Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16.02.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17477
Tsiviilasi
AS MiniCredit pankrotihalduri Martin Kruppi DirectCom OÜ vastu 349 000 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
349 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909) pankrotihaldur Martin Krupp. Hageja lepinguline esindaja Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja DirectCom OÜ (registrikood 12558948, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn) Kostja esindaja seaduslik esindaja juhatuse Hando Hanschmidt (isikukood 37711110212, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
hagi
Võtta vastu hagist loobumine 259 314,69 euro osas. Hagi rahuldada. Välja mõista DirectCom OÜ-lt 89 685,31 eurot pankrotihaldur Martin Krupp’i kasuks.
AS
MiniCredit (pankrotis)
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
(4)
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi - ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni 1000 eurot. Võlgnik pakkus MiniCredit kaubamärgi all kiirlaene Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias. 31. augusti 2016.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega nimetati AS MiniCredit ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. 05. oktoobri 2016.a Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotiavalduse esitamise ajal puudus AS-il MiniCredit juhatus. Juhatuse liikme Vitali Jaroševitš juhatuse liikme volitused kehtisid 14.06.2012 kuni 03.06.2015.a. Alates 02.09.2016. a on AS MiniCredit juhatuse liikmeks Hando Hanschmidt. AS MiniCredit aktsionäriks on alates 05. augustist 2016. a Aviplus OÜ. Aviplus OÜ osanikuks on alates 30.08.2016 Hando Hanschmidt ja alates 1.09.2016.a. juhatuse liige Hando Hanschmidt. Endine osanik ja juhatuse liige oli Vitali Jaroševitš. DirectCom OÜ juhatuse liikmeks on alates 02.09.2015 Ivar Koor ja osanikuks alates Active Green OÜ. Active Green OÜ osanikud ja juhatuse liikmed on Andrei Gurjanov ja Irina Škoda-Järvi. Harju Maakohtu 06.09.2016. a määrusega nimetati Võlgnikule ajutine haldur. Ühtlasi keelati võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Kostja on esitanud tõendina 2.05.2016.a sõlmitud lepingu, mille kohaselt Postilennuk OÜ annab Directcom OÜ-le käsundi nõuda kolmandatelt isikutelt sisse Lepingu lisas 1 märgitud nõuded. Sellist lepingut tegelikult sõlmitud ei ole. Alates 12.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on OÜ Directcom alusetult vastu võtnud AS Minicredit (pankrotis) laenusaajate tagastatud laenusummasid OÜ Directcom Swedbank kontole nr EE932200221064403370 kokku summas 64 269,07 eurot – 3010 eurot (21.07.2016 makse summas 200 eurot DirectCom OÜ seotud kontolt +10 eurot AS Minicredit kontolt + 700 eurot 13.08.2016 DirectCom OÜ seotud kontolt + 2100 eurot 12.09.2016 DirectCom OÜ seotud kontolt)= 61 259,07 eurot. Nimetatud summast 39 276,96 eurot on kostja kandud oma teisele pangakontole EE962200221058748313 Swedbank AS-is ja teinud muidu DirectCom OÜ ettevõtlusega mitte seotud kulusid. Pangakontol on konto jääk 24 992,11 eurot, mis on hagi tagamise korras arestitud. Alates 17.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on OÜ Directcom alusetult vastu võtnud AS Minicredit (pankrotis) laenusaajate tagastatud laenusummasid SEB Pank AS kontole nr EE811010220253684221 kokku summas 32 626,24 - 4200 (AS Minicredit 25/08/2016 Laenu tagastus summas 1 000 eurot + 300 eurot 27/08/2016 MINICREDIT AS Laenu tagastus + 600 eurot 29/08/2016 DIRECTCOM OÜ Makse oma kontode vahel + 2 300 eurot 01/09/2016 INAWEB OÜ vast lepingule)= 28 426,24 eurot. Nimetatud summast on kostja teinud ülekandeid oma teisele pangakontole EE962200221058748313 Swedbank AS-is ja muid DirectCom OÜ ettevõtlusega mitte seotud kulusid. Pangakontol on 10,147,44 eurot, mis on hagi tagamise korras arestitud. Hageja leiab, et tõendatud on hagejale kahju tekitamine summas kokku 28 426,24 eurot (SEB Pank AS laekunud AS Minicredit laenude tagasimaksed) + 61 259,07 eurot (Swedbank AS laekunud AS Minicredit laenude tagasimaksed) 89 685,31 eurot, mis on tõendatud AS Swedbank ja SEB Pank AS pangakontode väljavõtetega.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole omandanud hagejalt nõudeid, mida hagiavalduses käsitletakse SMS laenude võlglaste vastu suunatud nõuetena. Kostja osutab 02.05.2016 käsunduslepingu alusel võlgade sissenõudmise teenust Postilennuk OÜle. Laekumiste kogusumma
(4)
ajavahemikul 02.05.2016 kuni 22.11.2016 jooksul moodustas kokku 61 895,14 eurot, kusjuures sellest 25% on teenustasu vastavalt käsunduslepingule. Kostja eeldas, et Postilennuk OÜ on õigustatud lepingu esemeks olevaid nõudeid käsutama. Täiendavaid selgitusi käsutusõiguse olemasolu osas saab anda vaid Postilennuk OÜ ise. Hageja on ise tasunud kostja arveldusarvele võlgnikke kohustusi, näiteks 11.08.2016 summas 10.00 EUR, selgitusega „xxx“; 09.08.2016 summas 5.00 EUR, selgitusega „xxx“; 10.08.16 summas 35.00 EUR, selgitusega „osamakse xxx“; 15.08.2016 summas 15.00 EUR, selgitusega „xxx“. Lähtudes eeltoodust, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on tegelenud ebaseadusliku rahaliste vahendite kogumisega. Pankrotihaldur on oma 19.09.2017 seisukoha p-s 2.4 öelnud, et on AS Minicredit (pankrotis) võlgnevuste sissenõudmise asjus esitanud Postilennuk OÜ vastu nõude 20 000 euro osas, mis rahuldati tagaseljaotsusega asjas nr 2-16-17960. Käesolevalt esitatud hagi kostja vastu tuleb igal juhul jätta rahuldamata osas, milles sama nõue on rahuldatud Postilennuk OÜ vastu.
Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi - ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni 1000 eurot. Hageja töötajad teavitasid 2016 aastal laenusaajaid, et tagastatavad summad tuleb tasuda kostjale. 05. oktoobri 2016.a Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Alates 12.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on kostja vastu võtnud hageja laenusaajate tagastatud laenusummasid kostja Swedbank kontole nr EE932200221064403370 kokku summas 64 269,07 eurot. Pangakontol on konto jääk 24 992,11 eurot on hagi tagamise korras arestitud. Alates 17.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on ksotja vastu võtnud hageja laenusaajate tagastatud laenusummasid SEB Pank AS kontole nr EE811010220253684221 kokku summas 32 626,24 eurot. Pangakontol on 10,147,44 eurot, mis on hagi tagamise korras arestitud. Kokku on hageja laenusaajad kostjale tagastanud 96 895,31 eurot. Hageja palub laenusaajate tagastatud summadest välja mõista alusetult saadud raha 89 685,31 eurot. Kohus hindab hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetu rikastumise nõudena. VÕS § 1028 lg 1 järgi on sellise nõude eelduseks, et üleandja annab midagi üle, saaja võtab midagi vastu ja üleandmiseks ja saamiseks puudub õiguslik alus. Üleandmiseks VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tuleb pidada ka olukorda, kus võlgnik täidab õigustatult kohustuse üleandja ees saajale. See võib toimuda VÕS § 170 olukorras. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kui loovutamine ei ole kehtiv, võib võlausaldaja § 170 tähenduses esitada saaja vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja ei ole eitanud, et hageja töötajad teavitasid 2016 aastal laenusaajaid, et tagastatavad summad tuleb tasuda kostjale ja et laenusaajad tagastasid kostjale 96 895,31 eurot. Kostja vastuväite kohaselt osutas ta 02.05.2016 käsunduslepingu alusel võlgade sissenõudmise teenust Postilennuk OÜ-le, kes omakorda oli nõuded omandanud loovutamise teel hagejalt. Kohtule ei ole esitatud nõuete loovutamise lepingut hageja ja Postilennuk OÜ vahel. TsMS § 231 lg 1 järgi on kostja kohustuseks tõendada, et nõuete loovutamise leping hageja ja Postilennuk OÜ vahel sõlmiti. Kohus leiab, et kostja väide, et Postilennuk OÜ omandas hagejalt nõuded laenusaajate vastu, on tõendamata. Et Postilennuk OÜ ei olnud omandanud hageja nõudeid laenusaajate vastu, ei olnud ta õigustatud neid nõudeid
(4)
käsutama ja seega ei saanud kostja saada AÕS § 92 lg 1 järgi nõuete omanikuks. Nõue laenusaaja vastu on õigus TsÜS § 48 tähenduses ning TsÜS § 49 lg 2 järgi koos AÕS §-ga 95 ei saa õigusi omandada heauskselt. Kostja ei saanud nõudeid sisse nõuda ka kokkuleppe alusel Postilennuk OÜ-ga, kuivõrd Postilennuk OÜ-l puudus nõuete käsutamise õigus. Seetõttu ei oma kohtu arvates asjas tähtsust see, kas väidetav 02.05.2016 käsundusleping Postilennuk OÜ ja kostja vahel tõepoolest sõlmiti või mitte. Seega ei olnud kostjal õigust laenusaajate nõuete vastu võtmiseks ning hageja alusetu rikastumise nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hageja esmase nõude ega anna hinnangut alternatiivnõudele. Asjasse ei puutu kostja väide, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on võlgnevuste sissenõudmise asjus esitanud Postilennuk OÜ vastu nõude 20 000 euro osas, mis rahuldati tagaseljaotsusega asjas nr 2-16-17960. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on Postilennuk OÜ vastu esitanud viidatud tsiviilasjas nõude samadel alustel. Kostja pangakontodelt ega ka teistest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks laenusaajate tasutud summad maksnud Postilennuk OÜle. Hageja on 14.12.2017 hagi täpsustuses vähendanud nõuet 259 314,69 euro võrra, 89 685,31 euroni. Kohus käsitab põhinõude vähendamist loobumisena ning võtab loobumise vastu TsMS § 429 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagist loobumisega seotud kulud hageja. Kohus leiab, et koosmõjus TsMS § 162 lg 4 eesmärgiga, et menetluskulude jaotus oleks õiglane, tuleb kulud siiski täies ulatuses jätta kostja kanda. Hagist loobumine iseenesest ei põhjusta täiendavaid menetlustoiminguid ega põhjust õiguslikke seisukohti esitada, sest vaatamata põhinõude suurusele, tuleb igal juhul hinnata nõude õiguslikke alust ja vastuväiteid. Hagi esitamine suuremas ulatuses oli mõistlik ja põhjendatud sellega, et hagi esitamise hetkel ei olnud hagejal võlgniku raamatupidamisdokumente ning ta ei osanud arvata, millises ulatuses makseid kostja võis saada. Saadud maksete summa ilmnes alles kostja pangakontode väljavõttest, millega hageja sai tutvuda alles kohtu kaasabil kohtumenetluse ajal. Neil põhjustel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.