Asjaõigus › Omandiasjad

asjaõiguslikku lepingut tõestava notari ametialasel kontol, mille osas lepivad pooled lepingus kokku, et notar edastab müügihinna võlaõigusliku müügilepingu tõestamisest hiljemalt 3 tööpäeva (ehk hiljemalt 09.04.2018) jooksul XXXX arveldusarvele nr XXXX . 1.2.3 Kinnistu omand antakse üle notariaalse asjaõiguslepingu alusel. 1.2.4 Asjaõiguslepingu sõlmimise eeldus on XXXXi poolt laenulepingust nr XXXX tulenevate XXXXe, XXXX ja XXXX kohustuste ülevõtmine enne 06.04.2018 ja XXXXe, XXXX ja XXXX vabastamine laenulepingust nr XXXX tulenevatest kohustustest. 1.3 Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2.2 nimetatud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel kuulub tasumisele viivis 0,3% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 1.4 XXXX on avaldanud soovi valida tehingu sõlmimiseks notar. XXXX on kohustatud informeerima XXXXt, XXXX ja XXXX e-posti teel notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajast, notari nimest ning aadressist. Kui ükski kompromissi pooltest ei peaks ilmuma võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisele olukorras, kus XXXX on neid informeerinud vähemalt kaks (2) tööpäeva enne notariaalse tehingu sõlmimist tehingu ajast, notari nimest ja kohast, ning võlaõiguslik müügileping või asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata ning ilmumata jäänud pool ei ole tõendanud ilmumist takistanud vääramatu jõu asjaolu, siis kuulub tasumisele leppetrahv. Iga nimetatud lepingu sõlmimisega viivitatud päeva eest kuulub teisele poolele (kes ei ole rikkumises) maksmisele leppetrahv summas 100 eurot, samuti kuuluvad hüvitamisele kõik vastava rikkumisega seotud kulud (sh kulud õigusabile). 1.5 Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rikkumisena käsitlevad pooled ka laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste mittetähtaegset üle võtmist. 1.6 Nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku müügilepingu notari tasud ja tehingutega seotud riigilõivud tasuvad kostjad ja XXXX. 1.7 Pärast käesolevas määruses nimetatud tingimustel kaasomandi lõpetamist kinnitavad pooled, et neil ei ole üksteise vastu mistahes nõudeid, mis on seotud kaasomandi esemega (sh kasutuseeliste hüvitamise nõudeid). 1.8 Pooled lepivad kokku, et kompromissilepingule kohaldub Eesti Vabariigi materiaalõigus, st lõplikult kohaldatavaks õiguseks on Eesti Vabariigi õigus. Kompromissilepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püütakse lahendada sõbralike läbirääkimiste teel, nende ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

hageja, kostja I, kostja II ja kompromissi osapoole XXXXi poolt. Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku, et lõpetavad aadressidel XXXX, XXXX ja XXXX asuva kinnisasja (kinnistu) kaasomandi. Pooled sõlmivad hiljemalt 06.04.2018 notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu, milles XXXX, XXXX ja XXXX ning XXXX lepivad kokku järgmiselt: XXXX, XXXX ja XXXX müüvad ja XXXX ostab XXXXe, XXXX ja XXXX kaasomandis oleva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosa registriossa nr XXXX kantud XXXX, registriossa nr XXXX kantud kinnisasja asukohaga XXXX Tallinn ja registriossa nr XXXX kantud kinnisasja asukohaga XXXX Tallinn); XXXX tasub XXXXele kaasomandi lõpetamisel omandiõiguse kaotamise eest hüvitise summas 10 000 eurot, mis kuulub tasumisele enne võlaõigusliku lepingu sõlmimist XXXX arveldusarvele nr XXXX või hoiustatuna võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut tõestava notari ametialasel kontol, mille osas lepivad pooled lepingus kokku, et notar edastab müügihinna võlaõigusliku müügilepingu tõestamisest hiljemalt 3 tööpäeva (ehk hiljemalt 09.04.2018) jooksul XXXX arveldusarvele nr XXXX. Kinnistu omand antakse üle notariaalse asjaõiguslepingu alusel. Asjaõiguslepingu sõlmimise eeldus on XXXXi poolt laenulepingust nr XXXX tulenevate XXXXe, XXXX ja XXXX kohustuste ülevõtmine enne 06.04.2018 ja XXXXe, XXXX ja XXXX vabastamine laenulepingust nr XXXX tulenevatest kohustustest. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2.2 nimetatud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel kuulub tasumisele viivis 0,3% tähtaegselt tasumata summalt päevas. XXXX on avaldanud soovi valida tehingu sõlmimiseks notar. XXXX on kohustatud informeerima XXXXt, XXXX ja XXXX e-posti teel notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajast, notari nimest ning aadressist. Kui ükski käesoleva kompromissi pooltest ei peaks ilmuma võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisele olukorras, kus XXXX on neid informeerinud vähemalt kaks (2) tööpäeva enne notariaalse tehingu sõlmimist tehingu ajast, notari nimest ja kohast, ning võlaõiguslik müügileping või asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata ning ilmumata jäänud pool ei ole tõendanud ilmumist takistanud vääramatu jõu asjaolu, siis kuulub tasumisele leppetrahv. Iga nimetatud lepingu sõlmimisega viivitatud päeva eest kuulub teisele poolele (kes ei ole rikkumises) maksmisele leppetrahv summas 100 eurot, samuti kuuluvad hüvitamisele kõik vastava rikkumisega seotud kulud (sh kulud õigusabile). Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rikkumisena käsitlevad pooled ka laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste mittetähtaegset üle võtmist. Nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku müügilepingu notari tasud ja tehingutega seotud riigilõivud tasuvad kostjad ja XXXX. Pärast käesolevas määruses nimetatud tingimustel kaasomandi lõpetamist kinnitavad pooled, et neil ei ole üksteise vastu mistahes nõudeid, mis on seotud kaasomandi esemega (sh kasutuseeliste hüvitamise nõudeid). Pooled lepivad kokku, et kompromissilepingule kohaldub Eesti Vabariigi materiaalõigus, st lõplikult kohaldatavaks õiguseks on Eesti Vabariigi õigus. Kompromissilepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püütakse lahendada sõbralike läbirääkimiste teel, nende ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot XXXX arveldusarvele nr XXXX . Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissileping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja, kostja I, kostja II ja kompromissi osapoole XXXXi poolt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ja loevad kaebuse esitamise tähajaks 2 päeva, mistõttu käesolev kohtumäärus on edasikaevatav 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu summas 150 eurot XXXX arveldusarvele nr XXXX .

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.