Kohtuotsuse tegemise aeg ja 03.11.2017, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-17-15725
Tsiviilasi
Rakvere linn, linnavalitsuse kaudu, hagi SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rakvere Linn, linnavalitsuse kaudu, rk 75025064; lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja: SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis), rk 90003752, seaduslik esindaja- haldur Martin Krupp; esindaja käesolevas menetluses- toimkonna esimees vandeadvokaat Terje Eipre Kohtuistungi aeg
02.11.2017
RESOLUTSIOON:
Mitte rahuldada Rakvere Linna, linnavalitsuse kaudu, hagi SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) vastu võlausaldajate 10.10.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Jätta kostja SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) menetluskulud hageja Rakvere Linn kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus lahendab menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Rakvere Linn esitas 20.10.2017 hagiavalduse SA Virumaa Kompetentsikeskus(pankrotis) vastu võlausaldajate 10.10.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
1.1.21.04.2017 Viru Maakohtu määrusega kuulutati välja SA Virumaa Kompetentsikeskuse pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (edaspidi pankrotihaldur).
1.2.18.05.2017 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled arvestusega, et üks hääl võrdub 1000 euroga. Hääled said võlausaldajad järgmiselt: AS SEB Pank 21 häält, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6 häält, Rakvere linn Rakvere linnavalitsuse kaudu (edaspidi Rakvere linn) 5 häält, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) 2660 häält, K. J 0 häält, R. L 0 häält.
1.3.14.09.2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääli järgmiselt: AS SEB Pank 21 häält, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6 häält, Rakvere linn 1930 häält, EAS 2715 häält, R. L 3 häält. Rakvere linn vaidlustas kõik 2715 pankrotihalduri poolt EAS-ile antud hääled. EAS vaidlustas Rakvere linna tingimuslikule nõudele antud 1930 häälest 1925 häält.
1.4.26.09.2017 esitas pankrotihaldur Viru Maakohtule taotluse EAS-ile ja Rakvere linnale häälte määramiseks.
1.5.28.09.2017 tegi Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots kirjalikus menetluses 14.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul osalenud võlausaldajate häälte kindlaks määramiseks kohtumääruse (edaspidi kohtumäärus), mille kohaselt on muu hulgas Rakvere linnal linnavalitsuse kaudu 1930 häält ja EAS-il 2715 häält.
1.6.10.10.2017 jätkus 14.09.2017 alanud võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), millel Rakvere linna esindaja selgitas pankrotihaldurile, et häälte vaidlustamise korral määrab hääled koosolekul osalev kohtunik vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 82 lõikele 4. Pankrotihaldur jätkas koosolekut, kuivõrd Viru Maakohus on hääled andnud kirjalikus menetluses antud 28.09.2017 kohtumäärusega.
1.7.12.10.2017 esitas Rakvere linn Viru Maakohtu 28.09.2017 kohtumääruse peale määruskaebuse, millega vaidlustas häälte määramise EAS-ile.
1.8.PankrS § 83 lõikest 1 tulenevalt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
1.9.Rakvere linn vaidlustab SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 10.10.2017 otsuse täies ulatuses põhjusel, et otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.
1.10.PankrS § 83 lõike 2 järgi võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.
1.11.SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus tehti 10.10.2017, millisest Rakvere linn sai teada samuti 10.10.2017, seega on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt.
Õiguslik käsitlus
2.1.21.04.2017 avaldas Viru Maakohus väljaandes Ametlikud Teadaanded SA Virumaa Kompetentsikeskus kohta pankroti väljakuulutamise teate, milles määras esimeseks võlausaldajate üldkoosoleku toimumisajaks 18.05.2017. 29.08.2017 avaldas pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate 14.09.2017 toimuva võlausaldajate üldkoosoleku kohta. 04.10.2017 avaldas pankrotihaldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et 10.10.2017 toimub võlausaldajate üldkoosolek, mis on 14.09.2017 alanud üldkoosoleku jätkamiseks.
2.2.Hageja on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud viisil võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekust teavitamise korda pankrotiseadus ette ei näe. PankrS § 100 lg 4 teise lause järgi teatab haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Käesoleval juhul on aga pankrotihaldur teavitanud kahel korral nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest ja nähtuvalt teadetest nimetanud neid koosolekuid „esimene võlausaldajate üldkoosolek“ ja „esimese võlausaldajate üldkoosoleku jätkukoosolek“. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus aga 18.05.2017, millise määras Viru Maakohus 21.04.2017 kohtumääruses. Kuigi 29.08.2017 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmine) teade, selle kohta, et koosolek toimub 14.09.2017, siis hageja hinnangul on nõuete kaitsmise koosolekust teavitamisena käsitletav 04.10.2017 avaldatud teade ja seda põhjusel, et 14.09.2017 koosolek lõppes häälte vaidlustamisega, kuna koosolekul ei osalenud kohtunikku, kes oleks häälte vaidluse lahendanud kohapeal määrusega. Seega toimus 10.10.2017 uus koosolek sama päevakorraga, milline oli arutamiseks määratud 14.09.2017. 04.10.2017 koosoleku kokkukutsumiseks avaldatud teate puhul ei ole aga järgitud PankrS § 100 lõikes 4 sätestatud tähtaega, mis tähendab, et pankrotihaldur ei ole järginud seaduses sätestatud korda nõuete kaitsmise koosolekust teavitamise kohta. Kuna 29.08.2017 teates puudusid igasugused viited 10.10.2017 toimuda võivale koosolekule, siis on ilmne, et 04.10.2017 puhul on teavitamine vähem kui 15 päeva enne koosoleku toimumist ühemõtteline PankrS § 100 lg 4 rikkumine.
