Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: võlgnik Üllar Selgis; isikukood XXX; elukoht XXX. Puudutatud isik: sissenõudja Julia Jeremejeva; isikukood XXX; elukoht XXX. Puudutatud isik: sissenõudja Vyacheslav Eremeev; isikukood XXX; registrijärgne elukoht XXX. Sissenõudjate esindaja: Annika Murulaid; e-post: XXX Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal, asukoht Õpetaja 9, Tartu linn, 51003, Tartumaa; e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Üllar Selgise avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33.
2.Peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab Üllar Selgisele kuuluva kinnisasja asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX suhtes sundenampakkumise läbiviimist.
3.Jätta Üllar Selgise taotlus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33 rahuldamata.
Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle Üllar Selgisele teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Üllar Selgis esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjas nr 186/2017/33. Avaldaja palub määrata aastane tähtaeg kinnisasjale asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX (edaspidi: kinnisasi) ostja leidmiseks ja maja müügiks ning ajatada nõue maksegraafiku alusel 200-250 euroni kuus kuni ostja leidmiseni. Avaldaja esitas 9. veebruaril 2018. a täiendava taotluse kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kinnisasi on avaldaja elukoht. Kinnisasja müümisel jääks avaldaja, avaldaja vanemad
ja kaks alaealist last kodutuks. Sundenampakkumise korral ei saaks avaldaja endale kinnisasja müügist saadava rahaga uut kodu osta, kuna saadav raha ei oleks võrdväärne kinnisasja turuhinnaga müümisel saadava rahaga. Avaldaja sissetulekud ei võimalda ka elukoha üürimist. Kinnisasjale on seatud hüpoteek laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Sundenampakkumise korral on pangal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda kogu raha tasumist. Sundenampakkumise tulem ei kataks aga ära panga ja sissenõudjate nõudeid. Avaldaja on leidnud kinnisasjale ostja. Tehingu lõpetamiseks on vaja aega. Sissenõudja ei ole valmis seda aga andma. Sissenõudja ei ole ka maksegraafiku sõlmimisega nõus.
2.Sissenõudjad leiavad, et avaldus ei ole põhjendatud. Avaldaja ei ela kinnisasjal asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Avaldaja elab XXX koos oma abikaasaga. Avaldaja elab oma abikaasa juures. Avaldaja abikaasal on üks kinnisasi XXX ja kaks XXX. Kohtuasja menetlus toimub juba 2015. aastast. Avaldaja on kohtumenetluse ajal oma vara võõrandanud või ära kantinud. Sissenõudjad on pakkunud võlgnikule kompromissi ja võimalust tasuda osade kaupa. Võlgnik on selle aja jooksul tasunud vaid 50 eurot. Täitemenetlus alustati 2017. aastal. Võlgnik ei ole võla tasumiseks midagi teinud. Võlgnik ei ole seega käitunud heauskselt. Sissenõudjatel on viis last. Võla tasumata jätmine kahjustab oluliselt sissenõudjate majandusliku seisu.
3.Kohtutäitur Reet Rosenthal leiab, et avaldajale tuleks anda tähtaeg kinnisasja müügitehingu lõpule viimiseks kuni 16. märtsini 2018. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks tuleks jätta rahuldamata. Kinnisvaraportaali andmetel on kinnisasja müügikuulutuse juures märgitud, et kinnisasi on broneeritud. Kui kinnisasjale on ostja leitud, piisaks tehingu lõpule viimiseks ühest kuust. Kui tehing ei toimu ühe kuu jooksul, ei ole mõistlik anda avaldajale veel lisaaega kinnisasja müümiseks. Avaldaja lubadus hakata võlga tasuma 200 – 250 euro ulatuses kuus ei ole aga usutav. Avaldaja lubadusest tasuda võlg osamaksetena on möödunud viis kuud. Avaldaja ei ole selle aja jooksul aga ühtegi makset tasunud.
4.Kohus kuulas avaldaja isiklikult ära 16. veebruaril 2018.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Kohus võib TMS § 45 järgi võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
8.Avaldaja palub peatada täiteasjas nr 186/2017/33 korteriomandi asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX müük sundenampakkumisel ja määrata avaldajale aastane tähtaeg korteriomandile ostja leidmiseks.
9.Avaldajal on kolm alaealist last. Avaldaja väitel jääb talle pärast hädavajalike kulude mahaarvamist igas kuus kätte 290 (690 – 400) eurot (tl 9). Sissenõudjad on küll välja toonud, et avaldaja abikaasal on kolm kinnisasja. Samas avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja on lahutatud (tl 56) Asja materjalidest ei nähtu, et kinnisasjad, mille omanikuna avaldaja endine abikaasa on kinnistusraamatusse kantud, kuuluksid avaldaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka (tl-d 57 – 62, 41 – 44). Avaldaja endisele abikaasale kuuluvaid kinnisasju ei saa seega avaldaja vara hulka arvata. Asja materjalide kohaselt ei ole avaldajal seega peale ühe kinnisasja ja sissetuleku muud vara.
