Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) hagi SA Virumaa Kompetentsikeskuse (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rakvere linna apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu), registrikood 75025064, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
esindajad
(Rakvere
Linnavalitsuse
kaudu)
Vastustaja (kostja): SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis), registrikood 90003752, esindaja pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat Terje Eipre, seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. novembri 2017 otsus muutmata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu; hageja) esitas 20. oktoobril 2017 Viru Maakohtule SA Virumaa Kompetentsikeskuse (pankrotis; kostja) vastu hagiavalduse võlausaldajate
10.oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 21. aprilli 2017 määrusega kuulutati välja SA Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 18. mail 2017 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled arvestusega, et üks hääl võrdub 1000 euroga. 14. septembril 2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, millest võtsid osa mh nii EAS-i (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), AS-i SEB Pank kui ka Rakvere linna esindajad, kuid koosolek jäi pooleli häälte vaidluse tõttu. Viru Maakohus määras hääled kindlaks 28. septembri 2017 määrusega ning võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek jätkus 10. oktoobril 2017, millest haldur teavitas kõiki võlausaldajaid väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. oktoobril 2017. 12. oktoobril 2017 esitas hageja Viru Maakohtu
28.septembri 2017 kohtumääruse peale määruskaebuse, millega vaidlustas häälte määramise EAS-ile.
4.oktoobri 2017 koosoleku kokkukutsumise teate puhul ei ole järgitud PankrS § 100 lg-s 4 sätestatud tähtaega, mille kohaselt teatab haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Kuna 14. septembri 2017 koosolek lõppes häälte vaidlustamisega ning koosolekul ei osalenud kohtunikku, kes oleks häälte vaidluse lahendanud kohapeal määrusega, toimus hageja hinnangul 10. oktoobril 2017 uus koosolek sama päevakorraga.
Kuna hageja on esitanud Viru Maakohtu 28. septembri 2017 määruse peale määruskaebuse, oleks pankrotihaldur pidanud katkestama 10. oktoobri 2017 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ja otsuseid mitte vastu võtma kuni võlausaldajate tegelike häälte väljaselgitamiseni. Pankrotihaldurile oli teada, et hageja hinnangul ei ole EAS-i näol tegemist pankrotivõlausaldajaga PankrS § 8 lõike 3 tähendusest, sest EAS-il ei olnud tekkinud enne pankroti väljakuulutamist varalist nõuet pankrotivõlgniku vastu. Arvestades enne 14. septembri 2017 võlausaldajate üldkoosolekut toimunud infovahetust, oli pankrotihaldurile selge häälte vaidlustamise võimalus, mistõttu oleks pankrotihaldur pidanud tagama kohtuniku osalemise 14. septembril 2017 ja
10.oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul PankrS § 80 lg 3 järgi. PankrS § 84 järgi teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Hageja hinnangul on pankrotihaldur jätnud kohtu käesolevasse pankrotimenetlusse kaasamata, võimaldamata seejuures kohtul kontrollida pankrotimenetluses tehtud toimingute seaduslikkust.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et 10. oktoobril 2017 jätkus eelnevalt pooleli jäänud koosolek ning tegemist ei olnud uue nõuete kaitsmise koosolekuga. Viru Maakohus määras oma
28.septembri 2017 määrusega hääled vastavalt 14. septembril 2017 üldkoosolekul tekkinud vaidlusele ja seega lahendas kohus konkreetse koosoleku raames tekkinud küsimuse. Koosolek sai jätkuda alles pärast vaidluse lahendamist. Vältimaks lõputut häälte üle vaidlemist ja seeläbi menetluse venitamist, tuleb lugeda 10. oktoobril 2017 toimunud koosolek 14. septembril 2017 alustatud nõuete kaitsmise koosoleku jätkuks. Häälte vaidluse tõttu peatunud koosoleku jätkamisest teavitamiseks ei ole ka mõistlik järjekordselt ette näha 15-päevast etteteavitamise tähtaega. Koosoleku jätkumisest teavitamiseks Ametlikes Teadannetes on piisav viiepäevane vahemik, nagu on üldkoosolekute puhul tavapärane, ning arvestades, et haldur edastas kõigile koosolekul osalenud võlausaldajatele ka teavitused e-kirja teel, on haldur oma teavitamiskohustust korrektselt täitnud. Pankrotiseadus ei kohusta kohtunikku võtma osa igast võlausaldajate üldkoosolekust. Kõik hageja vastuväited EAS-i nõudele seisnesid nõude sisulises vaidlustamises, kuid nõuete tunnustamise üle vaieldakse eraldi hagimenetluses ning häälte määramise menetluses ei saa sellesisulisi vastuväiteid arvesse võtta. Hageja soov määruskaebust esitada ei ole takistuseks üldkoosoleku jätkamisele (PankrS § 5 lg 1 ja 3). Käesoleva hagiga ei ole võimalik üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisu muuta, kuna kõik otsused võeti vastu enamushääletuse teel ning kõik vastuvõetud otsused olid kooskõlas seadusega. Hageja kaebused seoses pankrotihalduri või toimkonna tegevusega ei kuulu käesolevas asjas läbivaatamisele ega ole üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks.