2.3.PankrS § 82 lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. 14.09.2017 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul määras pankrotihaldur võlausaldajate hääled ja protokollist nähtuvalt tegi viite PankrS § 82 lõikele 4, et häälte vaidlustamise korral määrab hääled koosolekul osalev kohtunik. Koosolekul kohtunikku ei osalenud. Pankrotihaldur katkestas koosoleku ning tema poolt määratud hääled kinnitas Viru Maakohus 28.09.2017 määrusega kirjalikus menetluses. Juhindudes PankrS § 82 lg-st 4 ei ole häälte määramine kirjalikus menetluses väljaspool võlausaldajate üldkoosolekut lubatav. Hageja on esitanud Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusele ka määruskaebuse.
2.4.28.09.2017 kohtumäärus kinnitas pankrotihalduri määratud hääled, aga sisuliselt jäi häälte määramise vaidlus lahendamata. 14.09.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kohtunikku ei osalenud, kuigi oleks pidanud osalema. 10.10.2017 üldkoosolekul samuti kohtunikku ei osalenud. PankrS § 80 lõike 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Pankrotihalduril oli üldkoosoleku toimumise eelselt teada asjaolud, mille pinnalt pankrotihalduril oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus häälte vaidlustamise võimaluse osas 14.09.2017 üldkoosolekul. Nimelt oli pankrotihaldurile teada hageja soov vaidlustada EAS-i kolm otsust toetuse osalise tagasinõudmise kohta, mille kohta edastas Rakvere linna esindaja pankrotihaldurile 04.07.2017 vastavasisulise ettepaneku (vt lisa 5 e-kirjavahetus ajavahemikul 15.06-07.07.2017). Rakvere linna esindaja avaldas soovi võtta eelnimetatu võlausaldajate 10.07.2017 toimuma pidanud üldkoosoleku päevakorda, kuid pankrotihaldur jättis eelnimetatud kuupäevale määratud koosoleku ära ning ei vaidlustanud ka EAS-i 16.06.2017 (1 otsus) ja 20.06.2017 (2 otsust) otsuseid halduskohtus, kuigi hageja seda põhjendatult soovis.
Pankrotihaldurile oli teada, et hageja hinnangul ei ole EAS-i näol tegemist pankrotivõlausaldajaga PankrS § 8 lõike 3 tähendusest, sest EAS-il ei olnud tekkinud enne pankroti väljakuulutamist varalist nõuet pankrotivõlgniku vastu. Arvestades enne 14.09.2017 võlausaldajate üldkoosolekut toimunud infovahetust, oli pankrotihaldurile selge häälte vaidlustamise võimalus, mistõttu oleks pankrotihaldur pidanud tagama kohtuniku osalemise 14.09.2017 ja 10.10.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul.
2.5.Kuigi Viru Maakohus oli 28.09.2017 andnud välja häälte kinnitamise kohtumääruse, siis häälte määramise vaidlus ei olnud sisuliselt veel lõppenud 10.10.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku ajaks, sest hageja esindaja teavitas 10.10.2017 võlausaldajate üldkoosolekul määruskaebuse esitamisest eelnimetatud kohtumäärusele. Eeltoodust tulenevalt oleks pankrotihaldur pidanud katkestama 10.10.2017 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ja otsuseid mitte vastu võtma kuni võlausaldajate tegelike häälte väljaselgitamiseni.
2.6.Kuigi järgnev ei seondu otseselt rikkumisega, peab hageja vajalikuks ära märkida pankrotimenetluses tehtud toimingud, mis võivad käesolevas asjas omada olulist tähendust. Nimelt 10.10.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles EAS vastu Rakvere linna nõudele ja vaidlustas esitatud nõude kogu ulatuses, jättes samas vaidlustuse põhjendamata. Rakvere linn vaidlustas EAS-i esitatud nõude kogu ulatuses. Hageja esindaja rõhutas veelkord, et vaidlustab nõude põhjusel, et pankrotihaldur oleks pidanud EAS-i nõudele esitama halduskaebuse. Lisaks märgib hageja veel, et hagejal on põhjendatud kahtlus, millele hageja viitas ka oma määruskaebuses 28.09.2017 kohtumäärusele, et pankrotimenetluses on koostatud 02.06.2017 pankrotitoimkonna koosoleku protokoll, mis on allkirjastatud kahe toimkonna liikme - EAS-i esindajate - poolt, kuid tegelikkuses eelnimetatud koosolekut toimunud ei ole. Protokolli kohaselt osales koosolekul ka Rakvere linna esindaja, kuid tegelikkuses ei teadnud Rakvere linna esindaja koosoleku toimumisest ning seega ei saanud ta seal ka osaleda. Nähtuvalt protokollist valiti kõnealusel koosolekul pankrotitoimkonna esimees, pankrotihaldurile anti õigus tegeleda tervikvara müügiläbirääkimistega hinnaga 1 300 000 eurot ning hinnata nõude perspektiivi Rakvere linna vastu (lisa 5 – e-kirjavahetus ajavahemikul 15.06-07.07.2017). EAS-i esindajad allkirjastasid teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi, mistõttu on tegemist ebaseadusliku dokumendiga, mis käesolevas pankrotimenetluses ei saa tekitada õiguslikke tagajärgi.
2.7.PankrS § 84 järgi teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Hageja hinnangul on pankrotihaldur jätnud kohtu käesolevasse pankrotimenetlusse kaasamata, võimaldamata seejuures kohtul kontrollida pankrotimenetluses tehtud toimingute seaduslikkust. Eelnimetatut kinnitab ka 28.09.2017 Viru Maakohtu kohtumäärus, milles kohus märgib, et kohtunik ei osalenud 14.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul, kuna kohut ei teavitatud võimalikust häälte arvu vaidlustamisest ning vajadusest seetõttu üldkoosolekul osaleda.
2.8.Arvestades eeltoodut, on hageja seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda ning võlausaldajate hääli ei määratud vastavalt seadusele, siis on käesoleval juhul tegemist ebaseadusliku otsusega. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 162 lõikest 1 ning §-st 438, palub Rakvere linn Linnavalitsuse kaudu, tunnistada kehtetuks SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate 10.10.2017 üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) otsus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja, pankrotitoimkonna esimees, vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu.
3.1.Hagi kohaselt soovib hageja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist eelkõige põhjusel, et ta ei nõustu viisiga, kuidas haldur koosoleku kokku kutsus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles,
et 14.09.2017 alanud nõuete kaitsmise koosolekust teavitas haldur korrektselt, tuginedes PankrS §-le 100 lg-le 4. 14.09.2017 toimunud koosolek, millest võtsid osa nii EAS-i, AS-i SEB Pank, kui ka Rakvere linna esindajad, jäi pooleli häälte vaidluse tõttu. Viru Maakohus määras hääled seisuga 28.09.2017 ning võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek jätkus seisuga 10.10.2017, millest haldur teavitas kõiki võlausaldajaid väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ka e-kirja teel seisuga 04.10.2017. Kostja leiab, et seisuga 10.10.2017 jätkus eelnevalt pooleli jäänud koosolek ja tegemist ei olnud uue nõuete kaitsmise koosolekuga nagu leiab hageja. Viru Maakohus määras oma 28.09.2017 määrusega hääled vastavalt 14.09.2017 üldkoosolekul tekkinud vaidlusele ja seega lahendas kohus konkreetse koosoleku raames tekkinud küsimuse. Koosolek sai jätkuda alles peale vaidluse lahendamist. Seadus näeb kohtule ette õiguse määrata uued hääled vastavalt igal eraldiseisval üldkoosolekul tõstatatud häälte vaidlusele, olenevalt sellest, kas menetluses on ilmnenud uued asjaolud. Kui lugeda 10.10.2017 uueks võlausaldajate koosolekuks, siis sisuliselt näeks seadus ette võimaluse hakata otsast peale häälte üle vaidlema, kuigi kohus vahetult enne koosolekut tegi määruse häälte määramiseks seoses eelnenud koosolekul tekkinud vaidlusega. Vältimaks lõppematut häälte üle vaidlemist ja seeläbi menetluse venitamist, tuleb lugeda 10.10.2017 toimunud koosolek 14.09.2017 alustatud nõuete kaitsmise koosoleku jätkuks. Kuna seadus ei reguleeri koosoleku jätkamisest teavitamise korda, siis kostja hinnangul allub see PankrS § 79 lg 4 toodud koosoleku kokkukutsumise üldregulatsioonile, mille kohaselt tuleb teade koosoleku toimumise kohta avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis (5) päeva enne koosoleku toimumist. Haldur on seda järginud.
