lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17479/32

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17479/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2018.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17479

Tsiviilasi

BGM Ehitus OÜ hagi Narva Linna, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu, vastu võla nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA

BGM Ehitus OÜ, rk 12606682, lepinguline esindaja advokaat Annika Jaanson

KOSTJA

Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu, rk 75029820, lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Hagi hind- 50 935,32 eurot

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. 1) Välja mõista kostjalt Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu, hageja BGM EHITUS OÜ kasuks põhinõude katteks 41 199,96 eurot; 2) Välja mõista kostjalt Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu hageja BGM EHITUS OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 16.02.2018 seisuga summas 7482,95 eurot; 3) Välja mõista kostjalt Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu hageja BGM EHITUS OÜ kasuks edaspidine viivis põhinõudelt alates 17.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 41 199,96 euro tasumiseni; 4) Välja mõista kostjalt Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitetktuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu hageja BGM EHITUS OÜ kasuks kohtueelsed õigusabikulud summas 2 031,25 eurot;

5) Jätta hageja BGM EHITUS OÜ menetluskulud kostja Narva Linn, Narva Linnavalitsuse Arhitetktuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.-- 18.11.2016 esitatud hagi kohaselt on xxxx OÜ ja BGM Ehitus OÜ (edaspidi hageja) vahel sõlmitud töövõtuleping nr 37-3 (edaspidi Töövõtuleping I) ja töövõtuleping nr 63 (edaspidi Töövõtuleping II). Nii Töövõtulepingu I kui ka Töövõtulepingu II alusel teostatavate tööde osas oli töö tegelikuks tellijaks Narva linn (edaspidi kostja), tegutsedes Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ALPA) kaudu. -- 16.03.2015 sõlmisid ALPA, xxxx OÜ ja hageja kolmepoolse raamkokkuleppe nr 371/2015 (edaspidi Raamkokkulepe I). 17.03.2015 sõlmisid ALPA, xxxx OÜ ja hageja kolmepoolse raamkokkuleppe nr 63-1/2015 (edaspidi Raamkokkulepe II). -- Raamkokkulepete I ja II sõlmimise põhjuseks oli asjaolu, et xxx OÜ oli jäänud hagejale võlgu ning kuivõrd kostja eesmärgiks oli ehitusobjektidel ehitustööde lõpule viimine, siis võttis kostja endale Raamkokkulepetega I ja II kohustuse täita xxxx OÜ kohustused, mis xxxx OÜ-l olid hageja ees Töövõtulepingute I ja II alusel tekkinud ning mis tekkisid seoses ehitustööde lõpuleviimisega. Vastavas ulatuses tuli kostjal omakorda tasuda xxxx OÜ-le viimasega sõlmitud lepingute alusel vähem tasu. -- Sellest tulenevalt leppisidki pooled Raamkokkuleppes I kokku, et ALPA kohustub tasuma hagejale hageja poolt xxxx OÜ-le Töövõtulepingu I alusel teostatud tööde eest esitatud arved (Raamkokkuleppe I punktid 1.2 ja 2.1). Samuti lepiti Raamkokkuleppe I p-s 2.1 kokku, et kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud arvete tasumisel ALPA poolt ei kohustu ALPA nimetatud summade ulatuses tasuma xxxx OÜ-le viimase poolt ALPA-le esitatud arveid. Seejuures täpsustaski Raamkokkuleppe I p 2.2, et punktis 2.1 sätestatud maksekohustuste täitmisel ALPA poolt väheneb xxxx OÜ nõue ALPA vastu ALPA poolt hagejale tasutud summa võrra ning hageja nõue väheneb samas ulatuses xxxx OÜ vastu. Ehk kokkuvõttes leppisidki osapooled kokku, et hageja poolt xxxx OÜle esitatud arved tasub ALPA ning vastavas ulatuses ei pea ALPA tasuma xxxx OÜ-le. Raamkokkuleppes II leppisid pooled kokku, et ALPA kohustub tasuma hagejale hageja poolt xxxx OÜ-le Töövõtulepingu II alusel teostatud tööde eest esitatud arved (Raamkokkuleppe II punktid 1.2 ja 2.1). Samuti lepiti Raamkokkuleppe II p-s 2.1 kokku, et kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud arvete tasumisel ALPA poolt ei kohustu ALPA nimetatud summade ulatuses tasuma xxxx OÜ-le viimase poolt ALPA-le esitatud arveid. Seejuures täpsustaski Raamkokkuleppe p 2.2, et punktis 2.1 sätestatud maksekohustuste täitmisel ALPA poolt väheneb xxxx OÜ nõue ALPA vastu ALPA poolt hagejale tasutud summa võrra ning hageja nõue väheneb samas ulatuses xxxx OÜ vastu. Ehk kokkuvõttes leppisidki osapooled kokku, et hageja poolt xxxx OÜ-le esitatud arved tasub ALPA ning vastavas ulatuses ei pea ALPA tasuma xxxx OÜ-le.

-- Tulenevalt Raamkokkulepete I ja II sõlmimisest jätkas hageja Töövõtulepingute I ja II alusel tööde tegemist ning teostas kõik Töövõtulepingutes I ja II kokkulepitud tööd. xxxx OÜ võttis kõik tööd vastu(lisad 3-12). Samuti võttis kostja kõik hageja poolt tehtud tööd vastu xxxx OÜ-lt (lisad 13 ja 14). -- Tuginedes Raamkokkulepetes I ja II sätestatule, esitas hageja kostjale tasumiseks xxxx OÜ-le väljastatud arved. Täpsem ülevaade kostja poolt tasumata arvetest on kajastatud alltoodud tabelis: Arve nr

Arve kuupäev Objekt

2014-053

8.10.2014

xxxx OÜ xxxx klubi

931,01

2014-066

3.11.2014

xxxx OÜ xxxx klubi

3240,63

2014-078

30.11.2014

xxxx OÜ xxxx klubi

4846,75

2014-083

5.12.2014

xxxx OÜ xxxx

718,71

2014-090

31.12.2014

xxxx OÜ xxxx klubi

17168,54

2015-01

6.01.2015

xxxx OÜ xxxx

3949,41

2015-09

6.02.2015

xxxx OÜ xxxx

3439,83

2015-03

6.02.2015

xxx OÜ xxxx Klubi

2711,71

2015-14

5.03.2015

xxxx OÜ xxxx Klubi

2397,03

2015-16

6.03.2015

xxxx OÜ xxxx

1796,34

Arvest tasumata summa

41199,96 -- 05.06.2015 esitas hageja kostjale nõude Raamlepingust I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks. 26.10.2015 esitas hageja nõude uuesti. -- 10.11.2015 vastuses teatas kostja, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd hageja ei olevat justkui esitanud kostjale arvete loetelu, millised jäid hageja arvamusel tasumata. Samuti selgitas kostja, et: „Tasu sissenõutavaks muutmise eelduseks on tööde vastuvõtmine Ameti poolt. OÜ BGM Ehituse poolt esitatud arved, mis sisaldavad töid ning mille suhtes oli teostatud tööde vastuvõtmine, olid Ameti poolt tasutud.“ -- 25.11.2015 vastuses kostja 10.11.2015 kirjale selgitas hageja, et Raamkokkulepetest I ja II ei tulene kokkulepet, mille kohaselt oleks kostja tasu maksmise kohustuse tekkimise eelduseks muu, kui kostjale vastavate arvete esitamine. Samas, isegi kui tasu maksmine sõltuks kostja poolt tööde vastuvõtmisest, siis oli kostja tegelikkuses kõik tööd ka vastu võtnud ning seda ALPA ka ei eitanud. Samuti juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et tegelikkuses olid kõik arved koos ülevaatliku tabeliga kostjale esitatud ning esitas need selguse mõttes uuesti. -- 29.01.2016 vastuses tõi ALPA kohustuste täitmise keeldumise põhjusena välja asjaolu, et hageja arvete aluseks olev töö jäi vastu võtmata, st et vastavate arvete aluseks olevad aktid jäid aktsepteerimata. -- Kuna ALPA poolsed väited tööde vastuvõtmata jätmise osas olid ilmselgelt ebaõiged, siis 03.03.2016 kirjaga esitas hageja selguse mõttes kostjale kõik hageja nõude aluseks olevate arvete aluseks olevad aktid, mis olid xxxx OÜ poolt aktsepteeritud ehk sellega lükkas hageja ümber järjekordsed kostja ebaõiged ja alusetud vastuväited arvete tasumisest keeldumise osas. -- 06.04.2016 kirjas kordas kostja oma vastuväiteid seoses nõuete tasumisega. Vaatamata sellele, et hageja oli kostjale esitanud kõik tööde vastuvõtmist puudutavad aktid, jäi kostja lihtsalt seisukohale, et hageja poolt teostatud tööd on vastu võtmata ja sellepärast arveid ei tasuta. -- 21.06.2016 vastuses selgitas hageja veelkord, et kuigi kostja Raamkokkulepetest I ja II tulenevate kohustuste tekkimise aluseks ei ole hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmine, siis on

tegelikkuses kõik tööd vastu võetud ning hagejale jäävad sellised vastuväited arusaamatuks. Seda enam, et xxxx OÜ ja kostja on allkirjastanud aktid, mis sisaldavad mh hageja poolt teostatud töid. Vastavad aktid edastas hageja ka koos 21.06.2016 kirjaga kostjale. Eeltoodust nähtub seega, et hageja on kõik kostja võimalikud vastuväited nõude täitmise osas ümber lükanud, kuid vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustusi. -- Pärast ülalkirjeldatud kirjavahetust pidasid pooled täiendavalt läbirääkimisi kostja kohustuste täitmiseks. 19.09.2016 toimus hageja ja kostja vahel kohtumine, mille käigus selgitas kostja, et kuna kostja näol ei ole tegemist eraõigusliku isikuga, vaid avalik-õigusliku isikuga, siis ei ole kostjal lihtsalt võimalik hageja nõuet täita kohtuväliselt nö kohtuvälise kompromissina ning vaidluse lahendamine eeldab hageja poolset kohtusse pöördumist. -- Kuivõrd kostja keeldus oma kohustuste täitmisest kohtuväliselt, siis ei ole hagejal oma õiguste kaitseks muud varianti, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Hageja nõuab käesolevaga kostjalt Raamkokkuleppest I ja II tulenevate kohustuste täitmist ehk esitatud arvete tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiseks tehtud kohtueelsete kulude hüvitamist. -- Kostja kohustus Raamkokkuleppe I ja II punkti 2.1 kohaselt tasuma hagejale arved, mille hageja on esitanud xxxx OÜ-le Töövõtulepingute I ja II alusel. Raamlepingute I ja II punkti 3.2 kohaselt tuli arved tasuda hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates arvete esitamisest ALPA-le. -- Võttes arvesse, et kostja ei ole hageja ees oma Raamkokkulepetest I ja II tulenevaid kohustusi täitnud ehk on jätnud hagejale tasumata kostjale esitatud xxxx OÜ-le väljastatud arved, siis on hagejal VÕS § 178 alusel tasumata arvetest tulenev põhinõue kostja vastu 41 199,96 eurot. -- Kostja kohustus hagejale hageja esitatud arved tasuma hiljemalt 21.07.2015 (Raamkokkulepete I ja II p 3.2). Võttes arvesse, et kostja tähtaegselt arveid ei tasunud, on hagejal käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga kostja vastu ühtlasi viivisenõue summas 4 408,11 eurot. -- Tuginedes TsMS §-ile 367 palub hageja mõista kostjalt ühtlasi välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. -- Tulenevalt Raamkokkuleppest I ja II tulenevate kohustuste rikkumisest on hagejale lisaks tekkinud kahju, mis seisneb õigusabikulude kandmises seoses kostjalt nõude sissenõudmisega. Nagu käesoleva hagiavalduse punktis 1 esitatud asjaoludest nähtub, esitas hageja kostjale 05.06.2015 nõudekirja Raamkokkulepetest I ja II tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuivõrd kostja hageja nõudekirjale ei reageerinud, siis pöördus hageja professionaalse õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kogu edasine suhtlus kostjaga seoses nõuete sissenõudmisega toimus advokaatide vahendusel. Kokku kulus hagejal kohtueelsete õigusabikulude peale 2 031,25 eurot. VÕS § 128 lg 3 alusel on võimalik nõuda kahjuna selliste kulutuste hüvitamist, mida pool kandis selleks, et nõuda kohtuväliselt kahju hüvitamist. Juhul, kui kostja oleks täitnud oma Raamkokkulepetest I ja II tulenevaid kohustusi ja tasunud hagejale arved pärast 05.06.2015 nõudekirja saamist, siis ei oleks hageja pidanud kandma võla sissenõudmiseks õigusabikulusid ehk hagejale ei oleks kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt tekkinud vastav kahju. Seejuures teatas hageja kostjale juba oma 26.10.2015 nõudekirjas, et hagejal tekib seoses kostja rikkumistega õigus nõuda lisaks nõude sissenõudmisega seotud kulude kui kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt palub hageja ühtlasi mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja kohtueelsed õigusabikulud summas 2 031,25 eurot. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja on sisuliselt esitanud hagile kaks vastuväidet – esiteks, et hageja poolt teostatud tööde osas puudub kolmepoolne vastuvõtuakt, millel oleksid nii hageja,

kostja kui ka xxxx OÜ allkirjad ning et tulenevalt sellest, et hageja on esitanud ka nõude xxxx OÜ vastu viimase pankrotimenetluses, on välistatud hageja nõue kostja vastu. Mitte ühtegi muud vastuväidet kostja hageja nõuetele esitanud ei ole, sh on kostja märkinud, et ei kavatse ka uusi vastuväiteid esitada. Muu hulgas ei ole kostja esitanud mis tahes vastuväiteid hageja nõudele kohtueelsete õigusabikulude saamiseks. Kostja Raamkokkulepetest tulenevad kohustused hageja ees ei sõltunud tööde vastuvõtmisest kostja poolt. Kostja käsitlus, mille kohaselt eeldas hagejale arvete tasumine hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmist (ALPA) poolt on ebaõige ega vasta Raamkokkulepetele. Raamkokkulepete punktide 1.2. ja 2.1 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale need arved, mis hageja on esitanud xxxx OÜ-le. Hagejale arvete tasumine ei sõltunud mingitest muudest eeldustest või tingimustest, sh ei tulene Raamkokkulepetest, et hageja nõude sissenõutavuse eelduseks oleks ALPA poolt mingite tööde vastuvõtmine. Samuti ei tulene Raamkokkulepetest ega ka ühestki muust lepingust, et hageja nõude eelduseks oleks kolmepoolsete vastuvõtuaktide allkirjastamine nagu kostja on väitnud. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja tõendanud, et hageja nõue on vastavalt Raamkokkulepetele muutunud sissenõutavaks ning kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved alusetult tasumata. Isegi juhul, kui leida, et hageja nõude eelduseks oleks hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmine, siis on tegelikkuses kõik hageja poolt teostatud tööd ka vastu võetud – seda nii xxxx OÜ kui ka kostja poolt. Seejuures on ka kostja ise oma vastuses märkinud, et xxxx OÜ on võtnud hagejalt tööd vastu. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust, miks sellisel juhul ei ole väidetavalt võtnud töid vastu kostja, kuigi puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt on tööd teostatud. Kostja poolt hageja teostatud tööde vastuvõtmine nähtub hagiavalduse lisadena 13 ja 14 esitatud aktidest, millel on ka kostja esindajate allkirjad. Kostja ei ole oma vastuses selgitanud, miks kostja hinnangul viidatud tõendid hageja väiteid ei tõenda. Tööde vastuvõtmisel ei olnud vajalik kolmepoolsete aktide allkirjastamine. Seega ka juhul, kui kostjal tekkinukski kohustus hagejale arvete alusel tasu maksmiseks üksnes tööde vastuvõtmisel, on vastavad tingimused igal juhul täidetud ning kostja on põhjendamatult keeldunud hageja nõuet täitmast. xxxx OÜ pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamine ei välista hageja nõuet kostja vastu. Ühtegi õiguslikku põhjendust, miks kostja hinnangul hageja nõue sellisel juhul peaks välistatud olema, kostja esitanud ei ole. Kostja on juba varasemalt hagejale korduvalt selgitanud, et xxxx OÜ pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamine ei mõjuta mitte kuidagi kostja kohustusi hageja ees (vt ka VÕS § 175 jj). Samuti on hageja selgitanud, et kui kostja täidab oma kohustused hageja ees, siis loobub hageja arusaadavalt vastavatest nõuetest xxxx OÜ pankrotimenetluses. Seega on ebaõige kostja käsitlus justkui oleks hageja nõue kostja vastu välistatud tulenevalt nõudeavalduse esitamisest xxxx OÜ pankrotimenetluses (kus muuhulgas on hageja nõuete rahuldamine enam kui vähetõenäoline). Kostja vastuväited

2.Kostja oma kirjalikus vastuses ei välista asjas kompromissi sõlmimist. Puudub vaidlus, et kostja ja OÜ xxxx sõlmisid omavahel töövõtulepingu xxxx klubi hoone rekonstrueerimiseks; et hageja oli OÜ xxxx alltöövõtja ning et hageja, OÜ xxxx ja kostja vahel oli sõlmitud kolmepoolne leping. Vaidluse põhiküsimus on selles, millised õiguslikud tagajärjed toob kaasa OÜ xxxx, kostja ja hageja vahel sõlmitud leping. Kostja arvates iseloomustavad kolmepoolse kokkuleppe sätted väga selgelt kostja, hageja ja xxxx OÜ vahel saavutatud kompromissi tööde teostamisel. OÜ-l xxxx oli kohustus teostada teatud töid kostja kasuks. Kostja oli kohustatud maksma OÜ-le xxxx nõuetekohaselt tehtud ja kostjale üleantud tööde eest. Osa töödest, mida oli kohustatud teostama OÜ xxxx alltöövõtu korras, olid tellitud OÜ xxxx hagejalt. Selleks, et vältida kriisi tööde teostamisel, saavutasid kostja, hageja ja OÜ xxxx kokkuleppe, mille kohaselt leppisid kostja ja OÜ xxxx kokku selles, et hageja poolt

