti. Teiseks kinnitab seda kostja korduvalt e-kirjavahetuses hagejaga;

-

asjaolu, et Balti Puurkaev OÜ kodulehele ei ole nimetatud puurkaevu märgitud, on selgitatav sellega, et Balti Puurkaev OÜ kodulehel asuv kaart on illustratiivne, seal paiknevate puurkaevude asukohad ja arv ei ole täpsed. Samuti on kostjale puurkaevu rajajaks hageja, mitte Balti Puurkaev OÜ;

-

kostja on teinud pildid kolm aastat peale tööde üleandmist. Tõenäoliselt on kostja lõiganud puurkaevu manteltoru otsa allpool maapinda madalamaks, rajanud puurkaevu toru otsa ümber betoonrõngastest surfi, katnud selle kaanega ning mullakihiga, misjärel on pind haljastatud;

-

et kaevu on keskkonnaregistrisse sisse kandnud A. L., tuleneb asjaolust, et kostja lepingupartner oli OÜ Keskkonnaekspert, mitte Balti Puurkaev OÜ. Asjaolu, et ehitisregistris on märge „ehitamisel“ sõltub sellest, kas kaevu omanik on esitanud kasutusteatise või mitte. Juhul, kui kostja soovis endale puurkaevu, kuid ei soovi seda kasutada, siis ei vastuta hageja selle eest. Kasutusteatise esitamine ei olnud hageja lepinguline kohustus;

-

tööd on vastu võetud. A. L. edastas kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti 11.08.2017. Kostja keeldus selle allkirjastamisest, mistõttu saatis A. L. akti uuesti 18.08.2017 e-kirjaga juhtides kostja tähelepanu sellele, et akt tuleb allkirjastada või esitada kirjalikud põhjendused allkirjastamisest keeldumise osas 3 tööpäeva jooksul või vastasel juhul loetakse lepingu p-i 6.2 kohaselt tööd vastu võetuks. Kostja ei esitanud mitte ühtegi kirjalikku sisulist vastuväidet lepingus kokku lepitud aja jooksul tehtud töödele. Hageja luges tööd vastu võetuks, millele järgnevalt väljastas hageja kostjale õigustatult ja vastavalt lepingule arve, mille tasumist hageja tänasel päeval soovib;

-

puurkavu rajamisel projektikohase konstruktsiooni muutmine on puurkaevude rajamisel tavaline praktika, kuna peaaegu alati erinevad puurimise käigus selguvad tegelikud geoloogilised olud ja kihtide paiknemised algselt paberil planeeritust. Samuti on erinev puurimisel kasutatav erinevate ettevõtete masinapark, mistõttu ei olegi võimalik täpselt samade diameetritega puurkaevu rajada. Praegusel juhul on rajatud 14,7 mm võrra suurema manteltoruga ja 6 mm võrra suurema alumise osaga e töötava osaga puurkaev. See tagab puurkaevule parema tootlikkuse (töötava osa diameeter on suurem, mis võimaldab ajaühikus suurema hulga vee pääsemise puurauku) ning suurema valiku pumpade kasutamise võimalikkuse puurkaevus. Ühtegi kvaliteeti vähendavat asjaolu suuremate diameetrite kasutamine puurkaevule kaasa ei toonud;

-

diameetri muutmine oli kostjaga eelnevalt kokku lepitud. Kostjaga kokkuleppeliselt teostas tööd hageja alltöövõtja OÜ Balti Puurkaev. Kostja oli saanud ka Balti Puurkaev OÜ-lt eraldi hinnapakkumise, pidas temaga läbirääkimisi ning teadis, et rajatav puurkaev tuleb vähesel määral suurema diameetriga. Tööde lõppemisel esitas