3.2.Häälte vaidluse tõttu peatunud koosoleku jätkamisest teavitamiseks ei ole ka mõistlik järjekordselt ette näha 15 päevast etteteavitamise tähtaega. See venitaks menetlust asjatult. Menetlusosalised, kes olid nõuete kaitsmisel osalemisest huvitatud, võtsid sellest ka osa, nad olid vaidlusega kursis ning koosoleku jätkumine ei tulnud neile üllatusena (teisisõnu võlausaldajad teadsid koosoleku jätkumist oodata, mh jälgida AT-d jne). Koosoleku jätkumisest teavitamiseks AT-s on piisav viie (5) päevane vahemik nagu üldkoosolekute puhul tavapärane ning arvestades, et haldur edastas kõigile koosolekul osalenud võlausaldajatele ka teavitused e-kirja teel, siis leiab kostja, et haldur on oma teavitamiskohustust korrektselt täitnud. Pankrotiseadus ei kohusta kohtunikku võtma osa igast võlausaldajate üldkoosolekust. Hageja selgitused teemal, miks pidanuks haldur ette nägema, et häälte üle tekib vaidlus, on sisutühjad, kuna seadusest tulenevalt pole hageja vastuväidete alusel ei halduril ega ka kohtul võimalik jätta võlausaldajale hääled andmata.
3.3.Kuni nõuete kaitsmiseni saab võlausaldajale ette heita vaid nõudeavalduse vormi- või sisunõuete rikkumist vastavalt PankrS §-le 94 lg-le 1 ja 2. Häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Kõik hageja vastuväited EAS-i nõudele seisnesid nõude sisulises vaidlustamises. Nõudeid tunnustamise üle vaieldakse Eestis eraldi hagimenetluses ning häälte määramise menetluses ei saa sellesisulisi vastuväiteid arvesse võtta. Haldur ei pea häälte vaidlust ette nägema, kohus ei pea igal koosolekul osalema ning kohus võib võlausaldajatele hääli määrata pärast vastava vaidluse tekkimist halduri edastatud taotluse alusel.
3.4.Hageja väidab, et ta teavitas 10.10.2017 jätkunud koosolekul osalenuid asjaolust, et ta kavatseb esitada Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusele määruskaebuse, millest tulenevalt leiab hageja, et haldur oleks pidanud koosoleku katkestama kuni tema hüpoteetiline määruskaebus saab lahendatud. Kostja märgib, et PankrS § 5 lg 1 ja 3 kohaselt ei peata pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebus määruse täitmist. Seega hageja soov määruskaebust esitada ei ole takistuseks üldkoosoleku jätkamisele.
3.5.Käesolev hagi võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei kanna ka mingit sisulist eesmärki. EAS-il on/oli/jääb 2715 häält, Rakvere linnal 1930 häält ning teiste võlausaldajate hääled jäävad samuti samaks. Seega koosoleku uuesti korraldamine ei muudaks vastuvõetud otsuseid, koosoleku tulemus oleks täpselt sama, mis 10.10.2017 jätkukoosoleku lõppedes.
3.6.Hageja hagiavalduse punktis 2.6 toodu ei puutu vaidlusalusel üldkoosolekul vastuvõetud otsustesse ega ole üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Nimetatud punktis esitatud väidete põhjal pole arusaadav, mida hageja nende esitamisega taotleb või kuidas muutsid esitatud asjaolud üldkoosoleku läbiviimist ja koosolekul vastuvõetud otsuseid. Kostja palub kohtul jätta hagiavalduse p 2.6 esitatu tähelepanuta. Eeltoodu laieneb ka hagiavalduse lisale 5 ehk hagiga esitatud tõend ei ole asjassepuutuv ning kostja palub kohtul jätta see hagi lahendamisel arvesse võtmata. Hageja kaebused seoses pankrotihalduri või toimkonna tegevusega ei kuulu käesolevas asjas läbivaatamisele.
3.7.Kostja leiab, et hageja avaldus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on esitatud eelkõige eesmärgiga menetlust venitada ning menetlusosalisi kurnata, mis ei ole aga kooskõlas hageja kohustusega kasutada oma menetluslikke õigusi heas usus. Käesolevas asjas esitatud hagiga ei ole võimalik üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisu muuta, kuna kõik otsused võeti vastu enamushääletuse teel ning kõik vastuvõetud otsused olid kooskõlas seadusega.
3.8.Kostja selgitus Rakvere linnale antud häälte osas. Rakvere linn esitas 12.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 5 011,14 eurot. Seisuga 31.08.2017 esitas Rakvere linn täpsustatud nõudeavalduse, milles palus tunnustada võlgniku pankrotimenetluses mittetingimuslikku nõuet summas 5 011,14 eurot ja täiendavalt tingimuslikku nõuet summas 1924941,90 eurot II rahuldamisjärgus. Täpsustatud nõudeavaldusega koos esitas Rakvere linn kaks dokumenti, so projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ 10.12.2012 sõlmitud finantseerimise leping ja 08.10.2013 kokkulepe finantseerimise lepingu muutmiseks. Vastavalt 10.12.2012 sõlmitud kokkuleppe punktile 3.1 on võlgnik ja Rakvere linn leppinud kokku tingimused, mille saabumisel tekib võlgnikul linna poolt finantseeritud raha tagasimaksmise kohustus. 31.08.2017 esitatud täpsustatud nõudeavalduses ei ole Rakvere linn selgitanud, milline tingimus raha tagastamise kohustuse tekkimiseks on saabunud või, milline tingimus võib tulevikus tõenäoliselt saabuda. Kostja on arvamusel, et Rakvere linna poolt esitatud lepingute alusel pole võimalik võlgnikult raha tagastamist nõuda, kuna projekt, mille sihtotstarbeks raha võlgnikule anti, on lõpetatud ning ükski raha tagastamise tingimus ei saa enam saabuda. PankrS § 82 lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Sama sätte lõike 2 kohaselt nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust ning mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud. Rakvere linn ei ole põhjendanud, mil viisil on raha tagastamise tingimus täpselt saabunud, millal selline tingimus saabus või, kui see tingimus pole veel saabunud, siis, millisel viisil on tõenäoline, et selline tingimus saabub tulevikus. Kuna Rakvere linn ei ole eeltoodut põhjendanud, siis puudus alus Rakvere linnale tema väidetava tingimusliku nõude eest hääli määrata.
3.9.Menetluskulud Kostja teavitab, et hagiavaldusele vastamise seisuga on kostja kandnud menetluskulusid summas 810 eurot (ilma käibemaksuta 675 eurot) järgmiselt: Hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine - teenuse maht 4,5 h, tunnitasu määr 150 eurot/h +km, summa kokku 675 eurot + km. Summa koos käibemaksuga 810 eurot.
Kostja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.10.Lähtudes eeltoodust kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 4.Kostja seadusliku esindaja halduri seisukoht.
4.1.Haldur leiab, et on järginud nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisel seaduses sätestatud korda nõuete kaitsmise koosolekust teavitamise kohta. PankrS § 100 lg 4 sätestab, et haldur teavitab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette. Haldur on avaldanud 29.08.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 14.09.2017, mille üheks päevakorra punktiks on ka nõuete kaitsmine. Seega on nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldatud õigeaegselt ja vastavuses PankrS § 100 lg 4-ga.
4.2.Tulenevalt asjaolust, et 14.09.2017 toimunud koosolekul vaidlustati võlausaldajatele antud hääled, katkes 14.09.2017 koosolek ning koosolek jätkus 10.10.2017. Koosoleku jätkumise kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 4.10.2017. Haldur on esiteks seisukohal, et koosoleku jätkamisest ei pea teavitama seaduse kohaselt 15 päeva ette. Teiseks märgib haldur, et nii 14.09.2017 koosolekul kui ka 10.10.2017 koosolekul osalesid samade võlausaldajate esindajad, seega isegi juhul kui koosoleku jätkamise teate avaldamisega oleks rikutud seaduses sätestatud tähtaega, millist asjaolu haldur ei nendi, siis tegelikkuses ei kahjustatud sellega mitte ühegi võlausaldaja ega võlgniku huve. Kõik võlausaldajad, kes viibisid 14.09.2017 koosolekul viibisid ka 10.10.2017 koosolekul.
4.3.Ka hageja ise on oma hagiavalduse punktis 2.3. märkinud, et „haldur katkestas koosoleku“. Halduri hinnangul oleks tegelikkuses 10.10.2017 koosoleku jätkumise aja teavitamiseks piisanud ka üksnes sellest, kui haldur oleks teavitanud 14.09.2017 koosolekul osalenud võlausaldajaid muul viisil, kuivõrd 10.10.2017 koosoleku näol ei olnud tegemist uue koosolekuga, vaid 14.09.2017 alanud koosoleku jätkumisega. Hageja viited selle kohta, et 29.08.2017 koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud viidet 10.10.2017 koosolekule, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd on ilmselge, et 29.08.2017 teadet avaldades ei teadnud haldur seda, et 14.09.2017 koosolekul hääled vaidlustatakse ning samuti ei teadnud haldur seda, millise aja jooksul kohus häälte määramise kohta määruse teeb. Seega ei oleks haldur kuidagi saanud 29.08.2017 teatesse märkida infot 10.10.2017 koosoleku jätkumise kohta.
4.4.Hageja on heitnud ette ka asjaolu, et üldkoosolekul ei osalenud kohtunikku. Haldur ei saanud teada, et 14.09.2017 koosolekul tekib vaidlus häälte määramise üle ning seega ei ole halduril ka mõistlik kutsuda kohtunikku üldkoosolekul osalema lihtsalt igaks juhuks. Pankrotimenetluste läbi viimise praktikas ei ole levinud olukorrad, kus nõuete kaitsmise koosolekut või mõnda muud võlausaldajate üldkoosolekut viiakse läbi kohtuniku juuresolekul, vaid juhul kui sellistel koosolekutel tekib vaidlus häälte üle, edastab haldur vastava informatsiooni kohtule ning kohus otsustab häälte määramise tema valduses olevate dokumentide kohaselt. Nii toimis haldur ka antud menetluses ning halduri hinnangul ei anna asjaolu, et 14.09.2017 ega 10.10.2017 koosolekul ei osalenud kohtunikku, mingit alust 10.10.2017 vastuvõetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühistamiseks.
