2-11-63717/24 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud 27.02.2012 kohtumäärusega kuulutati välja Xxxpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Jaotusettepanek kinnitati 27.06.2012 kohtumäärusega. Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper on 09.12.2013 esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada Xxx(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihalduri tasu summas 968,24 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 217,79 eurot, hüvitada halduri tasu ja kulutused võlausaldaja poolt kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks kantud summa arvelt ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne. Pankrotimenetluses esitati kolm nõuet kogusummas 1 175 281,09 eurot. Kõik nõuded kuuluvad teise rahuldamisjärku PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.05.2012.a. Kõik nõuded ja rahuldamisjärgud tunnustati. Võlausaldajad üldkoosolekust osa ei võtnud. 02.12.2013.a. toimus järjekordne võlausaldajate üldkoosolek, mille väljakuulutatud päevakord puudutas pankrotimenetluse lõpetamise küsimusi. Võlausaldajad üldkoosolekust osa ei võtnud. Pankrotiavalduse esitanud Swedbank AS tasus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 2 500 eurot, millest 1 005,13 eurot maksti välja ajutise halduri tasuks ja kulude hüvituseks ning ülejäänud summa jäi pankrotimenetluse kulude katteks. 04.12.2013.a. esitas Swedbank AS kui suurim võlausaldaja, kelle häälte arv moodustab üle 50 % kõigist häältest nõuete kogusummast, kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta ei vaidle vastu menetluses tehtud vajalike kulutuste ja halduri tasu taotlusele ning usaldusisiku nimetamisele. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Ainuke teadaolev pankrotivara oli OÜ Xxxosa (vähemusosalus). Läbirääkimised kaasosanikega osa omandamiseks ei kandnud vilja. 13.06.2013.a. kustutati nimetatud äriühing registrist, mistõttu osa müüa ei ole võimalik. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused: bürooteenus 217,79 eurot Massikohustused kokku 217,79 eurot. Loetletud massikohustused täitsid pankrotivõlgniku eest pankrotihaldur ja teda teenindav büroo, väljamakseid pankrotivara arvelt tehtud ei ole. Pankrotimenetluse kulud. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus (välja makstud kohtudeposiidi arvelt 783,37) Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 221,76 eurot Pankrotihalduri taotletav tasu 10,4 töötunni eest 728 eurot Sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult 240,24 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Pankrotimenetluses vara ei olnud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine). Pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine. Nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine). Jaotusettepaneku koostamine. Pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine. Võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule kohustustest vabastamise menetluseks. Üldkoosoleku protokolli koostamine. Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teine rahuldamisjärk PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel: Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõue (eurodes) Raha ei ole saanud (eurodes) AS SEB Pank 231 367,74 231 367,74 Swedbank AS 940 659,67 940 659,67 Eesti Energia AS 3 253,68 3 253,68

Nõuded, millele võlgnik esitas kirjaliku vastuväite. Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused. Ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 84,48 eurot Bürooteenus kokku 217,79 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotimenetluse lõpetamise õiguslik alus. Käesolevas taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik Xxxpankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Juhul, kui kohus määrab pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtudeposiidi, moodustavad massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 2 000 eurot. Pankrotihaldurile tasu määramisest ja väljamõistmiseks kohtudeposiiti tasutud raha arvelt. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja tasus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 2 500 eurot, millest nimetatud kuludeks kulus 1 005,13 eurot ja ülejäänud summa jäi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud menetlustoimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel, juhindudes PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust, ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o. tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 70 eurot. Kokku töötunde 10.4, tunnitasu 70 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 728 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 240,24 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 217,79 eurot. Seega moodustavad nimetatud pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kokku 1 186,03 eurot. Halduri tasu, sotsiaalmaks ja kulude hüvitus kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on xxx. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Pankrotihaldur Peeter Sepper on 09.12.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.12.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Xxx(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et Xxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Xxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: AS SEB Pank 231 367,74 eurot; Swedbank AS 940 659,67 eurot ja Eesti Energia Aktsiaselts 3 253,68 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada Xxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas pankrotimenetluses puudub vara on pankrotihaldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,4 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 968,24 eurot (sh sotsiaalmaks). Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik ega võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 968,24 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 968,24 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused summas 217,79 eurot, milleks on bürookulud. Kohus on seisukohal, et halduri Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab need summas 217,79 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Swedbank AS on

31.01.2012 kohtu deposiitkontole tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 2 500 eurot, millest on teostatud väljamakse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 1 005,13 eurot. Haldur palub pankrotihalduri tasu 968,24 eurot ja kulutuste hüvitis summas 217,79 eurot, kokku 1 186,03 eurot katta kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt. Deposiidi makse teinud võlausaldaja on nõustunud halduri tasu ja kulutuste hüvitamisega deposiiti kantud rahast. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude, s.h halduri tasu ja kulutuste katteks ning haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et halduri tasu ja kulutused kogusummas 1 186,03 eurot ulatuses tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Kohus leiab, et järelejäänud raha summas 308,84 eurot tuleb deposiidi makse teinud Swedbank AS-le tagastada. Xxxon 05.03.2012 Harju Maakohtule esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik Xxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest