L. K. hagi L. A. vastu vara väljanõudmise ks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
2400 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja L. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja H. P. (XXX), e-post: XXX Kostja L. A. (isikukood XXX), elukoht: XXX
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. K. hagi L. A. vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista L. A. (isikukood XXX) valdusest L. K. (isikukood XXX) otsesesse valdusesse välja korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX).
3.Juhul, kui L. A. (isikukood XXX) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta L. A. korteriomandist asukohaga XXX (registriosa nr XXX) koos talle kuuluva vara ja temaga koos olevate isikutega välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista L. A. välja menetluskulu 610 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmise ni L. K. kasuks. Edasikaebamise kord
2-21-7113
Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.L. K. (hageja) esitas 5. mail 2021 hagi L. A. (kostja) vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutab hagejale kuuluvaid eluruume XXX. Pooled sõlmisid 27. juunil 2015 tähtajatu üürilepingu, mille kohaselt hakkas kostja kokku lepitud tasu eest eelnimetatud eluruumi kasutama. 1.1 30. mail 2020 teatas hageja kostjale üürilepingu korralisest ülesütlemisest, mille kohasel t lõppes kostja õigus korterit kasutada 30. augustist 2020. Kostja selleks ajaks korterit ei vabastanud. Kostja selgituste järgi takistab korteri vabastamist tema halvenenud tervislik seisund, mistõttu palus kostja pikendada korteris elamise õigust. Hageja pidas võimalikuks kostjale vastu tulla ja lubas kostjal korterit edasi kasutada kuni 15. aprillini 2021. Ka selleks ajaks keeldus kostja korteri vabastamisest ning loobus hageja pakutud abist uue üürikorteri leidmisel, kolimise korraldamisest ja isegi selle kulude tasumisest. Kostja jätkab siiani korteri omavolilist kasutamist. 1.2 Hageja leiab, et kostja kasutab hagejale kuuluvaid eluruume alates 16. aprillist 2021 õigusliku aluseta ja hagejal on omanikuna õigus kostja poolt kasutatavate ruumide valdus kostjalt välja nõuda, st taotleda tema väljatõstmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 28. juunil 2021. Kostja palus kohtult abi kompromissi saavutamisel hagejaga, et ta ei jääks koduta. Kostjal on lootus, et ta saab linnalt korteri ning vastus selle kohta tuleb 2021. aasta juulis. Kostja on selles korteris elanud 1960. aastast. Väljakolimine on raske ja kostja on valmis loobuma XXX mälestusena nendele kuulunud väärtuslikust mööblist ja ümber asuma kasvõi 1-toalisse korterisse. Kostjal on olnud keeruline uut üürikorterit leida. Kostja on nõus kompromissiga, et Tartu linn annab talle korteri ja siis ta saab sinna koos oma asjadega kolida. Kostja teab, et ta peab oma kodust välja kolima ja ta on sellega leppinud, aga hetkel ei ole tal kusagile minna. Hageja seisukoht kostja vastusele
2-21-7113
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 16. juulil 2021. Kostja hinnangul on kostja hagi õigeks võtnud. Kehtiv õigus ei sea ebaseaduslikus valduses oleva eluruumi vabastamise kohustuse täitmist sõltuvusse sellest, kas ja millal on õiguserikkujal võimalik kuhugi mujale kolida. Põhjendatud ei ole kohtukulude jätmine poolte endi kanda, sest kostja ignorantne käitumine on põhjustanud kohtus käimise. Hageja ei ole nõus sõlmima kompromissi kostja pakutud viisil. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus on telefoni teel ühendust võtnud kostjaga, kes selgitas, et ta ei saanud linnalt sotsiaaleluruumi, sest tema varaline seis võimaldab osta või üürida endale elamispinna. Samuti on tal raske leida üürikorterit, kuhu kõik tema mööbel ja väärisesemed ära mahuvad. Kohus selgitas, et kostjal ei ole õigust kasutada eluruumi kui üürisuhe on lõppenud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja menetluse kestel asjas tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanik, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tl 4). Kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit alates 2001. aastast. Pooled sõlmisid kirjaliku üürilepingu 27. juunil 2015 ja 31. oktoobril 2020 pikendati üürilepingut 15. aprillini 2021 (tl 5-6). Hageja esitas kostjale 16. aprillil 2021 järelepärimise, miks ei ole korter vabastatud. Kostja vastas samas dokumendis, et kuna hetkel on koroonapandeemia ja tema on riskirühmas, lisaks sellele on ta XXX, kes ei saa raskusi tõsta (tl 7). Kostja ei ole vaatamata hageja avaldusele eluruumi valdust senini vabastanud.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on 30. novembri 2011. a lahendi nr 3-2-1-11011 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga XXX kuulub hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab.
8.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Ka on Riigikohus 2. juuni 2003. a lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal on õiguslik alus eluruumi vallata. Kostja on kohtule telefoni teel selgitanud, et ta saab aru, et ta peab oma kodust välja kolima, kuid ta vajab kas sotsiaaleluruumi või suuremat üürikorterit kesklinna piirkonnas. Sotsiaaleluruumi saajate hulka kostjat tema teatel ei arvatud.
9.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et korteriomand asukohaga XXX tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandit vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega korteriomandist asukohaga XXX täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
2-21-7113
10.TsMS § 128 teise lause kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kuivõrd poolte vahelise lepingu kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt 200 eurot, on hagihinnaks 2400 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
14.Hageja esitas kohtule 17. septembril 2021 menetluskulude nimekirja ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskul ude suuruseks on 745 eurot. Hageja menetluskulude sisu on järgmine: riigilõiv 250 eurot; nõupidamine kliendiga 45 minutit, tutvumine dokumentidega 30 minutit, hagiavalduse koostamine ja kohtule saatmine 1 tund 30 minutit, tutvumine kostja vastuse ja selle lisadega 30 minutit, nõupidamine kliendiga 45 minutit ja seisukohtade koostamine ja kohtule saatmine 1 tund 30 minutit. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 5 tunni 30 minuti eest tunnitasumäära ga 90 eurot.
15.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 90 eurot tavapärane ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
16.Kohtu hinnangul on hageja esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul tuleb osalisel põhjendamatuks lugeda ajakulu nõupidamistele kliendiga (2 x 45 minutit); dokumentidega tutvumisele (30 minutit) ja tutvumisele kostja vastuse ja selle lisadega (30 minutit). Nimetatud toimingute ajakulu tuleb arvestada osaliselt vastavalt hagiavalduse koostamise ja kohtule saatmise ning seisukohtade koostamise ja kohtule saatmise ajakulu sisse. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaksid asja materjalide ja
2-21-7113 kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-17479, p 8).
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavalduse koostamise ja kohtule saatmise põhjendatud ajakuluks koos sellele eelnevate toimingutega lugeda 2 tundi. Seisukohtade koostamise ja kohtule saatmise põhjendatud ajakuluks koos sellele eelnevate toimingutega tuleb lugeda 2 tundi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Kuna hageja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 5 tundi 30 minutit, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 1 tund 30 minutit. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on kokku 360 eurot (esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi x tunnihind 90 eurot). Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja esindajatasu 360 eurot, kokku 610 eurot.
18.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.