4.5.Hageja on hagiavalduses märkinud ka, et haldur ei oleks üldse tohtinud 10.10.2017 koosolekut läbi viia, kuna hageja teavitas 10.10.2017 koosolekul, et ta vaidlustab 28.09.2017 kohtumääruse häälte kinnitamise kohta ning seega ei oleks pidanud otsuseid mitte vastu võtma kuni
võlausaldajate tegelike häälte väljaselgitamiseni. Haldur on seisukohal, et selline käsitlus ei ole põhjendatud ning venitaks asjatult pankrotimenetluse läbi viimist. Samuti ei nähtu pankrotiseadusest asjaolu, et võlausaldajate üldkoosolekul hääletamiseks peaks esimese astme tehtud lahend häälte määramise kohta olema jõustunud.
4.6.Lähtudes eelnevast palub haldur jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus on tutvunud hagiavalduse ja kostja seisukohtadega hagile, kuulanud ära menetluspoolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kohtul tagada pooltele menetluses võrdne võimalus oma positsiooni kaitsta.
5.1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 18.05.2017 toimus võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek ja et edasi on toimunud nõuete kaitsmise koosolek 14.09.2017 ja 10.10.2017. Kohus nõustub kostja ja halduri seisukohtadega ja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
5.2.Iseenesest on õiguspärane, et häälte kinnitamise vajadus võib tekkida ka peale esimest üldkoosolekut, kuna selle koosoleku toimumisele seaduses ettenähtud tähtajaks (PankrS § 78 lg 1) ei ole veel möödunud nõuete esitamiseks seaduses (PankrS § 93 lg 1) sätestatud 2-kuuline tähtaeg, mistõttu haldur peab muuhulgas saama häälte andmisega tegeleda ka nende võlausaldajate suhtes, kes esimese üldkoosoleku ajaks ei olnud nõudeid esitanud. Häälte määramist reguleeriv sätePankrS § 82- ei märgi, et hääli saaks lõplikult määrata vaid esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajad, kes esimese üldkoosoleku ajaks oma nõuded küll esitasid, aga neil on tekkinud vajadus ja võimalus nõudeavalduse tõendamiseks, muutmiseks, peavad saama oma tegeliku nõude suurusele antavate häälte arvu osas oma õigust realiseerida. Nimetatud põhimõte on käesolevas menetluses ka realiseerunud, kuivõrd esimesel üldkoosolekul määratud häälte arv on muutunud Viru Maakohtu määrusega kinnitatud häälte arvus 3 võlausaldaja osas ja ei ole muutunud AS SEB Pank ning Maksu- ja Tolliameti osas. Määratud häälte arvu vaidlustamine toimub esmalt esimesel üldkoosolekul vaidlustamise võimalusega ja teiseks läbi määrusekaebuse esitamise maakohtu määrusele millega kohus on kinnitanud võlausaldajate koosolekul vaidlustatud häälte arvu. Kohus kinnitab häälte arvu siis, kui häälte üle tekib vaidlus (PankrS § 82 lg 3). Kuivõrd antud kaasuses on ajavahemikul peale esimest üldkoosolekut kuni nõuete kaitsmise koosolekuni halduri valduses olnud info, mis tingis häälte määramise erinevalt esimesel üldkoosolekul määratust, siis on haldur määranud hääled 14.09.2017 koosolekul. Hageja on sel koosolekul päevakorra p.1 all antud hääled vaidlustanud, mistõttu ootuspäraselt ja nõuetekohaselt on haldur sellest informeerinud asja menetlevat kohtunikku. Kohtunik on halduri taotlusel häälte määramise vaidluse lahendanud oma 28.09.2017 määrusega. Kuivõrd sellega on vaidlus häälte määramise üle lõppenud, siis on õige, et 14.09.2017 välja kuulutatud nõuete kaitsmise koosolek sai jätkuda järgmise päevakorra punkti juures. Poolte vahel on erimeelsus, kas jätkukoosolek kui selline, on seaduses reguleeritud ja kas- kuidas tuli selle kokkukutsumisel järgida tähtaegasid.
Käesolevas hagis on üldkoosoleku otsus vaidlustatud sel alusel, et haldur on väidetavalt rikkunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise korda ja kohus nõustub selles osas kostjaga, et haldur ei ole seda korda rikkunud
5.3.10.10.2017 koosoleku puhul on tegemist jätkuga 14.09.2017 alanud koosolekule. Nõuete kaitsmise jätkukoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega pankrotiseadus ei reguleeri, mistõttu on põhjendatud tugineda kostja (ja halduri) käsitlusele, et nn jätkukoosoleku puhul tuleb lähtuda tavalisest üldkoosoleku kokkukutsumise korrast, ehk PankrS § 79 lõikest 4, mille kohaselt teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Selles osas vaidlust ei ole, et teade avaldati 04.10.2017. Kohus nõustub halduriga ka selles, et nii 14.09.2017 kui 10.10.2017 koosolekul osalesid samad võlausaldajad, mistõttu ühegi osaleja, sh hageja, õigusi ei olnud rikutud. Mitteosalenutele oli teade avaldatud 04.10.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis tähendab, et teate avaldamise ja koosoleku toimumise vahele jäi täpselt seaduses nõutud 5 päeva. See tähendab, et haldur ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ja alust hagi rahuldada ei ole.