teostatud tööde eest maksab kostja OÜ-le xxxx väljamaksmisele kuuluva tasu otse alltöövõtjale. Antud otsuse põhjenduseks oli see, et OÜ xxxx läks pankrotimenetlusse. Seoses sellega oli antud kolmepoolne kokkulepe tüüpiliseks kokkuleppeks kohustuste täitmise kohta kolmanda isiku kasuks. 17.03.2015 sõlmitud kokkuleppest tuleneb selgelt järgmine õiguslik konstruktsioon: hageja võtab OÜ-ga xxxx sõlmitud lepingu alusel OÜ-lt xxxx vastu Meremeeste klubi objektil tehtud ehitustööd. Juhul kui OÜ-lt xxxx vastuvõetud tööde osaks on hageja poolt teostatud tööd, siis kostja maksab tasu antud tööde eest otse hagejale ja sellega vähendatakse kostja kohustust maksta Meremeeste objektil teostatud tööde eest OÜ-le xxxx. Antud konstruktsioon eeldab kõigepealt seda, et kostja võtab tööd OÜ-lt xxxx vastu. Vaidlusalusel juhul aga tekkis selline olukord, et OÜ xxxx võttis teatud tööd hagejalt vastu, kuid antud tööd jäid vastuvõtmata kostja poolt. Arvestades 17.03.2015 kolmepoolse kokkuleppe sõnastust on selge, et pooled leppisid kokku selles, et OÜ xxxx annab tööd üle kostjale. Kostjal tekib sellel juhul kohustus maksta hageja poolt teostatud tööde eest otseselt hagejale. Siinkohal on maksmise kohustuse tekkimise vältimatuks tingimuseks tööde vastuvõtmine OÜ-lt xxxx põhilepingu alusel. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks arved ja tööde vastuvõtmise aktid. Kostja arvates toetavad mainitud aktid korduvalt kostja ülalesitatud seisukohta: kõik dokumendid on allakirjutatud ainult hageja seadusliku esindaja poolt või hageja ja OÜ xxxx seadusliku esindaja poolt. Kõikide aktide all puuduvad nii hageja, OÜ xxxx seadusliku esindaja kui ka kostja esindajate allkirjad üheaegselt. Antud dokumendid toetavad kostja arvamust selle asjaolu kohta, et tööd, mille eest tasumist hageja nõuab, on vastu võtmata nii kostja kui ka OÜ xxxx poolt. Seoses sellega loeb kostja jätkuvalt hageja nõude alusetuks. 26.01.2016 toimunud OÜ xxxx nõuete kaitsmise koosoleku protokollist tuleneb, et sama nõue on esitatud pankrotimenetluses OÜ xxxx vastu. Kostja arvates välistab nõude esitamine xxxx pankrotimenetluses sama nõude esitamist kostja vastu, kuna OÜ xxxx ja kostja ei ole solidaarsed võlgnikud. Arvestades eeltoodut on kostja arvamusel, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses.
3.1.Hageja leiab, et tegemist on VÕS § 178 tähenduses kohustustega ühinemisega, kostja leiab, et tegemist on täitmisega kolmanda isiku kasuks VÕS § 78 tähenduses. Kohus nõustub hagejaga. VÕS § 178 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtes uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Sellisel juhul tekib solidaarkohustus. Kuna antud menetluses on algne võlgnik OÜ xxxx pankrotis, siis käesolevas menetluses teda solidaarvõlgnikuna käsitleda ei saa ja selles tähenduses on hageja põhjendatult esitanud sama nõude OÜ xxxx vastu pankrotimenetluses. Kuna solidaarkohustuses ei ole määratletud kummagi võlgniku poolt tasumisele kuuluva osa suurust, siis selgub kummagi solidaarvõlgniku poolt tasumisele kuuluv tegeliku täitmise käigus. Ehk et antud juhul, kui peaks selguma, et OÜ xxxx pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamiseks rahalisi vahendeid ei jätku üldse või saab nõue rahuldatud mingis osas, siis jääb kostja kanda nimetatud nõue kas täielikult või OÜ xxxx poolt tasumata jäänud osas.

Kostjal kui kohustusega ühinenud isikul oli majanduslik huvi OÜ xxxx kohustuse täitmise vastu ja seda hagis esitatud asjaolu, et kostjal oli huvi saada objektid lõpetatud ka vaatamata OÜ xxxx pankrotistumisele- ei ole kostja vaidlustanud. Kohustusega ühinemise eeldusena on sõlmitud käesoleva hagi aluseks olevad raamkokkulepped (I kd tlk 21-24).

3.2.Kohustusega ühinenud kolmas isik, ehk antud juhul kostja, vastutab eelduslikult samas ulatuses kui senine võlgnik. Võlausaldaja ja uus, lisandunud, võlgnik võivad kokku leppida ka muudes nõuete esitamise tingimustes. Kohtu hinnangul on nii käesolevalt ka tehtud, kui raamkokkuleppes (I kd tlk 21-26) määratu kohaselt on kostjale nõude esitamise eelduseks üksnes arve esitamine.
3.3.Isegi kui lähtuda sellest, et raamkokkulepetest tulenevalt tekib nõue tööde teostamisel ja vastavate aktide aktsepteerimisel, siis kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et aktidel (I kd tlk 25-58) pidanuks olema kolmepoolsed allkirjad. Hageja on kostja väite ümberlükanud väljavõttega xxxx OÜga sõlmitud töövõtulepingutest (IV kd tlk 63-67), mille kohaselt tehtud tööd loeti vastuvõetuks xxxx OÜ poolt akti allkirjastamisega. Kohus leiab, et kostja väide osa tööde mittevastuvõtmisest on paljasõnaline ja otsitud. Hageja on veenvalt selgitanud ja tõendanud, et arvete aluseks olevad aktid on ka nõuetekohaselt allkirjastatud. Muuhulgas nt dokumentaalse tõendina käsitletava H N kinnituse-kirjeldusega tööde vastuvõtmise korra ja allkirjastajate osas (IV kd tlk 91). Tõendist nähtuvalt allkirjastasid aktid xxxx OÜ poolt kas H N või U N ning kostja poolt I W ja M T. Kostja pole ühegi omapoolse tõendiga ümber lükanud väidet, et hagi aluseks olevatel arvetel märgitud aktid oleks allkirjastamata ja/või hagi lisadeks nr 13 ja 14 (I kd tlk 59-86) olevates aktides nimetatud tööd oleks tegemata ja/või vastu võtmata. xxxx Klubi ehitusobjekti üleandmis-vastuvõtmise akt on allkirjastatud nii hageja kui ka xxxx OÜ poolt (IV kd tlk 68-77) ja xxxx objekti üleandmisevastuvõtmise akt on allkirjastatud (I kd tlk 31-34) xxxx OÜ poolt. Kostja väidet- ühe argumendina hagi mittetunnistamisel- tehtud tööde puudustest oleks asjakohane arvestada siis, kui kostja oleks tõendanud vastav pretensiooni esitamist või oleks esitanud mingis suuruses rahalise vastunõude. Kostja väide, et esitatud aktidel kostja nimel akti(d) allkirjastanud isikul puudus selleks ametiülesandest tulenev pädevus ja/või volitus (IV kd tlk 2-8), on pigem hämmastav panev, kui et välistaks tema vastutuse. Kostja sisemise töökorralduse väidetavad minetused ei saa mõjutada hageja nõudeõigust. Lepingu teise poolena oli akti aktsepteerimiseks esitajal õigus eeldada, et lepingupoolte nimel vormistavad dokumente selleks õigustatud isikud. Liiati ei ole kostja eelnimetatud ebapädevate allkirjastajate asjaolule kordagi tuginenud kohtueelses hagejaga peetud kirjavahetuses ja ei ole seda, menetlusõigusi heauskselt kasutava poolena teinud ka kohtumenetluses mitte esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, hagi kirjalikus vastuses, vaid tegi seda üsna vahetult menetluse lõppjärgus. Kostja leiab, et tööde vastuvõtmise akti allkirjastamine on 28.06.2013 xxxx puhkeala objekti kohta sõlmitud Territooriumi heakorrastus -ja haljastustööde töövõtulepingu (IV kd tlk 9-24) ja sama objekti kohta 16.06.2013 sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingu nr 66 (IV kd tlk 25-43) p.-de10.2.2. kohaselt J K pädevuses. Ehk et samade lepingute p.10.2.1. nimetatud tehnilistes küsimustes tellijat esindav M T ei saanud akte allkirjastada. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et kui viidatud lepingutes p.10.1.1 sätestatu kohaselt esindas töövõtjat tehnilistes küsimustes U N, kes on ka akte allkirjastanud, siis sarnase tegevusena kuulus ka tellija poolel aktide allkirjastamine tehniliste küsimuste valdkonda, ehk et akte on õigesti allkirjastanud M T.
3.4.Kostja on hageja nõudele kohtueelselt esmakordselt vastust esitades märkinud, et: 1) hageja ei olnud esitanud arveid ja 2) kuna toimub OÜ xxxx pankrotimenetlus (I kd tlk 101), ei ol hageja nõudel alust.