3.Pankrotihaldur leidis oma vastuses, et ta on järginud seaduses ettenähtud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise korda. Haldur on avaldanud 29. augustil 2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 14. septembril 2017, mille üheks päevakorrapunktiks oli ka nõuete kaitsmine. Seega on nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldatud õigeaegselt ja vastavuses PankrS § 100 lg 4-ga. Kuna 14. septembril 2017 toimunud koosolekul vaidlustati võlausaldajatele antud hääled, katkes 14. septembri 2017 koosolek ning koosolek jätkus
10.oktoobril 2017, kus osalesid samad võlausaldajad. Pankrotimenetluste läbi viimise praktikas ei ole levinud olukorrad, kus nõuete kaitsmise koosolekut või mõnda muud võlausaldajate üldkoosolekut viiakse läbi kohtuniku juuresolekul, vaid juhul, kui sellistel koosolekutel tekib vaidlus häälte üle, edastab haldur vastava informatsiooni kohtule ning kohus otsustab häälte määramise tema valduses olevate dokumentide kohaselt. Nii toimis haldur ka antud menetluses ning halduri hinnangul ei anna asjaolu, et 14. septembri 2017
ega 10. oktoobri 2017 koosolekul ei osalenud kohtunikku, mingit alust 10.10.2017 vastuvõetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühistamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 3. novembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate 10. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kohtu hinnangul tuleb nõuete kaitsmise nn jätkukoosoleku kokkukutsumisel lähtuda tavaliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korrast PankrS § 79 lg 4 järgi, mille kohaselt teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 18. mail 2017 toimus võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek ning edasi on toimunud nõuete kaitsmise koosolek 14. septembril 2017 ja 10. oktoobril 2017. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 14. septembri 2017 koosolekust on nõuetekohaselt 15 päeva ette teatatud. Vaidlus esineb selles, kas 10. oktoobri 2017 jätkukoosolek kui selline on seaduses reguleeritud ning kuidas tuli selle kokkukutsumisel järgida tähtaegasid. Iseenesest on õige, et häälte kinnitamise vajadus võib tekkida ka pärast esimest üldkoosolekut, kuna selle koosoleku toimumisele seaduses ettenähtud tähtajaks ei ole veel möödunud nõuete esitamiseks PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline tähtaeg, mistõttu haldur peab muuhulgas saama häälte andmisega tegeleda ka nende võlausaldajate suhtes, kes esimese üldkoosoleku ajaks ei olnud nõudeid esitanud. Määratud häälte arvu vaidlustamine toimub esmalt esimesel üldkoosolekul vaidlustamise võimalusega ja teiseks läbi määrusekaebuse esitamise maakohtu määrusele, millega kohus on kinnitanud võlausaldajate koosolekul vaidlustatud häälte arvu. Kohus kinnitab häälte arvu siis, kui häälte üle tekib vaidlus (PankrS § 82 lg 4). Kuivõrd antud juhul on ajavahemikul peale esimest üldkoosolekut kuni nõuete kaitsmise koosolekuni halduri valduses olnud info, mis tingis häälte määramise erinevalt esimesel üldkoosolekul määratust, siis on haldur määranud hääled 14. septembri 2017 koosolekul. Hageja on sel koosolekul päevakorra p-i 1 all antud hääled vaidlustanud, mistõttu haldur on nõuetekohaselt sellest informeerinud asja menetlevat kohtunikku. Kohtunik on halduri taotlusel häälte määramise vaidluse lahendanud oma 28. septembri 2017 määrusega. Kuivõrd sellega on vaidlus häälte määramise üle lõppenud, siis on õige, et 14. septembril 2017 välja kuulutatud nõuete kaitsmise koosolek sai jätkuda järgmise päevakorra punkti juures. 10. oktoobri 2017 koosoleku puhul on tegemist jätkuga 14. septembril 2017 alanud koosolekule. Nõuete kaitsmise jätkukoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega pankrotiseadus ei reguleeri, mistõttu tuleb nn jätkukoosoleku puhul lähtuda tavalisest üldkoosoleku kokkukutsumise korrast vastavalt PankrS § 79 lg-le 4, mille kohaselt teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Nii 14. septembri 2017 kui 10. oktoobri 2017 koosolekul osalesid samad võlausaldajad, mistõttu ühegi osaleja, sh hageja, õigusi ei olnud rikutud. Hageja on tema enda kinnitusel allkirjastanud 14. septembril 2017 eraldi vormistatud osalejate nimekirja, seega ei ole vaidlust selles, et hageja on võlausaldajana osalenud mõlemal koosolekul ja tema õigusi ei ole seeläbi rikutud. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka nende võlausaldajate huve, kes osalejate nimekirja kantud ei ole, nõustudes seejuures kostjaga, et jätkukoosolekust teatamisel on asjakohane lähtuda PankrS § 79 lg 4 sätestatud 5-päevasest tähtajast.
Kohus ei nõustunud hagejaga, et PankrS § 82 lg 4 kohaselt ei ole häälte määramine kirjalikus menetluses väljaspool võlausaldajate üldkoosolekut lubatav. Võlgniku pankrotimenetluse raames on haldur 26. septembril 2017 edastanud kohtule taotluse häälte määramiseks hagejale ja EAS-le. Kohtumääruse kuulutamisega 28. septembril 2017 on seega järgitud määruse kirjalikuks vormistamiseks seaduses võimaldatud 10-päevast tähtaega. See omakorda toob kaasa koosoleku õiguspärase katkestamise häälte vaidlustamise hetkest alates ja jätkamise võimaluse alates sellest, kui on olemas kohtu seisukoht häälte osas. See tähendab, et sõltumata sellest, kas kohtunik pidi teadma või ei teadnud häälte üle tekkida võivast vaidlusest või kas ta oleks pidanud osalema koosolekul, ei oleks muutunud vajadus katkestada 14. septembri 2017 koosolek selleks, et oodata ära kohtu seisukoht, st vormistada häälte määramise määrus.
10.oktoobri 2017 koosolekul vastuvõetud häälte arvust sõltuvad otsustused võivad anda alust tunnistada otsused kehtetuks alles siis, kui häälte arvu on määruskaebuse menetluses muudetud (Riigikohtu lahend 3-2-1-59-15 p 13). Praegu on hageja küll alustanud määruskaebuse menetlust, kuid jõustunud lahendit selle osas ei ole. Kohus nõustus kostjaga, et sisuliselt on hageja eesmärk elimineerida EAS võlausaldaja staatusest. Nõuete kaitsmise koosolekul vastu võetud otsus nõude tunnustamise osas ei ole aga vaidlustatav koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-15 p-s 13 leidnud, et nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg 2 sätestatud erandlikel alustel, milleks muuhulgas on nimetatud ka koosoleku kokkukutsumisel asetleidnud olulist seaduse rikkumist. Sellise erandliku aluse olemasolul on õiguskaitse vahenditeks mitte koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamine, vaid esmalt haldurile esitatav nõue kutsuda kokku uus koosolek (PankrS § 106 lg 3) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks. Nõuete tunnustamine ei sõltu häälte arvust, mistõttu võimalik häälte arvu muutus ei muuda nõude tunnustamise osas otsustatut. Asjaolu, kui palju oli halduril või kohtul andmeid häälte määramiseks sellises ulatuses nagu neid määrati, ei ole mitte käesoleva vaidluse teema, vaid määruskaebuse menetluse teema tsiviilasjas nr 2-17-2497.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja asjas tehtava uue otsusega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kuulu asjas PankrS § 79 lg 4 kohaldamisele, sest 10. oktoobril 2017 toimunud üldkoosoleku näol oli tegemist võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekuga, mille kokkukutsumisele kohaldub erinormina PankrS § 100 lg 4. Pankrotihaldur teavitas võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest selliselt, et
4.oktoobril 2017 avaldas pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et
10.oktoobril 2017 toimub võlausaldajate üldkoosolek, mis on 14. septembril 2017 toimunud esimese võlausaldajate üldkoosoleku jätkamiseks. Sel viisil võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekust teavitamise korda pankrotiseadus ette ei näe. PankrS § 100 lg 4 teise lause järgi teatab haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Käesoleval juhul on pankrotihaldur teavitanud kahel korral nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest. Kuigi 29. augustil 2017 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmine) teade selle kohta, et koosolek toimub 14. septembril 2017, siis reaalselt nõuete kaitsmist ei toimunud. Seega on 4. oktoobril 2017 avaldatud teade käsitatav nõuete kaitsmise koosolekust teavitamisena, kuna 14. septembri 2017 koosolek lõppes häälte vaidlustamisega ning nõuete kaitsmiseni ei jõutud. Võlausaldajate 10. oktoobri 2017 üldkoosoleku
protokollist nähtub üheselt, et võlausaldajate nõudeid asuti kaitsma 10. oktoobril 2017 ning seega oleks tulnud võlausaldajate 10. oktoobril 2017 toimunud üldkoosolekust võlausaldajaid teavitada väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette. Praegusel juhul on etteteatamise aeg olnud 6 päeva ning seega on rikutud PankrS § 100 lg-s 4 sätestatud korda.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3.novembri 2017 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Iseenesest õige on hageja väide, et 10. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolek oli võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kuid samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 10. oktoobri 2017 üldkoosolek oli jätkukoosolekuks 14. septembril 2017 alanud nõuete kaitsmise koosolekule. Asja materjalide kohaselt teavitati võlausaldajaid 14. septembri 2017 nõuete kaitsmise koosolekust (tl 10) nõuetekohaselt 15 päeva ette (PankrS § 100 lg 4). Kuna 14 septembri 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tekkis päevakorrapunkti 1 juures vaidlus võlausaldajate häälte arvu üle, siis edastas haldur taotluse häälte kinnitamiseks Viru Maakohtule (tl 13). Pankrotihaldur avaldas 4. oktoobril 2017 Ametlikes Teadaannetes teate nõuete kaitsmise koosoleku jätkumise kohta 10. oktoobril 2017 (tl 11) ning võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt koosolek jätkus 10. oktoobril 2017 kell 14.00 (tl 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna 10. oktoobri 2017 nõuete koosolek on käsitletav 14. septembril 2017 alanud nõuete kaitsmise koosoleku jätkukoosolekuna, siis võis haldur lähtuda üldkoosoleku kokkukutsumisel PankrS § 79 lg-s 4 sätestatud 5-päevasest tähtajast. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 5.3 ja 5.4, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Seda, et 10. oktoobril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolek on käsitletav 14. septembri 2017 nõuete kaitsmise koosoleku jätkuna, ei muuda hageja väide, mille kohaselt 14. septembri 2017 koosolek lõppes häälte vaidlustamisega ning nõuete kaitsmiseni ei jõutud. 14. septembri 2017 koosolek oli kokku kutsutud nõuete kaitsmise koosolekuna ning selle kokkukutsumise juures on järgitud PankrS §-s 100 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, et 10. oktoobri 2017 nõuete kaitsmise koosoleku toimumine 14. septembri 2017 nõuete kaitsmine koosoleku jätkuna ei rikkunud ei hageja ega ka nende võlausaldajate huve, kes osalejate nimekirja kantud ei ole. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-s 5.4 ning ringkonnakohus ei korda neid. Õige on maakohtu seisukoht, et nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatavad eelkõige PankrS § 106 lg 1 alusel hagi esitamise teel. Samuti on võimalik erandlikel asjaoludel vaidlustada nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsuseid PankrS § 106 lg 2 ja lg 3 alusel. Käeolevas asjas ei ole tegemist PankrS § 106 lg 1 või lg 3 alusel esitatud hagiga.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.