10.Täitemenetluses nr 186/2017/33 täidetav nõue on 14 783,31 eurot (tl 29). Täitemenetluse kulud on kokku 1609,86 eurot. Nõude rahuldamiseks on kohtutäitur arestinud avaldaja kinnisasja asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX. Kinnisasja hinnaks on arestimisaktis määratud 30 000 eurot (tl-d 17 – 20). Avaldaja on üritanud kinnisasja müüa 110 000 euro eest (tl 15). Avaldaja väitel on ostja leidnud (tl 9, 66). Kohtu hinnangul kahjustaks kinnisasja müük
enampakkumisel oluliselt avaldaja huve, kuivõrd kinnisasjale on seatud hüpoteek, mis jääb enampakkumisel müügi puhul kehtima. See mõjutab negatiivselt enampakkumisel saadavat hinda samas, kui võlgnikule jääb hoolimata kinnisasja müügist kohustus krediidiandja ees. Kinnisasja sundenampakkumise väline müümine võimaldab lisaks vältida krediidiasutusega sõlmitud laenulepingu ülesütlemist ning kogu laenusumma 69 000 euro tagasimaksmise ja muude ülesütlemisega seotud kohustuse tekkimist (tl 8, 26). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajal on kinnisasja jaoks ostja olemas (tl 9, 66), oleks sundenampakkumise kohene läbiviimine kohtu hinnangul avaldaja jaoks ebaõiglane.
11.Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla siiski väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Arvestades ka asjaolu, et võlgniku väitel on kinnisasjale ostja olemas ning täitemenetlus on juba ca aasta kestnud, ei ole kohtu hinnangul sissenõudjate huvisid arvestades põhjendatud anda avaldajale kinnisasja müümiseks aega üks aasta. Kohtu hinnangul on kinnisasja müügitehingu lõpule viimiseks mõistlik tähtaeg kaks kuud alates määruse tegemisest. Tegemist ei ole sedavõrd pika ajaga, mis kahjustaks ebamõistlikult sissenõudjate huve, arvestades kinnisasja enampakkumisel müümisega kaasnevat võlgniku huvide olulist kahjustamist. Antud tähtaeg ei ole sedavõrd pikk, et võimaldaks võlgnikul täitemenetlust asjatult venitada. Samuti juhul, kui võlgnikul õnnestub antud aja jooksul kohtutäituri kontrolli all kinnisasi müüa (mis oleks ilmselt võlgniku huvides), ei ole võlausaldajate huvid kahjustatud, kuivõrd ka kinnisasja müümisel enampakkumisel tuleb arvestada teatud ajakuluga. Avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb seega rahuldada osaliselt. Täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/33 tuleb peatada kuni 30. aprillini 2018 osas, mis puudutab kinnisasja asukohaga XXXXX XXX XXX, XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX suhtes sundenampakkumise läbiviimist.
12.Avaldaja on lisaks palunud täitemenetluses sissenõutava nõude tasumine ajatada nii, et avaldaja saaks tasuda iga kuu 200-250 eurot. Kohtutäituri vastusest nähtub, et avaldaja on lubanud juba viis kuud hakata võlga tasuma 200 – 250 euro kaupa. Avaldajal on olnud võimalik võlga osaliselt tasuma hakata, kuivõrd avaldajal jääb pärast hädavajalike kulude mahaarvamist kätte 290 eurot kuus (tl 9). Avaldaja ei sellele vaatamata siiski võlga tasuma hakanud (tl 65). Arvestades eeltoodut ning sissenõudjate huvi nõuete rahuldamise vastu, ei ole kohtu hinnangul lisaks sundenampakkumise edasilükkamisele põhjendatud ka täitemenetlust ajatada. Avaldaja taotlus täitemenetluse ajatamiseks tuleb seega jätta rahuldamata.
13.Avaldaja on esitanud taotluse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kohus selgitab, et kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks tuleb avaldajal esitada eraldi taotlus tsiviilasja menetluses, milles on kohtulik hüpoteek seatud. Kohtuliku hüpoteegi saab TsMS § 386 lg 2 järgi kustutada eelkõige juhul, kui hagi tagamise alus on ära langenud või kui kohustatud isik on andnud tagatise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna lahend tehakse avaldaja huvides, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Arvestades, et tegemist on lihtsa hagita menetlusega, mis ei eelda põhjalikke õigusalaseid eriteadmisi, ning asjaoluga, et avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.