Kostja on jätnud tähelepanuta, et arvete koond on talle esitatud juba 05.06.2015 (I kd tlk 97) ja on uuesti kostjale esitatud 25.11.2015 (I kd tlk 105). Kostja küll väidab (I kd tlk 108), et talle teadaolevalt jäid hageja poolt tehtud tööd vastuvõtmata nii kostja kui ka OÜ xxxx poolt, kuid ühtegi tõendit selle kohta, millel põhineb kostja selline teadmine, esitanud ta ei ole.

3.5.Kohus märgib siinkohal, et silmatorkavalt on arvetest jäetud valdavalt tasumata üksnes nn garantiisummana kirjendatud osa. Ehk et vaidlust ei ole selle üle, et nn põhiosas on arved tasutud. On mõistetav ja arusaadav kui garantiisummaks arvestatu makstakse välja peale garantiiaja lõppu, kuid vaidlust ei ole ka selles, et sisulise kohtumenetluse ajaks on mõlema raamkokkuleppe objekti osas see ka saabunud (IV kd tlk 76-01.09.2017 ja lk 54-17.09.2017). Nimetatu andnuks kohtu hinnangul kostjale heas usus käituva lepingu poolena võimaluse konstruktiivsete läbirääkimiste pidamiseks. Kostja ei ole esitanud mõistlikku selgitust, miks arvete tasumine on toimunud valikuliselt. Ehk et kui 90% arve tasuti ja siis ei olnud küsimust sellest, et kas arve aluseks olevas aktis nimetatud tööd võiks olla hoopis vastu võtmata, siis garantiisumma tasumata jätmisel sellise argumentatsiooni esiletoomine on otsitud põhjendus.
3.6.Kostja vastuväidet, et hageja on sama nõude esitanud ka OÜ xxxx pankrotimenetluses, kohus ei arvesta. KIS infosüsteemi andmetel on 28.01.2018 haldur esitanud kinnitamiseks OÜ xxxx jaotusettepaneku, millest nähtuvalt on kõik (st nii hageja kui ka kostja) nõuded tunnustatud, sellele viitab ka hageja tõend- IV kd tlk 78. Kostjal on võimalus, juhul kui hageja peaks paralleelselt käesoleva kohtulahendi täitmisega oma nõudele saama reaalset rahalist väljamakset ka OÜ xxxx pankrotimenetluses, esitama asjakohased vastuväited pankrotimenetluse raames. Võimalus hageja (ja ka kostja) nõude hüvitamiseks pankrotimenetluses on siiski vaid hüpoteetiline, arvestades, et pankrotimenetluse kulud ja masskohustused kokku olid 3697 eurot ja raha oli menetluses vaid ca 2800 eurot.
3.7.Hageja poolt esitatud aktidega on tõendatud arvete aluseks olevate tööde akteerimine, mis omakorda muudab ainetuks kostja vastuväite justkui osa arvetel näidatud aktide alusel tehtud töid oleks vastu võtmata. Ehk et isegi kui lähtuda raamkokkulepete p.1.1. ja 1.2. tõlgendamisel kostjapoolsest nägemusest, et arvete kostjale esitamise eelduseks on tööde teostamine ja nende akteerimine, siis on ka see nõue täidetud.
3.8.Kostja väidet, et xxxx ja xxxx on erinevad objektid, ei pea kohus võimalikuks arvestada. Vaidlust ei ole selles, et xxxx Klubi ehitustööde kohta on kostja ja OÜ xxxx vahel sõlmitud leping 05.08.2014 ning omakorda sama objekti suhtes on OÜ xxxx ja hageja vahel sõlmitud leping nr 63. Mõlemad lepingud on hõlmatud raamkokkuleppega nr 63-1. Vaidlust ei ole selles, et xxxx ehitustööde kohta on kostja ja OÜ xxxx vahel sõlmitud ehitustööde leping 16.06.2013 ja sama objeti kohta OÜ xxxx ja hageja vahel leping nr 37-3, mis mõlemad on hõlmatud raamkokkuleppega nr 37-1.
3.9.Mis asjaoludel mõlema raamkokkuleppe päises on ehitusobjektiks nimetatud xxxx, ei ole pooled selgitanud. Kohus leiab, et eeltoodust päisest tulenevalt on aga eluliselt usutavamgi hageja seisukoht, et xxxx puhul on tegemist ühe ja sama ehitusobjektiga, vaatamata kostja väitele, et tol ajal käis samaaegselt ehitus viie erineva objekti osas vastavalt viiele erinevale riigihankele. Nii tellija kui ehitaja aspektist käsitleti neid siiski ühtsena töövõtuna, mis selgitab mõningast segadust nii lepingute numbrites kui ka objektide nimedes. Kohus peab vajalikuks siinkohal ühineda hagejaga, kes leiab, et kostja tuginemine erinevate objektide väitele alles kohtumenetluse lõppjärgus on mõneti kummastav ja mõjub pingutatult otsitud vastuväitena. Kostjale on juba aastast 2015 teada (I kd tlk 97-117), milliste raamkokkulepete, objektide, aktide ja milliste arvete mittetasumise kohta vaidlus käib. Kostjal ei