5.4.Ehkki hageja väitis istungil, et tema on allkirjastanud kaks korda võlausaldajate koosolekul osalenute kohta koostatud nimekirja, ei ole ta selle kohta tõendit esitanud. Kostja eitab sellise tõendi olemasolu. Kohus on hageja poolt istungil esitatud taotluse- kohustada kostjat see nimekiri esitama- jätnud rahuldamata, sest esiteks kostja väitel sellist nimekirja olemas pole ja teiseks välistaks taotluse rahuldamine võimaluse lahendada hagi seaduses ettenähtud tähtajana 10 päeva jooksul. Taotluse mitterahuldamise kohta esitatud vastuväite jättis kohus samuti rahuldamata ja peab selles osas vajalikuks täiendavalt selgitada. Lisaks sellele, et isegi kui selline nimekiri oleks olemas, ei mõjuta asjaolu, kes olid kohal hageja väitel 14.09.2017 koosolekul, eraldi peetud nimekirja ja kes olid kohal hagi lisana esitatud nimekirja järgi 14.09.2017 koosoleku jätkuna toimunud 10.10.2017 koosolekut, sest nõuete kaitsmise koosolek viiakse PankrS § 100 lg 5 kohaselt läbi olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht on võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. Vaidlust ei ole selle üle, et 14.09.2017 koosolekust on nõuetekohaselt 15 päeva ette teatatud. Võlausaldaja/hageja, kes on hagis tuginenud sellele, et 10.10.2017 koosolekust ei teavitatud korrektselt, on tema enda kinnitusel allkirjastanud ka 14.09.2017 eraldi vormistatud osalejate nimekirja, seega ei ole vaidlust selles, et hageja on võlausaldajana osalenud mõlemal koosolekul ja tema õigusi ei ole seeläbi mitte kuidagi rikutud. Kohtu hinnangul ei ole aga rikutud ka nende võlausaldajate huve, kes osalejate nimekirja kantud ei ole, nõustudes seejuures kostjaga, et jätkukoosolekust teatamisel on asjakohane lähtuda PankrS § 79 lg 4 sätestatud 5-päevasest tähtajast. Ja seda, et 5 päeva nõuet on järgitud, on hageja istungil tunnistanud.
5.5.Kohus ei nõustu hagejaga, et PanrkS § 82 lg 4 kohaselt ei ole häälte määramine kirjalikus menetluses väljaspool võlausaldajate üldkoosolekut lubatav. PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetluses kohaldatakse TsMS-s sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hageja arusaam määruse tegemisest- ei ole lubatud väljaspool koosolekut- tähendaks seda, et kohus saaks teha kohapeal, koosolekul füüsiliselt osaledes, vaid nn suulise määruse. Kuivõrd aga tegemist on kaevatava määrusega siis tuleb see TsMS § 464 lg 2 2. lause kohaselt vormistada kirjalikult. TsMS § 464 lg 3 võimaldab määruse terviklikult vormistamise edasi lükata kuni 10 päevaks. Võlgniku pankrotimenetluse raames on haldur 26.09.2017 edastanud kohtule taotluse häälte määramiseks hagejale ja EAS-le. Määruse kuulutamisega 28.09.2017 on seega järgitud määruse kirjalikuks vormistamiseks seaduses võimaldatud 10-päevast tähtaega. Määruse tegemine koheselt koosoleku ruumis-kohas ei oleks mõeldav ka siis kui kohtunik koosolekul osaleb, sest olukorras, kus häälte vaidlus tekib alles vahetult koosolekul ehk see pole
aimatav ka haldurile, kes minimaalselt 3 päeva enne koosolekut on saanud nõudeavaldustega tutvuda, peab ka kohtunikule jääma ajaline võimalus tutvuda nõudeavaldustega, et nende alusel teha otsustus häälte arvu üle. Kuivõrd menetluste mahud on erinevad, siis ongi seadusandja näinud ette võimaluse kohtumääruse kirjalikuks vormistamiseks 10 päeva jooksul. See omakorda toob kaasa koosoleku õiguspärase katkestamise häälte vaidlustamise hetkest alates ja jätkamise võimaluse alates sellest, kui on olemas kohtu seisukoht häälte osas. See tähendab, et sõltumata sellest, kas kohtunik pidi teadma või ei teadnud häälte üle tekkida võivast vaidlusest või kas ta oleks pidanud osalema koosolekul, ei oleks muutunud vajadus katkestada 14.09.2017 koosolek selleks, et oodata ära kohtu seisukoht, st vormistada häälte määramise määrus.
5.6.PankrS § 5 lg 3 kohaselt määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS ei sätesta teisiti. Seega võimalik määruskaebus, mille esitamise kavatsusest hageja 10.10.2017 koosolekul teatas, ei peatanud koosoleku läbiviimist, sealjuures ei muuda võimalik esitatav määruskaebus 10.10.2017 koosolekul määratud häälte toimet, st häälte arvuga seotud otsused olid koosolekul vastuvõetud õiguspäraselt ja seda seni, kui häälte määramise osas toimuv määruskaebuse menetluses ei ole teistmoodi määranud.
