Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-63717
Tsiviilasi
Xxxxkohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxx(elukaaslase elukoht)/xxxx (vanemate elukoht), e-post xxxx) Võlausaldaja I: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Võlausaldaja I volitatud esindaja: Silja Xxxx(e-post [email protected]) Võlausaldaja II: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629, asukoht Lelle tänav 22, 11318 Tallinn) Võlausaldaja II volitatud esindaja: Sander xxxx (e-post [email protected]) Võlausaldaja III: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlausaldaja III volitatud esindaja: Kaidi xxxx (e-post [email protected]) 19. veebruar 2018. a
Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 17.01.2014. a määrusega lõpetas Harju Maakohus Xxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas Xxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: AS SEB Pank 231 367,74 eurot, Swedbank AS 940 659,67 eurot, Eesti Energia Aktsiaselts 3253,68 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on toimunud järgnev. 28.01.2015. a kirjaga palus kohus Xxxxesitada kohtule usaldusisiku aruanne. Xxxxkohtu määratud tähtaja jooksul usaldusisiku aruannet ei esitanud. 12.03.2015. a esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus jättis taotluse 14.12.2015 rahuldamata ja jätkas kohustustest vabastamise menetlust. 31.03.2015. a esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 2014. a algusest XxxxOÜ-s (registrikood xxxx endine ärinimi XxxxOÜ), mis lõpetas 2014. a reaalse tegevuse. Aruande kohaselt maksti võlgnikule välja miinimumpalk, reaalselt aga ühtegi väljamakset ei toimunud ning ettevõte on võlgnikule võlgu kogu tema töötasu. Kompensatsiooniks kirjutati võlgniku nimele ettevõtte enamusosalus, kuid seda realiseerida on võimatu – ettevõte on suurtes majanduslikes raskustes ning puudub ka reaalne tegevus. 2014. a sügisest otsis võlgnik aktiivselt tööd kinnisvaramaaklerina, kuid ei ole veel tööd saanud. Võlgnik leidis, et ei ole rikkunud PankrS § 173. 28.05.2015. a edastas võlgnik kohtule oma pangakontode väljavõtted ning teenuse osutamise lepingu, mis tõestab, et võlgnik töötab alates 2015. a maist XxxxOÜ-s (registrikood xxxx, endine ärinimi Aktsiaselts Xxxx) kinnisvaramaaklerina. Avaldusest nähtub, et võlgnik pakub oma teenuseid XxxxOÜ (registrikood xxxx) kaudu. 08.07.2015. a vastuses kinnitas võlgnik veelkord, et ei ole oma tulusid varjanud. 08.07.2015 avaldas võlgnik kohtule (kd II, tlk 28-29), et on leidnud mõistliku tulutoova tegevuse. 03.09.2015 avaldas võlgnik kohtule, et soovib hakata võlgnevusi tasuma (kd II, tlk 42). Võlausaldajad teatasid septembri lõpus, et võlgnik pole tasunud midagi neile (kd II, tlk 53-55). 19.10.2015 avaldas võlgnik kohtule, et soovib hakata võlgnevusi tasuma novembri alguses. Seisuga 11.11.2015 teatasid võlausaldajad, et võlgnik pole tasunud midagi neile (kd II, tlk 5961). Kohtu 13.11.2015 päringule vastuseks teatas võlgnik 16.11.2015, et töötasu väljamakseid pole veel tehtud, kuid tehinguid on teinud ning teeb väljamaksed veel novembrikuu jooksul. 02.12.2015 toimus kohtuistung, võlgnikult võeti vanne PankrS § 174 lg 5 alusel. Kohtuistungil avaldas (kd II, tlk 70) võlgnik, et töötab kinnisvaramaaklerina alates 2015. a septembrist XxxxOÜ-s, puudub kindel töötasu, sõidab tööasjus Tartu ja Tallinna vahel mitu korda nädalas, tegi novembrikuus väljamakse kokku summas 235 eurot Eesti Energia Aktsiaseltsile ja AS-le SEB Pank, väljamakset ei teinud Swedbank AS-le, võlgnikku peavad üleval vanemad, vanemad annavad võlgnikule 150-200 eurot kuus, mille eest ostab bensiini, tööasjus sõidab naise autoga ja kütusekulud peab ise kandma, võlgnik käib söömas vanemate juures, riideid pole viimasel 5 aastal sisuliselt ostnud. Lisaks teatas võlgnik, et on Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi
XXXX OÜ) ainusosanik ja juhatuse liige, kuivõrd see on vajalik XxxxOÜ-le teenuse osutamiseks. Samal kohtuistungil teatas võlgnik lisaks, et on saanud Tallinnas suure arendusprojekti aadressil Xxxx ning on seal ainuke maakler. Arenduses on 76 korterit, 5-6 äriobjekti ja 1 maja. Võlgnik selgitas, et müügid hakkavad toimuma 1-2 nädala jooksul ning maja valmib 2016. a detsembris. Võlgnik märkis, et alates 2017. a jaanuarist saaks väljamakseid teha terve aasta jooksul ca 1000 eurot kuus. 31.03.2016 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, milles avaldab, et on saavutanud töös stabiilsuse ja omab stabiilset sissetulekut. On väljamakseid teinud Eesti Energia Aktsiaseltsile 0,7 eurot ja AS-le SEB Pank 46,30 eurot. Swedbank AS-le pole midagi maksnud. Sissetulekust on tasutud 645 eurot laste elatise katteks ning ülejäänu on sellises suurusjärgus, mis on kulunud igapäevatoimingutele. 24.04.2017 kohustas kohus esitama võlgnikku järjekordset usaldusisiku aruannet. 17.05.2017 kordas kohus nõuet. Võlgnik kinnitas kohtu pöördumise kättesaamist 15.06.2017. 19.06.2017 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, millest nähtus, et võlgnik pole võlausaldajatele väljamakseid teinud ning kogu sissetulek on kulunud elatise tasumisele ja muudele kuludele. 18.07.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja märgib avalduses järgmist. Võlgnik ei ole järginud seadust enda sissetuleku pealt väljamaksete tegemise kohustuse osas. Võlgnik on arvestanud vastuolus seadusega ebaproportsionaalselt suure summa elatise katteks. Lisaks märkis võlausaldaja, et elatise tasumise kohustus on ebaselge, sest võlgniku andmete kohaselt elab ta lastega koos. Võlausaldaja taotles Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) ja XxxxOÜ (xxxx) suhtes arvelduskontode väljavõtete esitamist, sest võlgnik osutas nende ettevõtete kaudu teenust XxxxOÜ-le. 01.09.2017 keeldus võlgnik arvelduskontode väljavõtete esitamisest. 18.09.2017 kohustas kohus esitama võlgnikku Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) ja XxxxOÜ (xxxx) suhtes arvelduskontode väljavõtted. Võlgnik ei ole kohtule väljavõtteid esitanud. 26.10.2017 esitas võlausaldaja AS SEB Pank kohtule avalduse, milles nõustub 18.07.2017 Swedbank AS seisukohtadega. 09.11.2017 avaldas võlausaldaja Eesti Energia Aktsiaselts, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda kohustustest vabastamisest, sest võlgnik pole täitnud vastavaid eeldusi. 19.02.2018 toimus kohtuistung, kus võlgnik avaldas (kd II, 191-192), et on XxxxOÜ maakler alates 2015. a, sissetulek on keskmiselt alla 1000 euro, maksab elatist kolmele lapsele, kinnitas, et pole esitanud kohtu poolt nõutud arvelduskontode väljavõtteid, sest XxxxOÜ omanikuks olev naine keeldus väljastamast, võlgnik on juhatuse liige XxxxOÜ-s (xxxx), võlgnik müüs 2017. a oktoobris maha Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) osaluse 2500 eurot eest Hongkongi ettevõttele, võlgnik märgib, et ei esitanud arvelduskonto väljavõtet, sest ei omanud enam ligipääsu. Võlausaldaja Swedbank AS märkis kohtuistungil, et võlgniku enda arvelduskontod on tühjad ning rahalised vahendid võivad olla kantud eespool mainitud ettevõtete kontodele, mille kohta võlgnik on keeldunud väljavõtteid esitamast. Võlausaldaja leiab, et tõenäoliselt on võlgnik tulusid varjanud.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. • Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1-3 tulenevaid kohustusi ning esineb alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks enne 5 aasta täitumist menetluse algusest ja võlgnik tuleb kohustustest jätta vabastamata. Võlgnik on esitanud kohtule vastuolulist infot enda töötamise ja tööle asumise kohta ning eluliselt mitteusutavaid andmeid enda tulu teenimise osas. Võlgnik on märkinud 31.03.2015. a esitatud usaldusisiku aruandes, et töötas alates 2014. a algusest XxxxOÜ-s (registrikood xxxx endine ärinimi XxxxOÜ), mis lõpetas 2014. a reaalse tegevuse. Aruande kohaselt maksti võlgnikule välja miinimumpalk, reaalselt aga ühtegi väljamakset ei toimunud ning ettevõte on võlgnikule võlgu kogu tema töötasu. Kompensatsiooniks kirjutati võlgniku nimele ettevõtte enamusosalus, kuid seda realiseerida on võimatu – ettevõte on suurtes majanduslikes raskustes ning puudub ka reaalne tegevus. Kohus toob esile, et XxxxOÜ-s (registrikood xxxx endine ärinimi XxxxOÜ) oli enamusosanik võlgniku abikaasa Xxxx, kes võõrandas enamusosaluse 07.01.2015 võlgnikule ning alates 10.08.2015-28.10.2015 oli võlgnik ainuosanik. Perioodil 12.09.2013-29.01.2015 oli juhatuse liige võlgniku abikaasa Xxxx ja perioodil 14.08.2015-30.10.2015 oli võlgnik ainuke juhatuse liige. Võlgnik on võõrandanud enda ainuosaluse Panama ettevõttele alates 28.10.2015. Eeltoodust nähtub, et võlgnikule jättis väidetavalt ettenähtud tasu maksmata ettevõte, kus enamusosalust omas tema enda abikaasa, kes lisaks oli juhatuse liige. Võlgniku väidete kohaselt töötas ta ilma tasu saamata alates 2014. a algusest kuni sama aasta lõpuni. Kohus toob esile, et võlgnik omab bakalaureuse kraadi (rahvastikuregistri andmetel Bakalaureus rakendus- ja kutsekõrg. diplomiõpe), töövõime osas piirangud puuduvad ning on enda kinnitusel pikaaegselt tegutsenud kinnisavara sektoris. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et kirjeldatud kvalifikatsiooniga isik on nõus töötama tasu saamata ca 1 aasta kestel ajal, mil tema suhtes on lõppenud pankrotimenetlus ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus alates 17.01.2014. Võlgnik peab vastavalt PankrS § 173 lg 1 tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eeltoodust see ei nähtu. Lisaks selgitab kohus, et mõistlik isik oleks tegelenud töötasu väljanõudmisega kuni
pankrotimenetluseni, mille raugemisel oleks pankrotihaldur teinud töötukassale seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkuse tasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Seega oleks võlgnik saanud mingitki hüvitist, millest oleks saanud võlausaldaja nõudeid rahuldada. Kohus toob esile ka selle, et võlgnik on võõrandanud 28.10.2015 enda ainuosaluse Panama ettevõttele, kuid pole kohut sellisest tehingust teavitanud. Kohus leiab, et ebatõenäoline on, et võlgnik andis osaluse üle tasuta. Kui see isegi toimus tasuta, siis on see kahjustanud võlausaldajate huvisid, sest tegemist on olnud võlgniku varaga. Ei ole usutav, et välisriigi ettevõte oleks huvitatud varatu või võlgades ettevõtte omandamisest. Siinkohal märgib kohus, et analoogne osaluse võõrandamine võlgniku poolt ilmnes 19.02.2018 kohtuistungil, mil kohtuistungi käigus tuli välja, et võlgnik on saanud Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) 05.10.2017 toimunud osaluse võõrandamise eest 2500 eurot. Osalus võõrandati Hongkongi ettevõttele. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on võõrandanud menetluse kestel enda vara, kuid sellest toimumisest ja sellest saadud tulu pole võlgnik kajastanud enda aruandluses ega muul viisil kohut teavitanud. Kohus on seisukohal, et sellise tegevusega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 ja lg 3. Võlgnik on andnud muu hulgas kohtule vastuolulist infot enda tööle asumise aja kohta XxxxOÜ-s. 28.05.2015 on võlgnik kohtule teatanud (kd II, tlk 1), et töötab alates 2015. a maikuust XxxxOÜ-s kinnisvaramaaklerina. 02.12.2015 toimunud kohtuistungil avaldas (kd II, tlk 70) võlgnik, et töötab kinnisvaramaaklerina alates 2015. a septembrist XxxxOÜ-s. Kohus eeldab, et võlgnik pole kohtule esitanud valeinfot ja töötab XxxxOÜ-s siiski alates maikuust, mida kinnitab võlgniku poolt kohtule esitatud teenuse osutamise leping kuupäevaga 09.04.2015 (kd II, tlk 3-7). Kohtu hinnangul on analoogselt XxxxOÜ-s töötamisega (registrikood xxxx endine ärinimi XxxxOÜ) eluliselt mitteusutav see, et võlgnik on alates 2015. a maikuust kuni 31.03.2016 teinud sisuliselt tasuta tööd. Seda järeldab kohus asjaolust, et 03.09.2015 avaldas võlgnik kohtule, et soovib hakata võlgnevusi tasuma (kd II, tlk 42), kuid 13.11.2015 päringule vastuseks teatas võlgnik 16.11.2015, et töötasu väljamakseid pole veel tehtud (kd II, tlk 63) ja ei saa sellel põhjusel väljamakseid võlausaldajatele teha. 02.12.2015 kohtuistungil avaldas võlgnik, et tal puudub kindel töötasu, sõidab tööasjus Tartu ja Tallinna vahel mitu korda nädalas, tegi novembrikuus väljamakse kokku summas 235 eurot Eesti Energia Aktsiaseltsile ja AS-le SEB Pank, väljamakset ei teinud Swedbank AS-le, võlgnikku peavad üleval vanemad, vanemad annavad võlgnikule 150-200 eurot kuus, mille eest ostab bensiini, tööasjus sõidab naise autoga ja kütusekulud peab ise kandma, võlgnik käib söömas vanemate juures riideid pole viimasel 5 aastal sisuliselt ostnud. Eeltoodust nähtub, et võlgniku kirjelduse järgi elab ta vanemate ja elukaaslase kulul, kuid samal ajal teeb tööd, mille eest tasu ei saa ja seda mitmeid kuid. 31.03.2016 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, milles avaldab, et on saavutanud töös stabiilsuse ja omab stabiilset sissetulekut. Seega võlgniku enda avalduste kohaselt on ta vaatamata PankrS § 173 lg 1 tulenevast kohustusest ja teistkordselt kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud kuude kaupa ilma tasu saamata. Kirjeldatud tegevus on kohtu hinnangul PankrS § 173 lg 1 rikkumine. Oluline on siinjuures see, et võlgnik avaldas 02.12.2015 kohtuistungil, et on teinud 235 euro suuruse väljamakse võlausaldajatele. Tegelikkuses on kuni käesoleva hetkeni võlgnik teinud väljamakseid kokku 47 eurot, millest Eesti Energia Aktsiaseltsile 0,7 eurot ja AS-le SEB Pank 46,30 eurot. Swedbank AS-le pole midagi makstud, mis on vastuolus muu hulgas sellega, et pankotimenetluses määratud jaotiste kohaselt pidanuks Swedbank AS saama väljamaksete tegemise korral kõige suurema osa väljamakse kogusummast (PankrS § 172 lg 2; kd I, tlk 120).
Võlgnik on menetluse kestel avaldanud korduvalt teavet oma stabiilse sissetuleku kohta ja avaldanud valmidust kohese väljamaksete tegemise kohta ( 08.07.2015 avaldus (kd II, tlk 2829), 03.09.2015 avaldus (kd II, tlk 42), 19.10.2015 avaldus (kd II, tlk 57); 16.11.2015 avaldus (kd II, tlk 63)). 02.12.2015 kohtuistungil teatas võlgnik, et on saanud Tallinnas suure arendusprojekti aadressil Xxxx ning on seal ainuke maakler. Arenduses on 76 korterit, 5-6 äriobjekti ja 1 maja. Võlgnik selgitas, et müügid hakkavad toimuma 1-2 nädala jooksul ning maja valmib 2016. a detsembris. Võlgnik märkis, et alates 2017. a jaanuarist saaks väljamakseid teha terve aasta jooksul ca 1000 eurot kuus (kd II, tlk 70). 31.03.2016 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, milles avaldab, et on saavutanud töös stabiilsuse ja omab stabiilset sissetulekut (kd II, tlk 91-94). Kohus märgib, et samal ajal taotles võlausaldaja Swedbank AS korduvalt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamisest keeldumist. Käesoleval hetkel on tuvastatud üksnes väljamakse kokku 47 eurot. Kohtu hinnangul viitab võlgniku eeltoodud tegevus tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele, sest vaatamata korduvatele majandusliku olukorra paranemise teadetele ja lubadustele asuda väljamakseid tegema, pole reaalselt väljamakseid tehtud. Kohus leiab, et võlgniku eesmärgiks on olnud ebaõige teabe esitamisega luua võlausaldajatele tegelikkusele mittevastav ettekujutus olukorrast, et vältida kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist PankrS § 175 lg 5 alusel, mida võlausaldaja viidatud võlgniku avalduste ja lubaduste kestel taotles. Võlgnik on eiranud konkreetset kohtu korraldust ja võlausaldaja poolt nõutud teabe esitamise taotlust. 18.07.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule uuesti taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja märgib avalduses järgmist. Võlgnik ei ole järginud seadust enda sissetuleku pealt väljamaksete tegemise kohustuse osas. Võlgnik on arvestanud vastuolus seadusega ebaproportsionaalselt suure summa elatise katteks. Lisaks märkis võlausaldaja, et elatise tasumise kohustus on ebaselge, sest võlgniku andmete kohaselt elab ta lastega koos. Võlausaldaja taotles Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) ja XxxxOÜ (xxxx) suhtes arvelduskontode väljavõtete esitamist, sest võlgnik osutas nende ettevõtete kaudu teenust XxxxOÜ-le (kd II, tlk 145-149). Võlgnik on ise esitanud selle kinnituseks ka lepingud kohtule (kd II, tlk 132-137). 01.09.2017 keeldus võlgnik arvelduskontode väljavõtete esitamisest (kd II, tlk 156). 18.09.2017 kohustas kohus (kd II, tlk 158) esitama võlgnikku Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) ja XxxxOÜ (xxxx) suhtes arvelduskontode väljavõtted korrigeerides väljavõtete ajavahemikku. Võlgnik ei esitanud kohtule väljavõtteid. 19.02.2018 toimus kohtuistung, kus võlgnik avaldas (kd II, 191-192), et on XxxxOÜ maakler alates 2015. a, sissetulek on keskmiselt alla 1000 euro, maksab elatist kolmele lapsele, kinnitas, et pole esitanud kohtu poolt nõutud arvelduskontode väljavõtteid, sest XxxxOÜ omanikuks olev abikaasa keeldus neid väljastamast, võlgnik on juhatuse liige XxxxOÜ-s (14345990), võlgnik müüs 2017. a oktoobris maha Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) osaluse 2500 eurot eest Hongkongi ettevõttele, võlgnik märgib, et ei esitanud Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) arvelduskonto väljavõtet, sest ei omanud sellele enam ligipääsu. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on lisaks kohtu korralduse täitmata jätmisele esitanud kohtule väärinfot. Võlgnik väidab, et ta ei saanud volituste puudumise tõttu esitada Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) arvelduskonto väljavõtet. Kohus andis 18.09.2017 tähtaja 5 päeva arvelduskonto väljavõtete esitamiseks. Võlgnik oli Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) ainuke juhatuse liige kuni 06.10.2017 ning
ainuosanik kuni 05.10.2017. Seega olid võlgnikul kõik volitused kohtunõude täitmiseks. Võlgnik ei ole ise sealjuures teavitanud kohut ei Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) osaluse võõrandamisest ega muudatustest juhtorganites. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudus tahe ja ta on hoidnud kõrvale nõutud teabe esitamisest ning sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2. Võlgnik on korduvalt menetluse kestel selgitanud, et osutab teenuseid XxxxOÜ-le ettevõtete XxxxOÜ ja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, endine ärinimi XXXX OÜ) kaudu, millest järeldub, et osutatud teenuste eest on laekunud raha nendele ettevõtetele. Seega on eelduslikult laekunud nimetatud ettevõtete arvele ka summad, mis kuuluvad võlgnikule tasumiseks osutatud teenuste eest. Kuivõrd võlgnik ei ole vaatamata võlausaldaja ja kohtu nõudele esitanud arvelduskontode väljavõtteid, siis on käsitletav kirjeldatud olukord tulude varjamisena. Kohus on seisukohal, et eluliselt pole usutav, et kõrgharidusega ja aastaid kinnisvaramaaklerina tegutsenud isik on teenuseid pikka aega osutanud tasu saamata või saades tasu, mis on sellises suuruses, et võlgnik on oma abikaasa ja vanemate ülalpidamisel. Vastuoluliselt võlgniku väidetavale võimetusele tasustatavat tööd leida mõjub sellises olukorras võlgniku võimekus leida oma ettevõtete osalustele ostjad välisriikidest nagu Panama ja Hongkong (Xxxx OÜ, XxxxOÜ). Vastava võlgniku tegevusega on kaasnenud võlausaldajate huvide kahjustamine, sest võlausaldajate nõuded on sisuliselt selle tagajärjel täielikult rahuldamata jäänud. Kõik võlausaldajad on avaldanud, et soovivad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1-3 kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning esineb PankrS § 175 lg 5 alus. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, varjates andmeid oma sissetulekute ning varade kohta ja jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada ega neile väljamakseid teha. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele. Võlgnikule on selgitatud 17.01.2014 määruses tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Kohtu hinnangul ei ole Xxxxandnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kahjustades sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lõpetada Xxxxkohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku Xxxxtema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.