olnud mingit takistust sõnaselgelt nii kohtueelses kirjavahetuses kui ka kohtule esitatud esmases menetlusdokumendis esitada oma selge nägemus arvetele vastuvaidlemisest just objektide erinevuse pinnalt. Kohus ei näinud kostja poolt selle asjaolu eelmenetlusena peetaval istungil esitamises küll menetluse venitamist, kuid see kostja seisukoht ei takista ka hagi lahendamist hagis esitatud asjaoludel ja põhjendustel.

3.10.Kostja esitatud ehitustööde töövõtulepingule nr 66 (IV kd tlk 25) on hageja viidanud hagi lisaks nr 13 (I kd tlk 59-64) olevas tööde üleandmise- vastuvõtmise aktis. Hagi aluseks olevas raamkokkuleppes nr 37-1 on punktis 1.1. kostja ja OÜ xxxx vahel xxxx puhkeala arendamise kohta sõlmitud lepingu kuupäevaks märgitud 16.06.2013, mis langeb kokku kostja esitatud lepingu kuupäevaga. Kohtul puudub alus kahelda, et raamkokkuleppes nr 37-1 punktis 1.1 nimetatud õigussuhtest tulenevad arved on antud hagis põhjendatult esitatud, sõltumata sellest, et objekti ennast on nimetatud kord xxxx ja kord xxxx ja sõltumata sellest, et aktides on lepingu numbriks märgitud 37-2 (siinkohal hageja on märkinud, et numbri ”...-3” puhul on raamkokkuleppes tegemist ilmse eksitusega). Kohus peab võimalikuks ja eluliselt usutavaks, et kõik xxxx objektiga seotud lepingud numereeriti ühtse algusega 37-..., mistõttu viitamine lepingutele nr 37-1, 37-2, 37-3 tähendab antud vaidluse kontekstis siiski puutumust xxxx objekti ehitusega ja selle eest tasumiseks esitatuga. Pigem on eksitavalt (hageja ütlusel ilmne eksitus) lepingu number 37-3 kajastatud ühekordselt sõlmitud raamkokkuleppe punktis 1.2., kui ajateljel järjest väljaantud aktidel, kus see kajastub numbrina 37-2. Omakorda arvetele on aluseks hagi lisades nr 3-6 ja nr 13 märgitud tööde vastuvõtmine, mida ka kostja on kinnitanud. xxxx objekti osas esitatud arved nr 2014-083, 2015-01, 2015-09 ja 2015-16 (I kd tlk 90, 92, 94, 96) kuuluvad kogu ulatuses rahuldamisele.
3.11.xxxx osas esitatusse puutuvalt ei ole kostja tõstnud küsimust erinevate objektide nimetuste ja lepingu numbrite osas ning on piirdunud vastuväitega, et kõik tööd ei ole vastuvõetud. Nimetatut ei ole kostja aga tõendanud, mistõttu tegelikult kostjal põhjust ja alust arvete maksmisest keeldumiseks ei ole ning arved nr 2014-053, 2014-066, 2014-078, 2014-090, 2015-03 ja 2015-14 (I kd tlk 87-89, 91, 93, 95) kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele.
3.12.Arvete summalist suurust kostja sisukohaselt vaidlustanud ei ole. Kostja ütleb küll kohtulikus vaidluses, et nõudesumma kujunemine (viitega hagi lisades 3-12 esitatud aktidele) ei ole talle arusaadav sellepärast, et kui arvest mingi osa sai tasutud, siis millised konkreetsed osadtööd jäid tasumata, kuid seda väidet kohus ei pea võimalikuks arvestada. Kostjal saanuks ja pidanuks see küsimus tekkima arvete osalisel tasumisel, ehk olema selge, mille eest ta arve siis osaliselt ära tasus. Kõik tööd ja objektid on vastuvõetud (hagi lisad 13 ja 14- I kd tlk 59-86). Seega ei ole enam tegemata töid. Lisaks sellele märgib kohus uuesti, et valdavalt on arvetes tasumata üksnes nn garantiisummad, s.t. ei saa tõusetuda küsimust mingis aktis oleva töö tegelikust mittetegemisest ja kostja ei ole ka põhistanud ega tõendanud oma väidetut, et garantiisummade tasumise eeldusena pidanuks olema esitatud garantiikiri.
3.13.Hageja õigusabikulude kahjunõuet ja põhinõudelt arvestatud kõrvalnõuete suurust kostja vaidlustanud ei ole.
3.14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

