20. veebruar 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7683
Tsiviilasi
JÄÄTMEPROFF OÜ ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi hagiavaldus Danske Bank A/S Eesti filiaali ja XXXX (XXXX) vastu vara arestist vabastamiseks
Tsiviilasja hind
2002,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad ja nende lepinguline esindaja
JÄÄTMEPROFF OÜ (registrikood 11525846, aadress Pigleti, Laupa küla, Türi vald, 72102 Järvamaa, elektronpost [email protected]) MTÜ Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928, aadress Mehaanika 26, 72213 Türi) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (elektronpost [email protected])
Kostjad
Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (elektronpost [email protected]) XXXX (isikukood XXXX, aadress XXXX, elektronpost
XXXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 16.01.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata JÄÄTMEPROFF OÜ (registrikood 11525846) ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) hagiavaldus nõudes kohustada Pärnu kohtutäitur Rocki Albertit (Albert) vabastama tsiviilrelv XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA; tsiviilrelv XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA ja tsiviilrelv XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 7mm Rem arestist ning esitama viivitamatult registripidajale avaldus 18.03.2016 avalduse alusel täiteasjas nr XXXX eelnimetatud relvadele seatud käsutamise keelumärke kustutamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.
1 (5)
3.Rahuldada JÄÄTMEPROFF OÜ (registrikood 11525846) ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) avaldus riigilõivu 50 eurot tagastamiseks ja kanda riigilõiv 50 eurot JÄÄTMEPROFF OÜ (registrikood 11525846) pangakontole XXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) ja XXXXe (XXXX, isikukood XXXX) menetluskulud võrdsetes osades JÄÄTMEPROFF OÜ (registrikood 11525846) ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) kanda.
5.Määrata Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) suuruseks 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.
6.Välja mõista JÄÄTMEPROFF OÜ-lt (registrikood 11525846) Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kasuks menetluskulud 615 (kuussada viisteist) eurot.
7.Välja mõista JÄÄTMEPROFF OÜ-lt (registrikood 11525846) Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kasuks viivis menetluskulude 615 (kuussada viisteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Välja mõista MTÜ-lt Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kasuks menetluskulud 950,67 (üheksasada viiskümmend koma kuuskümmend seitse) eurot.
9.Välja mõista MTÜ-lt Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) kasuks viivis menetluskulude 615 (kuussada viisteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
10.Jätta kindlaks määramata ja JÄÄTMEPROFF OÜ-lt (registrikood 11525846) ja MTÜ-lt Türi Jahilaskeklubi (registrikood 80325928) välja mõistmata XXXXe (XXXX, isikukood XXXX) menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse põhjendav osa
1.JÄÄTMEPROFF OÜ (hageja 1) ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi (hageja 2) (hagejad) esitasid 16.05.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja 1) ja XXXXe (kostja 2) vastu hagiavalduse täiteasjas nr XXXX arestitud tsiviilrelvade arestist vabastamiseks (tl-d 1-8). Pärnu Maakohtu 16.05.2016 määrusega edastati hagiavaldus alluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule (tl 23). Kohus jättis hagi 18.05.2016 käiguta (tl 27). Hagejad esitasid 30.05.2016 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 30-35). Kohus tagas 31.05.2016 hagi ja keelas täitemenetluses arestitud relvade võõrandamise (tl 39). Kohus võttis hagi 03.06.2016 menetlusse (tl 43). Kostja 1 vastas hagile 10.06.2016 (tl-d 48-57). Kostja 1 esitas 07.07.2016 kohtule 2 (5)
tõendi ja taotluse tõendite kogumiseks (tl-d 60-62). Eelistung toimus 06.12.2016 (tl-d 84-85). Kohtuistung toimus 16.01.2018 (tl 112).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur Rocki Alberti menetluses on täiteasi nr XXXX, milles kostja 1 on esitanud täitmisavalduse Harju Maakohtu 01.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-15484 välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt 2. Kohtutäitur esitas 18.03.2016 keelumärke seadmise avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks kostja 2 nimele registrisse kantud järgmistele tsiviilrelvadele: XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA (XXXX); XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA (XXXX) ja XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 7mm Rem (XXXX). Kohtutäitur arestis ekslikult vara, mis ei kuulu kostjale 2. Tsiviilrelv XXXX kuulub hagejale 1. Tsiviilrelvad XXXX ja XXXX kuuluvad hagejale 2. Hageja 1 soetas tsiviilrelva XXXX 12.06.2014 AS-ilt ANOME, mis nähtub relva ostutšekist. Tsiviilrelvade XXXX ja XXXX kuulumine hagejale 2 nähtub hageja 2 põhivarade nimekirjast. Hageja 2 ostis tsiviilrelva XXXX 16.06.2014 XXXX (XXXX). Hageja 2 ostis tsiviilrelva XXXX 18.05.2012 kostjalt 2. Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikkusse registrisse kostja 2 kohta kantud andmed on üksnes informatiivse tähendusega. Kostja 2 ei ole kunagi olnud relvade omanikuks, vaid on relvade valdajaks. Hagejad paluvad relvad arestist vabastada (tl-d 2-5, 31-32).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja 1 vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejad ei ole tõendanud endi omandiõigust relvadele. Hagejatele ei ole väljastatud relvade soetamis- ega relvaluba. Seega ei saanud hagejad kehtivalt relvi omandada. Hagejate tehingud relvade soetamiseks on seetõttu tühised. AS ANOME kviitung ei tõenda, et ostjaks oli hageja 1. AS ANOME on teavitanud politseid, et relva ostjaks oli kostja 2. Hageja 2 raamatupidamisdokumendis relvade enda põhivarana näitamine ei tõenda omandiõigust (tl 50-55). Kostja 2 ei ole hagiavaldusele vastanud. II.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja 1 on esitanud hagiavalduse vara arestist vabastamiseks, sest hageja 1 väitel kuulub arestitud tsiviilrelv XXXX hagejale 1. Hageja 2 on esitanud hagiavalduse vara arestist vabastamiseks, sest hageja 2 väitel kuuluvad arestitud tsiviilrelvad XXXX ja XXXX hagejale 2.