5.7.10.10.2017 koosolekul vastuvõetud häälte arvust sõltuvad otsustused võivad, aga ei pruugi, anda alust tunnistada otsused kehtetuks alles siis, kui häälte arvu on määruskaebuse menetluses muudetud (Riigikohtu lahend 3-2-1-59-15 p 13). Täna sellist seisu ei ole, sest hageja on küll alustanud määruskaebuse menetlust, kuid jõustunud lahendit selle osas ei ole.
5.8.Kohus nõustub kostjaga, et sisuliselt on hageja eesmärk elimineerida EAS võlausaldaja staatusest. Nõuete kaitsmise koosolekul vastu võetud otsus nõude tunnustamise osas ei ole aga vaidlustatav koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu, vaid selleks on pankrotimenetluses ette nähtud nõude tunnustamise hagide esitamise õigus ja võimalus. Riigikohus on lahendis 3-21-59-15 p. 13 leidnud, et nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg 2 sätestatud erandlikel alustel, milleks muuhulgas on nimetatud ka koosoleku kokkukutsumisel aset leidnud olulist seaduse rikkumist. Sellise erandliku aluse olemasolul on aga õiguskaitse vahenditeks mitte koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamine vaid esmalt haldurile esitatav nõue kutsuda kokku uus koosolek (PankrS § 106 lg 3) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks. Nõuete tunnustamine ei sõltu häälte arvust, mistõttu võimalik häälte arvu muutus ei muuda nõude tunnustamise osas otsustatut. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei muudaks sisuliselt seisukohta nõuete kaitstuks lugemisel. Ka uue koosoleku kokkukutsumisel esitatakse ju samad nõuded samadel alustel ja see tähendab, et neid tuleb ikka tunnustada hagiga, kui keegi nõude põhjendatult vaidlustab. Häälte määramisel aluseks võetav nõude tõendatus ei ole võrreldav nõude kaitsmisel aluseks võetava nõude tõendatuse mahuga, mistõttu ka hageja seisukohad selles osas, kas ja millal EAS-l oli tekkinud nõue ja mis oli selle nõude sisu ning kas haldur oleks pidanud võlausaldaja soovil need otsused halduskorras vaidlustama, ei ole relevantne nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtivuse vaidlustamise hagis. Asjaolu, kui palju oli halduril/ kohtul andmeid häälte määramiseks sellises ulatuses nagu neid määrati, ei ole mitte käesoleva vaidluse teema, vaid määruskaebuse menetluse teema tsiviilasjas 2-17-2497.
5.9.Kõik muud hagis esiletoodud asjaolud (nt et 14.09 ja 10.10.2017 koosolekut oli teates ekslikult nimetatud võlausaldajate I üldkoosolekuks; et haldur on eiranud võlausaldaja soovi, et haldur vaidlustaks EAS otsused halduskohtus) annavad ehk aluse esitada nõude tunnustamise hagi või aluse esitada kaebus halduri tegevusele, kuid ei anna alust tunnistada 10.10.2017 koosoleku otsuseid kehtetuks. Kohus jätab tähelepanuta hagi punktis 2.6. esitatu, kuna hageja on ka ise märkinud, et see ei seondu rikkumisega.
5.10.Esitatud tõenditest on hageja loobunud tuginemast väljaande Ametlikud Teadaanded teadetele 21.04 ja 29.08.2017 (tlk 8 ja 9) kuna tegemist ei ole vaidlusaluste asjaoludega. Ametlikud Teadaanded 04.10.2017 koosoleku kokkukutsumise teade (tlk 119) ja nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (tlk 12) on asjakohased ning on eelnevalt lahendis analüüsitud. Elektronkirjavahetus halduri ja hageja vahel (tlk 21-24) puudutab toimkonna tegevust, sh toimkonna protokolli koostamisel ja ei ole antud kaasuse lahendamiseks asjakohane ja vajalik tõend. Kostja esitatud halduri elektronkiri 04.10.2017 (tlk 45) kinnitab, et hagejat on teavitatud koosoleku toimumisest 10.10.2017.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude, mistõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd kohus on seisukohal, et tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mille võimalik lahendus saabub alles pärast kõikide kohtuastmete läbimist, ei ole käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatud määrata menetluskulud kindlaks kohtuotsuse tegemisel. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. novembri 2017 otsus muutmata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Rakvere linna (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohtu 16.04.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot arvata riigituludesse. 3. Tagastada Advokaadibüroole Küllike Namm 21. märtsil 2018 enamtasutud kautsjon 50(viiskümmend) eurot.
4.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Rakvere Linnavalitsuse kanda. 03.11.2017 kohtuotsus 2-17-15725 jõustus 16.04.2018 Riigikohtu määrusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.