3.15.Kuna kostja ei ole esitatud arveid tasunud vaatamata raamkokkuleppes reguleeritule ja vaatamata korduvale kohtueelsele selgitamisele ja nõudmisele, siis on hageja põhjendatult esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 22.07.2015. Kohtu nõudel on hageja esitanud 29.01.2018 täpsustatud viivise arvestuse kohtulahendi tegemise päeva 16.02.2018 seisuga, s.h. erinevalt esialgsest arvestab hageja viivist objektide ehitusjärgse garantii osas (2%). Nii on xxxx objekti osas hageja arvestanud viiviseid ehitusjärgse garantii 2% osas summas 4251,88 eurot alates 02.09.2017. xxxx objekti osas on hageja arvestanud viiviseid ehitusjärgse garantii 2% osas summas 1796,34 eurot alates 18.09.2017. Ülejäänud summa osas 35 151,75 eurot (so põhinõue miinus ehitusjärgse garantii summad) arvestab hageja viiviseid sarnaselt hagiavalduses esitatuga, so alates 22.07.2015. Seega on hageja viivisenõue 16.02.2018 seisuga 7482,95 eurot (IV kd, tlk 102-103). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega.
3.16.Lähtudes eeltoodust on põhjendatud ka hageja edaspidise viivise nõue ning kostjalt kuulub TsMS § 367 alusel väljamõistmisele alates 17.02.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 41199,96 euro tasumiseni.
3.17.Hageja poolt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja viitab asjakohaselt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-138-10, mis jaatab õigust nõuda kahjuna sellise kulu hüvitamist, mida pool kandis selleks, et nõuda kohtuväliselt kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja ei teinud seda ka hageja seadusliku esindaja poolt koostatud 05.06.2015 nõudekirja alusel, mistõttu hageja oli sunnitud nõude vormistamiseks kasutama juba professionaalset õigusabi ja kandma sellega seonduvaid kulusid. Hageja on oma kohtueelsete õigusabikuludena soovinud kostjalt välja mõista 2031,25 eurot, lisades selle summa tõendamiseks arved nr 20137117, 20137387, 20139029, 20139442, 20140447, 20140928, 20141353 (I kd tlk 121-134). Kohus märgib, et kostja pole hageja nõude sellele osale selgeid sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuivõrd poolte kohtueelne menetlus-suhtlemine on olnud arvestatavas mahus ja on eeldanud suhteliselt mahuka materjali läbitöötamist, siis ei pea kohus võimalikuks väita, et kahju ei ole selles suuruses tekkinud. Ilmselgelt on kahjunõude hüvitamise eeldusena olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo (ehk tegevusetuse- vabatahtlik nõude mittetäitmine) vahel. Lepingulise kohustuse põhjendamatu mittenõuetekohane käitumine on tõlgendatav õigusvastase käitumisena. Kahju suuruse osas vaidlust ei ole. Kahjunõue kuulub rahuldamisele seega kogu nõutud ulatuses ehk summas 2031,25 eurot. Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd kohus on seisukohal, et tegemist on õigusvaidlusega, mille võimalik lahendus saabub alles pärast kõikide kohtuastmete läbimist, ei ole käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatud määrata menetluskulud kindlaks kohtuotsuse tegemisel. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist ja ei hinda ega analüüsi seetõttu käesolevas lahendis menetluskulude kohta esitatud taotluseid.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. veebruari 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
4.Jätta rahuldamata Narva linna taotlus võtta asja materjalide juurde riigihangete registrist tehtud väljavõtted (riigihanke viitenumber 153487, riigihanke viitenumber 141409, riigihanke viitenumber 141415).
5.Rahuldada BGM Ehitus OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde xxxx AS-i 25. mai 2018 kinnitus. 16.02.2018 kohtuotsus 2-16-17479 jõustus 12.10.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja