M. M. hagi Y. Y. vastu annaku välja andmise nõudes Y.Y. vastuhagi M. M. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks Hagiavalduse hagihind 3500 eurot
Tsiviilasja hind
Vastuhagiavalduse hagihind 50 000 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja M. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja I. P. (I. P. XXX, e-post: XXX) Kostja/vastuhagis hageja Y. Y. (isikukood XXX), lepinguline esindaja S. D. (XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Y. Y. taotlust vastuhagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-3836 vastuhagis esitatud nõudes, so testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel Y. Y. 16. mail 2019 tasutud riigilõivust 1⁄2, so 450 eurot Y. Y. kontole nr XXX.
3.Rahuldada M. M. hagi Y. Y. vastu annaku välja andmise nõudes.
4.Asendada Y. Y. tahteavaldus kohtuotsusega ning tuvastada Y. Y. nõusolek M. M. XXX kinnistust, asukohaga XXX maakond (registriosa nr XXX) 3188/5710 mõttelise osa omandi üleandmiseks.
Asendada Y. Y. tahteavaldus kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks selliselt, et Y. Y. kasutusse jääb kinnistust XX.XX.XXXX surnud H. K. 12. jaanuaril XXX koostatud testamendile lisatud katastriplaanist viirutatult tähistatud osa ning kinnistul asuvast elamust kogu katusekorrus ja testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutatult tähistatud osa ning M. M. kasutusse jääb kinnistust eelnimetatud testamendile lisatud katastriplaanist viirutamata osa ning kinnistul asuvast elamust testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutamata osa.
2-19-3836 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta Y. Y. kanda.
7.Määrata M. M. menetluskulude suuruseks 3453 eurot 16 senti.
8.Mõista Y. Y. M. M. kasuks välja menetluskuluna 3453 eurot 16 senti. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3453 eurot 16 senti) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETELUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.M. M. (hageja) esitas 13. märtsil 2019 hagiavalduse Y. Y. (kostja) vastu annaku välja nõudmiseks. Hageja taotles asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega ning tuvastada kostja nõusolek hagejale XXX kinnistust, asukohaga XXX maakond (registriosa nr XXX) 3188/5710 mõttelise osa omandi üleandmiseks. Asendada kostja tahteavaldus sama kinnistu suhtes kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt: kostja kasutusse jääb kinnistust XX.XX.XXXX surnud H. K. XXX koostatud testamendile lisatud katastriplaanist viirutatult tähistatud osa ning kinnistul asuvast elamust kogu katusekorrus ja testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutatult tähistatud osa; hageja kasutusse jääb kinnistust eelnimetatud testamendile lisatud katastriplaanist viirutamata osa ning kinnistul asuvast elamust testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutamata osa. 1.1 Hagiavaldusest nähtub, et 12. jaanuaril 2015 tegi pärandaja notariaalselt tõestatud testamendiga korralduse jätta XXX kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse ja kehtestada kasutuskord. Testamendist nähtub: „Määran, et kogu minu vara pärijaks on minu XXX Y. Y. , isikukood XXX. Määran oma pärandvarast annakuna XXX kinnistu asukohaga XXX maakond (registriosa nr XXX) Y. Y. isikukood XXX ja M. M., isikukood XXX. Aseannakusaajaks määran M. M. tema lapsed. Minu sooviks on, et eelnimetatud kinnistu jääb annakusaajate kasutusse selliselt, et: - Y. Y. jääb kinnistu maast käesolevale testamendile lisatud katastriplaanist viirutatult tähistatud osa ning kinnistul asuvast elamust kogu katusekorrus ja testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutatult tähistatud osa; - M. M. jääb kinnistu maast käesolevale testamendile lisatud katastriplaanist viirutamata osa ning kinnistul asuvast elamust testamendile lisatud elamu põhiplaanist viirutamata osa.“
2-19-3836
1.2 Pärandaja suri XX.XX.XXXX. Hageja esitas 21. augustil XXX notariaalselt tõestatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse. Hageja sai pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada pärandaja surmapäeval ning hageja on pärandi vastu võtnud. Hageja soovis annaku vastu võtta. Kostjale 7. jaanuaril XXX väljastatud pärimistunnistuse järgi on pärandaja vara ainupärijaks kostja. H. K. 12. jaanuaril XXX koostatud testament on kehtiv, seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. 7. jaanuaril 2019 väljastati kostjale annakusaajatunnistus, mille kohaselt M. M. ja Y. Y. on nõue XX.XX.XXXX surnud H. K. pärandvarast XXX kinnistule selliselt, et kinnistu hakkab kuuluma M. M. ja Y. Y. Hageja on kostjale teinud ettepaneku annaku üleandmiseks ja kinnistu kasutuskorras kokku leppimiseks, millele kostja pole vastanud. Kostja keeldub annaku üleandmisest hagejale. Kinnistu omanikuks on endiselt kinnistusraamatus H. K. 1.3 Pärandaja poolt XXX kinnistust hageja kasutusse määratud maa suuruseks on 31,88 ha (testamendile lisatud katastriplaani viirutamata osa, 318 800 m2), mis on kogu kinnistust 3188/5710 suurune mõtteline osa ja kostjale määratud maa suuruseks on 25,22 ha (testamendile lisatud katastriplaani viirutatud osa, 25 2200 m2), mis on kogu kinnistust 2522/5710 suurune mõtteline osa. Hagejal on XX.XX.XXXX surnud H .K. pärandvarast annaku täitmise nõue XXX kinnistule, sest annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda pärijalt annakuks määratud eseme üleandmist. Pärimisseaduse (PärS )§ 4 lg 1 järgi läheb pärand üle pärijale pärandi avanemisel. H. K. pärimisasi on lahendatud ning pärimismenetluse käigus on tuvastatud, et tema pärijaks on kostja, kellele on läinud pärand üle pärandaja surmapäeval. Annakutäitjaks on seega kostja, kelle kohustuseks on hagejale annakuna määratud ese XXX kinnistust 3188/5710 suuruse mõttelise osa omand üle anda. Kostja keeldub kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmata jätmine on kohustuse rikkumine, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 2). 1.4 Testamendis määratud annaku täitmiseks tuleb kostjal ja hagejal sõlmida vastavasisuline notariaalselt tõestatud leping omandi üleandmiseks ning kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks ning esitada kinnistamisavaldus. Kuna kostja keeldub lepingu sõlmimisest ning ei anna hagejale annakut üle, saab kohus asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldused hagejale testamendiga määratud annaku üleandmiseks. Kostja esialgne vastus
2.Kohus küsis enne hagiavalduse menetlusse võtmist kostja seisukohta. Kostja asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole selge ja tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse menetlusse võtmisel soovib kostja esitada vastuhagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes, sest vähemalt alates XXX. aastast ja testamendi tegemise ajal oli H. K. XXX ja talle oli määratud XXX. Lisaks sellele puuduvad adekvaatsed põhjused, miks testament on tehtud hageja kasuks.
Kohtu eelmenetlus
3.Kohus korraldas poolte ärakuulamise 5. aprillil 2019. Kostja esitas vastuhagi 16. mail 2019. Kostja vastuhagi
2-19-3836
4.Kostja esitas vastuhagi testamendi tühisuse tuvastamiseks, sest vähemalt XXX. aastast ja vastavalt testamendi tegemisel oli surnud H. K. XXX. Lisaks oli talle määratud XXX. XXX tuginemisel Y. Y. lähtus epikriisist (tl 36). Lisaks sellele puuduvad adekvaatsed põhjused, miks testament on tehtud ka M. M. kasuks. Kostja taotles valdkonna eksperdile esitada küsimus, kas XX.XX.XXXX surnud H. K. oli XXX ja kas ta sai oma tegudest ja tehingu tagajärgedest aru? Hageja vastus vastuhagiavaldusele
5.Hageja selgitab, et pooled on XXX. Nende XXX olid XXX, kelle vanematelt oli vaidlusalune XXX õigusvastaselt võõrandatud ja hageja isa M. K. küüditati XXX. aastal Siberisse. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastati H. K. 5.1 Kostja on esitanud hulgaliselt H. K. haiguslugusid alates 2008. aastast, kuid mitte üheski neis pole raviasutused diagnoosinud H. K. mitte mingit XXX viitavat XXX või omandatud kroonilise või progresseeruva kuluga sündroomi, mille puhul oleks tegemist mitme intellektuaalse tegevuse kahjustusega (kaasa arvatud mälu ja mõtlemine) ega sedavõrd väljendunud haigusseisundit just XXX tõttu, et see segab igapäevatoiminguid ja suhteid ümbritsevatega juba XXX. aastal ja hiljem. Kõik eelviidatud haiguslugudes raviasutustes märgitud diagnoosid nii põhi kui ka kaasuvate haigustena kinnitavad H. K. füüsilist laadi XXX
(XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ).
5.2 Kostja on rajanud oma järelduse H. K. XXX tema 3. juunist XXX kuni 25. juunini XXX haigusloos sisehaiguste arsti dr P. S. märgitud lausele: „ Objektiivselt on tegemist voodihaige mehega, kellel igasugune tahteaktsiivsus puudub. Ei abista keeramisel, ei söö ise. On teadvusel, kontaktne, kuid XXX. Kohas on orienteeritud, isikus samuti, aega ei tea. Lihtsamaid käsklusi täidab, keerukamaid mitte“. Haigusloost nähtuvalt toimetati H. K. väga raskes seisundis 3. märtsil XXX Tartu Ülikooli Kliinikumi kiirabiga ja viibis esimesed päevad XXXs ja hiljem sisehaiguste statsionaaris ja alates 26. juunist XXX kuni 28. juulini XXX järelravil XXX. Haigusloos on reastatud ka haiguse ja sellega kaasnevad diagnoosid, millest ükski pole psüühikahäire, vaimuhaigus või nõrgamõistuslikkus. XXX on aga kliiniline diagnoos, mille teeb patsienti tundev arst piisavate uuringute alusel. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Elva Haigla haiguslugudest ei nähtu, et H. K. haiglas oleku ajal 3. juunist XXX kuni 28. juulini XXX oleks tehtud uuringuid temal XXX sh psüühikashäirete tuvastamiseks. Seda, et H. K. polnud XXX. aastal XXX, kinnitab XXX 4. juuli XXX otsus, mille kohaselt H. K. on XXX, millest tingituna vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel; juhendamist, järelevalvet. Selle otsuse tegemisel on ekspertiisi aluseks võetud kostja viidatud
28.juulil XXX koostatud epikriisis P. S. kirjeldatud terviseandmed ja lisaks H. K. enda avalduse alusel temal XXX määramise menetluses läbiviidud ekspertiisi andmed, milleks on ekspertarsti E. L. arvamus. Ekspertarst E. L. tegi kindlaks: „Eakal isikul XXX ja XXX. Isik on voodihaige. Kaasuvana XXX ja XXX. Kaasuvana veel XXX. Esineb XXX. 06.XXX ravil TÜK intensiivravis, seejärel reumatoloogiaosakonnas ja sealt Elva haiglasse. Diagnoositud XXX. XX.XX.XX.XXXX teostatud vasaku käe XXX. Isikul XXX. Vajab kõrvalabi ööpäevaringselt“. Ekspertarst ei viita ega kinnita H. K. XXX. aastal psüühikahäirete sh XXX ilmingute olemasolu. XXX 4. juuli XXX. a otsusest nähtuvalt on H. K. isiklikult 22. mail XXX esitanud taotluse temal XXX ja lisakulude tuvastamiseks. XXX inimene ei oska taotlust koostada ega seda ametile esitada. H. K. teovõimelisust 12. jaanuaril XXX testamendi tegemisel kinnitab ka asjaolu, et Tartu notar P. U. asendaja K. T. oli enne testamendi tõestamist seda kontrollinud ja on notariaalaktis märkinud, et tema tähelepanekute kohaselt ei ole alust arvata, et testaatori
2-19-3836 teovõimet oleks piiratud, või kahelda testaatori otsusevõimes. H. K. vähemalt 2000. aastate algusest pidevalt läbi käinud ja temaga suhelnud hageja ja teised lähisugulased pole täheldanud mitte mingil ajal sh ka alates XXX. aastast, et H. K. oleks esinenud üldse psüühikahäireid, mis oleksid mõjutanud tema võimet oma tegudest aru saada või neid juhtida. Just alates XXX. aasta teisest poolest pärast haiglast koju tulekut oma XXX tõttu hakkas ta rohkem suhtlema telefoni teel kõikide sugulastega, keda kätte sai. Isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline kõikide igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, ei ole piiratud teovõimega. H. K. mistahes vaimutegevuse häire puudumist kinnitab ka see, et faktiliselt ta elas kuni XXX. aastani üksi. XXX (kostja) ja pärandaja XXX külastasid H. K. ainult nädalavahetustel, kusjuures XXX. aastatel ei käinud XXX H. K. juures mitte kordagi. Kui H. K. oleks olnud vaimupuudega, siis poleks ta saanud üksi elada ja piirduda hooldaja koduteenusega, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Samuti käsutas H. K. oma pangakontot ise. H. K. tegi testamendi 12. jaanuaril 2015, millega pärandas kogu oma vara kostjale, mistõttu ei vasta tõele kostja vastuses ja vastuhagis esitatud väide, et testament on tehtud hageja kasuks. See, et testament ei meeldi kostjale või talle pole arusaadav, miks isa just sellise testamendi tegi, ei saa olla testamendi tühistamise aluseks. Testamendi kehtivuse seisukohalt ei oma see mitte mingit tähtsust. 5.3 Ka märgib hageja, et eksperdil pole võimalik vastata kostja küsimusele ja anda arvamust, kas 12. jaanuaril 2015 oli XX.XX.XXXX surnud H. K. XXX. 5.4 Hageja esitas taotluse tunnistajate üle kuulamiseks. Tunnistajad teavad ja saavad kinnitada, et H. K. oma kõrge vanuse, XXX ja XXX tõttu ei olnud võimeline kõikide igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid tema võimes oma tahet vabalt määrata ei olnud kahtlust. Kohtu eelmenetlus
6.Kohus 25. septembril 2019 andis pooltele võimaluse täiendada esitatud taotlusi. Kohus rahuldas hageja taotluse üle kuulata tunnistajad ning kirjalikult Tartu notar P. U. asendaja K. T. Notari asendaja K. T. esitas kohtule kirjalikult vastused esitatud küsimustele. Kohus rahuldas kostja taotluse ja määras H. K. suhtes postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert esitas kohtule ekspertiisiakti XX.XX.XXXX.
7.Kohus korraldas 10. mail 2021 kohtuistungi. Kohtuistungil loobus kostja vastuhagist ja taotles pooles ulatuses riigilõivu tagastamist. Hageja loobus tunnistajate ülekuulamisest, sest vaidlus testamendi kehtivuse üle langes ära. Kohus võttis vastu hageja taotluse loobuda tunnistajate ülekuulamisest. Kostja nõustus annaku välja andmisega ja tahteavalduse asendamisega. Kostja selgitas, et pärast ekspertiisitulemust, hakkas ta kohe koostööd tegema. Pooltel jäi erimeelsus menetluskulude jagamises.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
8.TsMS § 442 lg 5 järgi, otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab vastu kostja vastuhagis esitatud nõudest loobumise ja lõpetab vastuhagi menetluse osas menetluse, so testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega, st loobumine tuleb vastu võtta
2-19-3836 kaevatava määrusega, hiljem aga kohtuotsuse resolutsioonis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28.septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et vastuhagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks testamendi tühisuse tuvastamise nõude osas. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 450 eurot Y. Y. kontole nr XXX.
9.Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu
24.septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist kostja väide, et ta on nõus tahteavaldusi andma. Hagi rahuldamine ei ole välistatud, sest seni ei kajastu XXX kinnistu kaasomanikena hageja ja kostja ning pooled ei ole kohtuväliselt jõudnud XXX kinnistu omandi üleandmises kokkuleppele. Kostja õigusi ei kahjustata, kui teda kohustatakse õigustatult andma XXX kinnistu 3188/5710 mõttelise osa omandi üleandmiseks vajalikud tahteavaldused, mille andmisega ta sisuliselt ka nõus on. Kohtuotsus lihtsustab asjaajamist ja võimaldab vältida pooltevahelisi edasisi vaidlusi. Sealjuures ei välista kohtulahend kostja võimalust anda ise XXX kinnistu mõttelise osa omandi üleminekuks vajalikud tahteavaldused (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 2021 lahend tsiviilasjas nr 2-18-18277/79, p 13).
11.Hageja esitas hagiavalduse annaku välja nõudmiseks. Hagiavalduses taotles hageja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega ning tuvastada kostja nõusolek hagejale XXX kinnistust (registriosa nr XXX) XXX mõttelise osa omandi üleandmiseks. Samuti taotles hageja sama kinnistu suhtes kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks tahteavalduse andmist. Kasutuskord tulenes XX.XX.XXX surnud H. K. 12. jaanuaril 2015 koostatud testamendile lisatud katastriplaanist.
12.Hageja tõi esile, et pärandaja H. K. tegi 12. jaanuaril XXX notariaalselt tõestatud testamendiga korralduse jätta XXX kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse ja kehtestada kasutuskord. Pärandaja suri XX.XX.XXXX. Hageja esitas 21. augustil XXX notariaalselt tõestatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse ning hageja soovis annaku vastu võtta. Kostjale 7. jaanuaril XXX väljastatud pärimistunnistuse järgi on pärandaja vara ainupärijaks kostja. Hageja märkis hagiavalduses, et H. K. 12. jaanuaril XXX koostatud testament on kehtiv, seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Hageja on kostjale teinud ettepaneku annaku üleandmiseks ja kinnistu kasutuskorras kokku leppimiseks, kuid kostja on keeldunud annaku üleandmisest ning kinnistu omanikuks on endiselt kinnistusraamatus H. K.
2-19-3836
13.Vastuses hagiavaldusele tugines kostja sellele, et vähemalt XXX. aastast ja testamendi tegemise ajal oli H. K. XXX. Sellele järeldusele jõudis kostja H. K. epikriisi lugedes. Samuti oli H. K. määratud XXX. Lisaks sellele puuduvad adekvaatsed põhjused, miks testament on tehtud ka M. M. kasuks. Kostja taotles vastuhagis postuumse kohtupsühhiaatri ekspertiisi tegemist hindamaks H. K. otsusevõimet testamendi tegemise ajal.