hageja kostjale puurimispäeviku, millele samuti kostja vastu ei vaielnud. Seega ei saa kostja enam esitada hagejale etteheiteid tulenevalt diameetri suurenemisest. Hageja palub jätta tõendina vastu võtmata kostja esitatud ehitusfoorum.com väljavõtted, kuna need ei tõenda käesolevas asjas vajalikke asjaolusid. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on 18.09.2013 sõlmitud töövõtuleping puurkaevu projekteerimiseks ja rajamiseks (tl 27-29). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping vastav töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et puurkaevu projekteerimise tööd on hageja teostanud ning kostja nende eest tasunud. Hageja nõuab tasu kostja kinnistule puurkaevu rajamise eest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole puurkaevu rajamise eest hagejale tasu maksnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omapoolsed töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ning kostjale puurkaevu rajanud. Kohus märgib esmalt, et tõendatud ei ole kostja väited poolte vahel kehtiva lepingu puudumise kohta. 1.08.2014 esitas hageja kostjale lepingu lõpetamise kokkuleppe (tl 36), kuid 7.08.2014 otsustasid pooled siiski lepingu täitmist jätkata ning kinnitasid lepingu lisaga 2 sellekohast soovi. Pooled leppisid kokku lepingujärgsete puurimistööde tähtajas 15.08.2014 ning lõppdokumentatsiooni üleandmise tähtajas 15.09.2014 (tl 38, 102). Nii hageja kui kostja on 7.08.2014 töövõtulepingu lisa 2 allkirjastanud (digitaalallkirjade kinnituslehed tl 39, 103) ning edastanud vastaspoolele (tl 100, 104). VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Hageja tugineb hagis sellele, et puurkaevu rajas kostja kinnistule Balti Puurkaev OÜ, kellega hagejal oli puurkaevu rajamiseks kostja kinnistule sõlmitud alltöövõtuleping. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid: -

15.07.2014 hageja ja Balti Puurkaev OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr V-15-0714 puurkaevu rajamiseks XXX kinnistul (tl 40);

-

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega Balti Puurkaev OÜ on töö hagejale 15.08.2014 üle andnud (tl 43);

-

Balti Puurkaev OÜ 19.08.2014 arve nr 780 (tl 42) ning maksekorralduse (tl 41), millest nähtuvalt on hageja Balti Puurkaev OÜ-le tehtud töö eest tasunud;

-

digitaalselt allkirjastatud puurimispäeviku (tl 134-136), mille Balti Puurkaev OÜ juhatuse liige T.E. ja hageja esindaja A.L. on allkirjastanud 11.08.2014 (digitaalallkirja kinnitusleht tl 136);

-

Balti Puurkaev OÜ juhatuse liikme T.E. antud kinnituse (tl 111), mille kohaselt oli Balti Puurkaev OÜ ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe puurkaevu rajamiseks XXX kinnistule ning Balti Puurkaev teostas nimetatud kinnistul tööd 7.08.2014 ning andis töö üle hagejale, kes on tehtud töö eest neile maksnud. Kinnitusest nähtuvalt tuli 14.08.2014 tuli nende juurde XXX kinnistu omanik Robert Kalm, kes soovis sõlmida Balti Puurkaev OÜ-ga teostatud ja teostatavate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning tasuda neile sularahas 1500 eurot, ilma summat ja töid korrektselt fikseerimata;

-

Balti Puurkaev OÜ töötaja K.T. kinnituse (tl 113) selle kohta, et Balti Puurkaev OÜ rajas puurkaevu XXX kinnistule ning tema isiklikult osales tööde teostamisel;

-

ehitisregistri väljavõtte (tl 105), millest nähtuvalt puurkaev on kantud ehitisregistrisse ning keskkonnaregistri väljavõtte (tl 106-110), millest nähtuvalt puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris;

-

kostja 18.08.2014 e-kirja hagejale (tl 114, 141), milles kostja märkis, et kohale tuli Balti Puurkaev ja tegi töö ära, nagu meil kokku oli lepitud.

-

kostja 24.09.2014 e-kirja hagejale (tl 115, 149), milles kostja märkis, et Balti Puurkaev tegi töö ära nagu ma nendega kokku leppisin.

Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et Balti Puurkaev OÜ on lepingu alusel hagejaga rajanud kostjale kuuluvale XXX kinnistule puurkaevu. Kostja esitatud vastuväited ja tõendid seda kohtu arvates ümber ei lükka. Kostja esitatud fotod (tl 63-64) ei tõenda, et kokkulepitud kohas XXX kinnistul puurkaevu ei ole. Ainult esitatud fotod ei tõenda seda, et neil on tähistatud just puurkaevu asukoht. Samuti ei nähtu fotodelt, millal need on tehtud ning ei ole välistatud, et tähistatud on kinnistul kaks erinevat kohta, tähist on pildistamiseks liigutatud. Ühte, kogu kinnistut hõlmavat fotot kohtule esitatud ei ole. Hageja edastas 11.08.2014 ja 18.08.2014 e-kirjaga kostjale töövõtulepingu nr B-11-13 raames XXX kinnistule rajatud puurkaevu puurimispäeviku, teostatud tööde akti. Hagejale 18.08.2014 ja 24.09.2014 vastuseks saadetud e-kirjades kostja märkis, et Balti Puurkaev, mitte hageja tegi töö ära. Kohtule 12.02.2018 esitatud lõplikes seisukohtades kostja märgib, et ta kirjutas nimetatud e-kirjades, justkui OÜ Balti Puurkaev, kes oli esimene pähe tulev puurkaeve rajav ettevõte, oleks puurkaevu ise hageja asemel rajanud. Kostja seisukohast nähtuvalt oli tegemist ärevas seisundis mõtlematult kirjutatud valeväitega. Kohtu arvates ei ole kostja väide, et tegemist on valeväitega, usutav. Kostja esitatud ehitusfoorum.com väljavõtete osas nõustub kohus hagejaga, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning see tuleb jätta vastu võtmata. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust mh juhul, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Kostja on ehitusfoorum.com väljavõttega soovinud tõendada hageja käitumismustrit, mis ei kuulu käesolevas asjas tõendamiseseme hulka. Pealegi ei nähtu väljavõttest, et varasemalt oleks esinenud juhtumeid, et hageja jätab puurkaevu rajamata, kuid nõuab selle eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-de 2.1 ja 3.1, 3.2 kohaselt oli puurkaevu projekteerimise ja rajamise maksumus kokku 2000 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 2400 eurot). Puurkaevu projekteerimise eest on kostja tasunud hagejale 540 eurot (sh käibemaks). Seega on puurkaevu valmistamise eest hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 1860 eurot (sh käibemaks). Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks peab tasunõue olema muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled olid lepingu p-s 6.2 leppinud kokku töö vastuvõtmises. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-i 6.2 kohaselt tellija kohustus temale esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastama 3 tööpäeva jooksul või sama aja jooksul esitama kirjaliku põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta. Põhjenduse mittesaamisel on töövõtjal õigus lugeda tööd vastuvõetuks ja esitada vastav arve. Hageja on edastanud kostjale 12.09.2014 ja 23.09.0214 allkirjastamiseks töövõtulepingu nr B-11-13 tööde lõppakti ning 23.09.2014 arve teostatud tööde eest (tl 44-47). Arve tasumise tähtpäev oli 30.09.2014. Kostja e-kirjadest hagejale nähtub, et kostja ei allkirjastanud akti ning vaidles arve tasumisele vastu, kuna hageja kaevu puurima ei tulnud ning töö tegi ära OÜ Balti Puurkaev. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et Balti Puurkaev OÜ on lepingu alusel

hagejaga rajanud kostjale kuuluvale XXX kinnistule puurkaevu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et töö tuleb lugeda vastu võetuks. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning tal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasumist. Kostja on välja toonud, et Balti Puurkaev OÜ seadmed ei võimaldanud puurkaevu projekteeritud viisil rajada ning keskkonnaregistrisse puurkaevu kohta kantud andmed ei vasta puurkaevu projektile. Hageja on nõustunud, et puurkaev on projektiga võrreldes veidi suurema diameetriga, kuid puurkaevu kvaliteeti see ei vähenda, pigem tagab see parema tootlikkuse ning suurema valiku pumpade kasutamise võimalikkuse. Isegi kui puurkaev ei vastanud kõiges projektile, ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostjal on seetõttu õigus tasu maksmisest keelduda. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-i 4.3 kohaselt tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise eest on töövõtjal õigus nõuda tellijalt lisaks maksmisele kuuluvale summale ka viivist 0,1% esitatud arve tasumata summast iga hilinenud kalendripäeva eest alates tasumise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast. Hageja palub välja mõista viivise alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast 1.10.2014 summas 1860 eurot. Alates 1.10.2014 kuni hagi esitamise kuupäevani 26.09.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 2031,12 eurot (1860 eurot x 0,1% x 1092 päeva). Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 1860 eurot. Menetluskulud Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1837 eurot. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 325 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu on 1500 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 90 eurot (ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 16 tundi ja 40 minutit. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, on hageja lepingulise ajakulu kokku põhjendatud 11 tunni ulatuses (hagi koostamine ja kohtule esitamine ning sellega seotud toimingud 4 tundi, kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 4 tundi, kostja täiendava vastusega tutvumine ja lõplike seisukohtade koostamine 3 tundi). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1315 eurot (11 tundi x 90 eurot + 325 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.