5.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja 1 esitas vastuväite, mille sisuks on hagejate omandiõiguse tõendamatus. Eeltoodust tulenevalt lasub hagejatel koormis tõendada, et nad on arestitud tsiviilrelvade omanikud. Kohus andis hagejatele 06.12.2016 kohtuistungil tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 06.01.2017 (tl 84 pöördel). Hagejad kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid endi omandiõiguse kohta ei esitanud.
6.Relvade tsiviilkäibes olemist ja käitlemist (sh võõrandamist ja omandamist) reguleerib relvaseadus (RelvS) (RelvS § 1 lg 1, 11 lg 1). RelvS § 30 lg 1 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. RelvS § 30 lg 3 sätestab, et soetamisloa väljastab 3 (5)
relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 4 sätestab, et soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. RelvS § 32 lõikest 9 ja siseministri 10.10.2016 määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ § 1 lõikest 1 tulenevalt on soetamisloal kirjalik vorm. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohus on seisukohal, et tsiviilrelva omandamise eelduseks on kehtiva soetamisloa olemasolu. Soetamisloa puudumisel on tsiviilrelva omandamisele suunatud tehingud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87 tühised. Seetõttu peab isik, kes väidab ennast olevat tsiviilrelva omanik, tõendama oma õigust relva soetada. Relva soetamise õigust saab tõendada üksnes vormikohase tsiviilrelva soetamisloaga. Hagejad ei ole esitanud soetamislubasid, millest nähtub nende õigus soetada arestitud tsiviilrelvad. Hagejate esitatud ühestki dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et hagejatel on kehtiv soetamisluba arestitud tsiviilrelvade soetamiseks. Kostja 1 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialisti Külli Veberi 04.04.2016 elektronkirjast nähtuvalt ei ole hagejatele relva soetamisluba väljastatud ja nad ei ole sellekohast taotlust esitanud (tl 58). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud tsiviilrelva XXXX kuulumist hagejale 1 ning tsiviilrelvade XXXX ja XXXX kuulumist hagejale 2. Kostja 1 esitatud 04.04.2016 elektronkiri tõendab, et hagejatel puudus seadusest tulenev eeldus saada relvade omanikuks sõltumata võimalikest tehingutest, mida hagejad relvade omandamiseks võisid teha või tegid. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse rahuldamata.
7.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tagas 31.05.2016 hagi ja keelas täitemenetluses arestitud relvade võõrandamise (tl 39). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 31.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kohus ei jäta menetluskulusid solidaarselt hagejate kanda, sest hagejad olid kaashagejateks TsMS § 165 lg 1 mõistes. Kohus jätab kostja 1 menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ning kostja 2 menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
9.Kostja 1 on avaldanud menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) suuruseks 1230 eurot. Kohus andis hagejale menetluskulude osas arvamuse avaldamiseks tähtaja kuni 13.02.2018. Hageja menetluskulude osas seisukohta ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et vastuväite esitamata jätmisega on hageja võtnud omaks väite menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Seetõttu võtab kohus kostja 1 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kostja 1 menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. 4 (5)
Esindaja osutas kostjale 1 õigusabi kokku 10,25 tunni ulatuses järgmiselt: 01.07.2016 – tutvumine hagi ja hagi täpsustusega, ajakulu 6 tundi; 07.07.2016 – kohtule tõendi esitamine, ajakulu 0,5 tundi (30 minutit); 06.12.2016 – ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil, ajakulu 1,5 tundi; 20.12.2016, 06.01.2017, 09.01.2017 – kompromissiläbirääkimised, seisukoht kohtule, ajakulu 0,75 tundi (45 minutit); 01.12.2017 – taotlus kohtule, ajakulu 0,5 tundi (30 minutit); 16.01.2018 – ettevalmistus kohtuistungiks, ajakulu 1 tund. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus on seisukohal, et kostja 1 nimetatud tegevused olid vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks ja kaitseks. Kostjale 1 osutatud õigusabi ei sisalda mittevajalikke tegevusi. Hageja menetlusdokumentide ja kostja 1 menetlustoimingute mahtu arvestades on teenuse ajaline maht 10,25 põhjendatud. Õigusteenuse eest tasumisele kuulunud tasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt tavapärast tasu. Kostja 1 taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja 1 taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kostja 1 menetluskulude rahaliseks suuruseks 1230 eurot. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Seetõttu mõistab kohus hagejalt 1 kostja 1 kasuks välja menetluskulud 615 eurot ja hagejalt 2 kostja 1 kasuks välja menetluskulud 615 eurot. Kohus mõistab vastavalt kostja 1 taotlusele välja menetluskulude tasumata osalt kostja 1 kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest.
10.Kostja 2 kohtuistungil ei osalenud ega menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lõikes 1 sätestatud korras. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjale 2 oleks tekkinud menetluskulusid. Kohus jätab seetõttu kostja 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja 2 kasuks menetluskulud välja mõistmata.
11.Hagejad tasusid hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot, kokku 350 eurot. Hagihinnaks käesolevas asjas on vara väärtuse järgi 2002,16 eurot, millise hinnaga hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejad tasunud riigilõivu 50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejad taotlesid 30.05.2016 enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning määrab vastavalt hagejate taotlusele riigilõivu 50 eurot tagastamise hageja 1 pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.