14.Hageja esitas kohtule taotluse kuulata üle tunnistajana Tartu notar P. U. asendaja K. T. Pooled nõustusid tunnistajale küsimuste esitamisega kirjalikult. Notari asendaja K. T. esitas kohtule kirjalikult vastused esitatud küsimustele. Tunnistaja vastusest nähtub, et H. K. testamendi tõestamisel ei esinenud notari asendaja hinnangul tema teo- ja otsusevõimes asjaolusid toimingu tegemisest keeldumiseks ega mingeid kahtlusi, milliseid oleks tarvis olnud eraldi testamendis kajastada. H. K. avaldas notari asendajale soovi määrata oma surma puhuks testamendis nimetatud kinnistu kahele isikule ning selgitas kaasa võetud plaanide alusel, kummale neist milline osa kinnistust peaks saama. Kostja esitatud taotluse alusel määras kohus H. K. suhtes postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert A. J. jõudis 5. aprillil XXX esitatud ekspertiisiaktis nr XXX järeldusele, et H. K. tervislik seisund võimaldas tal 12. jaanuaril XXX adekvaatselt ja õigesti aru saada juriidilise iseloomuga tehingu – testamendi – tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest.
15.Selliselt on tõendamist leidnud, et H. K. XX.XX.XXXX koostatud testament on kehtiv ning hagejal on õigus nõuda kostjalt annaku väljaandmist. Asjaolule, et H. K. testament on kehtiv, ei vaielnud kohtuistungil vastu ka kostja.
16.Hagivalduse kohaselt on pärandaja poolt XXX kinnistust hageja kasutusse määratud maa suuruseks on 31,88 ha (testamendile lisatud katastriplaani viirutamata osa, 318 800 m2), mis on kogu kinnistust 3188/5710 suurune mõtteline osa ja kostjale määratud maa suuruseks on 25,22 ha (testamendile lisatud katastriplaani viirutatud osa, 25 2200 m2), mis on kogu kinnistust 2522/5710 suurune mõtteline osa. Kohus nõustub hagejaga, et tal on H. K. pärandvarast annaku täitmise nõue XXX kinnistule, sest annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda pärijalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS § 4 lg 1 järgi läheb pärand üle pärijale pärandi avanemisel. H. K. pärimisasi on lahendatud ning pärimismenetluse käigus on tuvastatud, et tema pärijaks on kostja, kellele on läinud pärand üle pärandaja surmapäeval. PärS § 56 lg 1 kohaselt kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS § 56 lg 2 kohaselt annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üle antav hüve. PärS § 57 lg 1 kohaselt testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija ja § 58 lg 1 kohaselt annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses ja § 62 lg 1 kohaselt annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga (§ 67 lg 1). Annakutäitjaks on kostja, kelle kohustuseks on hagejale annakuna määratud ese (XXX kinnistust XXX suuruse mõttelise osa omand) üle anda. Testamendis määratud annaku täitmiseks tuleb kostjal ja hagejal sõlmida vastavasisuline notariaalselt tõestatud leping omandi üleandmiseks ning kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks ning esitada kinnistamisavaldus.
2-19-3836
17.Kuivõrd kostja on keeldunud lepingu sõlmimisest ning ei ole andnud hagejale annakut üle, siis asendab kohus kohtuotsusega kostja tahteavaldused hagejale testamendiga määratud annaku üleandmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Hageja taotles menetluskulude välja mõistmist kostjalt. Pooled arutasid enne kohtuistungit kohtuvaidluse lahendamist kompromissiga. Kohtule selgitas kostja esindaja, et pooled ei jõudnud kokkuleppele, kuid kostja tegi ettepaneku, et kostja võtab sisuliselt hagi õigeks ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest kostja ei nõustu hagejale tasuma menetluskuluna 5000 eurot. Kostja tugines sellele, et kui pooled sõlmivad kompromissi, jäävad menetluskulud nende endi kanda. Samuti selgitas kostja, et hagiavaldus ei koosne ainult tahteavalduse asendamisest vaid ka kasutuskorra määramises, st kaks nõuet on hagita menetluses ja kaks nõuet hagimenetluses, mistõttu võiks menetluskulud jääda poolte endi kanda, sest kasutuskorra seadmine on tehtud hageja huvides. Kostja selgitas, et ta tugines vastuväidetes vaid sellele, et arst viitas pärandaja XXX ühes epikriisis.
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda nii hagiavalduse kui ka vastuhagi menetlemisel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
20.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldusi, sest asjas ei esine erandlikke asjaolusid, et jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kostja selgitas kohtuistungil, et tema vastuväited tuginesid sellele, et ühes epikriisis arst viitas H. K. XXX. Kohus juhib tähelepanu, et kostja tugines lisaks väitele, et H. K. ei olnud adekvaatseid põhjuseid teha testament ka hageja kasuks. Seega esitas kostja ka sisulise vastuväite, mis hagejal tuli ümber lükata. Mis aga puudutab seda, et kostja on rajanud oma positsiooni sellele, et H. K. oli XXX 3. juunist XXX, siis selle kohta on selgituse andnud esitatud tõendite pinnalt hageja. Hageja selgitas, et haigusloost nähtuvalt toimetati H. K. väga raskes seisundis 3. märtsil XXX Tartu Ülikooli Kliinikumi kiirabiga ja viibis esimesed päevad intensiivravis ja hiljem sisehaiguste statsionaaris ja alates 26. juunist XXX kuni 28. juulini XXX järelravil Elva Haiglas. Haigusloos on reastatud ka haiguse ja sellega kaasnevad diagnoosid, millest ükski pole psüühikahäire, vaimuhaigus või nõrgamõistuslikkus. XXX on kliiniline diagnoos, mille teeb patsienti tundev arst piisavate uuringute alusel. Ka on hageja osutanud, et XXX on progresseeruva iseloomuga psüühikahäire, mida iseloomustab isiku tervisliku seisundi järkjärguline halvenemine. Haiguse keskne sümptom on mälu nõrgenemine, eelkõige uute teadmiste omandamise võime nõrgenemine. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kui H. K. oleks olnud XXX, siis poleks ta saanud üksi elada ja piirduda hooldaja koduteenusega, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Ka XXX 4. juuli XX otsus ei kajasta seda, et H. K. oleks lisaks XXX, XXX vms. Seega ei saanud kostjal olla kindlat teavet selle kohta, et tema isa oli alates XXX. aastast XXX. Seetõttu ei saa menetluskulude jagamisel arvestada sellega, et kostja soovis vastuväited (sh vastuhagiavalduse) esitada vaid seetõttu, et ta teadis kindlalt, et arst oli kirjutanud, et H. K. on XXX. Samuti ei ole oluline, et hagimenetluse sees vaatab kohus läbi nn hagita menetluse nõudeid. Sisuline õiguslik vaidlus käis poolte vahel just annaku väljaandmise ja testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Poolte vahel ei olnud sisulist vaidlust kasutuskorra seadmise osas, seega ei tegelenud poolte esindajad menetluses kasutuskorra seadmise problemaatikaga.
2-19-3836
21.TsMS § 168 lg 4 alusel kannab kostja kulud hageja, kes loobub hagist, st kui vastuhagist loobub kostja, kannab ta hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praeguses asjas ei esine ka olukorda, kus kostja loobub vastuhagist seetõttu, et vastaspool on hagi kohe õigeks võtnud. Kostja loobus vastuhagist seetõttu, et tema väited lükkas ümber postuumne kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
22.Hageja esitas 7. mail 2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja kandnud kokku menetluskuluna 5149 eurot 96 senti. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 300 eurot, riigilõivu kinnistusraamatust väljatrüki saamiseks 3 eurot, tunnistajatasu 20 eurot 16 senti, sõidukulu 22. aprillil 2019 Tallinn-Valga-Tallinn bussipilet 26 eurot ja 10. mail 2021 Tallinn-Tartu-Tallinn bussipilet 20 eurot. Lepingulisele esindajale on hageja tasunud 34 töötunni eest (ka 10. mai 2021 kohtuistung) 4780 eurot 80 senti (120 eurot käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa kantud kuludelt käibemaksu 796 eurot 80 senti tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista ka viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulud on järgmised: 4. märts 2019 Nõupidamine kliendiga
1 tund
5. märts 2019
Materjali analüüs
1 tund
7. märts 2019
Seisukoha kujundamine, nõupidamine kliendiga
1 tund
7. märts 2019
Hagiavalduse projekti koostamine
2 tundi
11. märts 2019
Hagiavalduse projekti täiendamine
2 tundi
12. märts 2019
Hagiavalduse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine
1 tund
29. märts 2019
Kostja esialgse vastuse ühes lisadega tutvumine
1 tund
30. märts 2019
Nõupidamine kliendiga
1 tund
5. aprill 2019
Kohtukirjaga tutvumine, analüüs
9. aprill 2019
Kohtukutse vastuvõtmine, hageja teavitamine
22. aprill 2019
Osalemine poolte ärakuulamisel Valga kohtumajas 1 tund
26. aprill 2019
Istungiprotokolliga tutvumine, analüüs
30 minutit
17. mai 2019
Kostja 16. mai 2019 seisukohtadega tutvumine
10 minutit
17. mai 2019
Kostja vastuhagiga tutvumine
30 minutit
17. mai 2019
Kohtumäärusega tutvumine
10 minutit
6. juuni 2019
Hageja vastuse vastuhagile, hageja taotlused ja kohtule esitamine
Kohtu kirja ja ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs 2 tundi
7. mai 2021
10. mai 2021 kohtuistungiks ettevalmistamine, kirjalike teeside koostamine
4 tundi
7. mai 2021
hageja menetluskulude nimekirja koostamine
30 minutit
10. mai 2021
Kohtuistungil osalemine
40 minutit
Kokku
34 tundi
täitmiseks
kompromissi 30 minutit 30 minutit
2-19-3836
23.Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid esitas ka vastuväited hageja menetluskuludele. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja leiab, et hagi koostamisega seotud kulud ei ole osaliselt põhjendatud. Esindajal ei saanud kuluda hagiavalduse ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks rohkem kui 180 minutit. Kostja palub lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. 29. märtsi 2019 kostja esialgse vastuse ühes lisadega tutvumine 1 tund ei ole nii suures mahus põhjendatud. Reaalne aeg menetlusdokumendiga tutvumiseks on 10 minutit. 5. aprill 2019 nõupidamine kliendiga 1 tund ei ole põhjendatud ning toiming ei ole kontrollitav. 26. aprilli 2019 kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine, analüüs 30 minutit, ei ole kontrollitav, mistõttu ei kuulu arvestamisele. Ajaline kulu 6 tundi ja 40 minutit vastuhagile vastuse koostamiseks on üle paisutatud, arvestades, et dokumendi koostajaks on spetsialist, kelle igapäevane töö on dokumentide vormistamine ja dokumentidega tutvumine. 27. september 2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 1 tund, see toiming ei ole kontrollitav ja ei ole selge, miks dokumendiga tutvumiseks kulub tund aega. 9. oktoober 2019 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite analüüs 1 tund, see toiming ei ole kontrollitav. 11. oktoobril 2019 kostja seisukohtadega tutvumine, analüüs 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav ja dokumendiga tutvumiseks on piisav aeg 5 minutit. 14. oktoobril 2019 kohtumäärusega tutvumine, analüüs 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav ja tutvumiseks (keskmise tempoga) ühe dokumendiga kulub 5 minutit aega. 21. oktoobril 2019 kostja täiendavate seisukohtadega tutvumine ja analüüs 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav, st liiga aeglane dokumendiga tutvumise kiirus. 30. detsember 2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav. Kliendiga tunnistajale kirjalike küsimuste kooskõlastamise toiming ei ole kontrollitav. 15. september 2020 kohtu nõude täitmiseks kompromissi läbirääkimised 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav. 16. september 2010 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 30 minutit, see toiming ei ole kontrollitav. 6. aprill 2021 kohtu kirja ja ekspertiisiaktiga tutvumine ja analüüs 2 tundi. Eksperdi konkreetne vastus on ekspertiisi tuum ning sellega tutvumiseks ei kuulu rohkem kui üks minut. See, et hageja tutvus tähtsust mitteomavate asjaoludega on hageja isiklik soov ja selle eest ei pea tasuma kostja.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja tasutud riigilõivu suurus 300 eurot tuleneb seadusest ja tuleb seetõttu kostjalt välja mõista. TsMS § 143 p 1 ja p 2 kohaselt on tunnistajakulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tunnistajatasu 20 eurot 16 senti ja riigilõivu kinnistusraamatust väljatrüki saamiseks 3 eurot.
25.TsMS § 144 p 2 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on 22. aprillil 2019 teinud sõidukulutused suurusega 26 eurot bussiga Tallinnast Valka kohtuistungile sõiduks ning 10. mail 2021 suurusega 20 eurot bussiga Tallinnast Tartusse kohtuistungile sõiduks. Nimetatud sõidukulud tuleb tulenevalt TsMS § 144 p-st 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu 12. juuni 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). TsMS § 175 lg 1
2-19-3836 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14) ja 140 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-7296, p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud, kuid lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt.
27.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtu hinnangul oli tegemist suhteliselt keeruka ja mahuka tsiviilasjaga ning kohus võtab seda esindajakulude kindlaksmääramisel arvesse Testamendi kehtivusega seotud tsiviilvaidlused on üldreeglina olemuselt keerukad.
28.Kohus on seisukohal, et täielikult on põhjendamata järgmiste hageja esindaja toimingute ajakulu: • 4. märtsi 2019. a nõupidamine kliendiga; 5. märtsi 2019. a materjali analüüs; 7. märtsi 2019. a seisukoha kujundamine, nõupidamine kliendiga. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud hagiavaldusega seotud toimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Nimetatud toimingute ajakulu tuleb kohtu hinnangul arvestada teiste hagiavalduse koostamisega seotud toimingute ajakulu sisse. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaksid asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu
23.jaanuari 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-17479, p 8). • 30. märtsi 2019. a nõupidamine kliendiga. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ei ole vastaspoolelt nõuda menetlusosalise ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul nimetatud toimingu ajakulu põhjendatud. • 17. mai 2019. a kostja täiendavate 16. mai 2019. a seisukohtadega tutvumine. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja esitanud 16. mail 2019 täiendavaid seisukohti vaid vastuhagi, millega tutvumise ajakulu on hageja nimetanud eraldi. • 9. oktoober 2019. a nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite analüüs. Põhjendatud ei ole nõuda kostjalt hageja ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Samuti ei esitanud kumbki pool nimetatud ajal täiendavaid tõendeid mida analüüsida. • 14. jaanuar 2020. a tunnistajatele kirjalike küsimuste kooskõlastamine e-maili teel hagejaga. Põhjendatud ei ole hageja ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamine.
29.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud järgmiste hageja esindajate toimingute ajakulu: • 26. aprillil 2019. a 22. aprilli 2019. a kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine ning analüüs. Arvestades kohtuistungi pikkust ja sisukust tuleb nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks määrata 15 minutit. • 17. mail 2019. a kostja 16. mai 2019. a vastuhagi avaldusega tutvumine. Arvestades vastuhagi pikkust (sisuline osa 2 lk) ja lihtsust on vastuhagiga tutvumise põhjendatud ajakulu 15 minutit. • 17. mai 2019 kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 5 minutit.
2-19-3836 • • • • • • • • • •
•
6. juuni 2019. a hageja vastuse vastuhagile ja kostja taotlustele vastuse ja hageja taotluste koostamise ning kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on dokumendi pikkust ja sisu arvestades 5 tundi.
27.septembril 2019. a 25. septembri kohtumäärusega tutvumise ja analüüs. Nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks tuleb arvestades kohtumääruse pikkust ja sisu lugeda 30 minutit.
11.oktoobril 2019 kostja 10. oktoobri 2019. a seisukohtadega tutvumine, analüüs. Hageja nimetatud ajakulu 30 minutit ei ole põhjendatud. Dokumendi pikkust ja sisu arvestades tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 10 minutit.
14.oktoobril 11. oktoobri 2019. a kohtumäärusega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulus tuleb lugeda 10 minutit.
15.oktoobri 2019 tunnistajate kinnituste kogumise, vormistamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks on samuti põhjendatud 10 minutit.
21.oktoobril 2019 kostja täiendavate seisukohtadega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on arvestades seisukoha sisu ja pikkust (2 lk) 10 minutit.
30.detsembril 2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs. Nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks, võttes arvesse määruse pikkust (3 lk) ja sisu, on 10 minutit.
15.septembril 2020 kohtu nõude täitmiseks kompromissi läbirääkimiste põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 10 minutit, sest hageja 28. septembri 2020. a vastuse kohaselt koosnes tegevus vaid kostjale e-kirja saatmisest.
16.septembril 2020 kohtumäärusega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakuluks on 10 minutit (määruse pikkus 1 lk).
28.septembri 2020 – 6. aprilli 2021 hageja esindaja tegevuste põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 1 tund 30 minutit. Kohus ei nõustu kostja esindaja arvamusega, et ekspertiisiga tutvumise põhjendatud ajakuluks peaks olema 1 minut ning tutvuma peaks ainult ekspertiisi konkreetse vastusega. Siiski ei nõudnud ekspertiisiga tutvumine sügavamat analüüsi, mistõttu tuleb selle toimingu ajakulu osaliselt vähendada.
7.mail 2021 10. mai 2021. a kohtuistungiks ettevalmistamine, toimiku materjalidega tutvumine, analüüs, kirjalike teeside koostamine. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks loeb kohus 2 tundi. Põhjendatud ei ole kirjalike teeside koostamise ajakulu, sest hageja esindaja istungil kohtukõne ei esitanud ning kohtuistungil sisulist õiguslikku vaidlust ei toimunud.
30.Ülejäänud menetluskulude nimekirjas esitatud hageja esindaja toimingutele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud ajakulu 40 minutit kohtuistungil osalemisele.
31.Eetoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 21 tundi 25 minutit. Kuna kostja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 34 tundi, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 12 tundi 35 minutit. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 3084 eurot (esindaja põhjendatud ajakulu 21 tundi 25 minutit x tunnihind 120 eurot + käibemaks 20%). Seega on kostja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot, riigilõiv kinnistusraamatust väljatrüki saamiseks 3 eurot, tunnistajatasu 20 eurot 16 senti, sõidukulud 46 eurot ja esindajatasu 3084 eurot (koos käibemaksuga), kõik kokku 3453 eurot 16 senti.
32.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-3836
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.