Pankrotihaldur U. T. hagi OÜ XXX XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
785 eurot 31 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja pankrotihaldur U. T. (isikukood XXX); tegutsedes XXX kaudu (registrikood XXX); XXX; e-post: XXX; hageja lepinguline esindaja L. K. (XXX), e-post: XXX Kostja XXX (registrikood XXX); asukoht XXX; e-post: XXX; kostja lepinguline esindaja A. V. (XXX), e-post: XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
läbivaadatud kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud pankrotihaldur U. T. kanda.
3.Tühistada 17. mai 2021. a Harju Maakohtu määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati XXX kohtutäitur S. T. menetluses olevas täiteasjas nr XXX täitemenetlus kuni käesolevas kohtuasjas tehtud menetlus lõpetava lahendi jõustumiseni.
4.Määrata XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista pankrotihaldur U. T. XXX kasuks välja 522 eurot 50 senti.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
2-21-7713 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
1.Pankrotihaldur U. T. esitas XXX Harju Maakohtule hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX ja taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus rahuldas XXX hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas XXX Kohtutäitur S. T. menetluses olevas täiteasjas nr XXX täitemenetluse. Samal päeval tegi Harju Maakohus määruse millega edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 1.1 Hagiavalduse kohaselt esitas XXX L. P. E. avalduse võlgniku H. J. J. K. pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-13-33794). Ajutine pankrotihaldur oli U. T., kelle töötasuks oli 2147 eurot 95 senti ja vajalikud kulutused 115 eurot 92 senti, kokku 2263 eurot 87 senti. Menetluse lõpetamisel rahuldati U. T. tasunõue 639 eurot. Halduril jäi H. J. J. K. vastu 1624 euro 87 sendi suurune nõue. 1.2 Tsiviilasjas nr 2-17-18919 esitas kostja XXX hageja (pankrotihaldur) U. T./XXX vastu nõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 845 eurot tsiviilasjast nr 2-13-33794. Lahendiga rahuldati hagi 845 euro saamiseks ja hagejalt mõisteti välja menetluskulud 1605 eurot (175 + 1430), kokku 2450 eurot (845 + 1605). Nõue oli enne hagi esitamist loovutatud XXX võlgniku H. J. J. K. poolt pankrotimenetluse käigus. 1.3 Kahe lahendi tulemusena on hagejal tekkinud tasaarvestuse olukord alates XXX tsiviilasjast nr 2-13-33794. XXX. aasta märtsis ja aprillis tasus hageja kostjale 825 eurot 13 senti kolme osamaksega. Ülejäänud summa (1624 eurot 87 senti) osas, on tekkinud tasaarvestuse olukord. Avalduse tasaarveldusteks esitas hageja kostjale XXX. Peale tasumisi alustas kostja hageja suhtes täitemenetlust. Hageja nõue on tunnistada lubamatuks XXX algatatud sundtäitmine täiteasjas nr XXX, kuna nõue oli rahuldatud enne sundtäitmise algatamist.
Kostja vastus hagile
2.XXX esitas vastuse hagile 16. juunil 2021. 2.1 Kostja märgib, et Harju Maakohtu 25. jaanuari 2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1718919 mõisteti hagejalt kahju hüvitisena kostja kasuks välja 845 eurot. Kahju hüvitamise nõude, mille maakohus kostja kasuks rahuldas, oli kostja omandanud H. J. J. K., kelle pankrotihalduriks hageja oli. 2.2 Hageja esitas XXX kostjale tasaarvestusavalduse, millega hageja tasaarvestas oma pankrotihalduri tasunõude H. J. J. K. vastu kostjal hageja vastu oleva – H. J. J. K. omandatud –
2-21-7713 kahju hüvitamise nõudega. Hageja tasaarvestas avalduse kohaselt kogu kostja kasuks kohtul välja mõistetud 845 eurot enda tasunõudega H. J. J. K. vastu. 6. novembri 2020. a kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 175 eurot. Harju Maakohus määras 12. märtsil 2021 täiendavalt kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1430 eurot. Seega, kostjal oli tsiviilasjast nr 2-17-18919 tulenev menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu kokku 1605 eurot. H. J. J. K. omandatud ja kohtuotsusega kostja kasuks välja mõistetud kahju hüvitamise nõude summas 845 eurot oli hageja nõudega, mis hagejal oli H. J. J. K. vastu, tasaarvestanud. 2.3 Perioodil XXX kuni XXX tasus hageja kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitamiseks kostjale kolme ülekandega kokku 825 eurot 13 senti. Seega võlgneb hageja kostjale hüvitatavate menetluskuludena veel 779 eurot 87 senti (1605 – 825,13 = 779,87) ja menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest viivistena 5 eurot 44 senti. Eelviidatud võlgnevuste sissenõudmiseks esitas kostja XXX täitmisavalduse XXX kohtutäitur S.T. 2.4 Hageja saatis XXX kostjale tasaarvestuse avalduse, millega hageja soovis tasaarvestada hagejal H. J. J. K. vastu oleva tasunõude (1624 eurot 87 senti) kostjal hageja vastu oleva nõudega (2450 eurot, st kahju hüvitamise nõue 845 eurot + menetluskulude nõue 1605 eurot). Kostja ei aktsepteeri hageja XXX. a tasaarvestuse avaldust ning leiab, et sellel ei ole ega saagi olla õiguslikku tagajärge. 2.5 Tasaarvestuse avaldusega üritab hageja ekslikult veelkord tasaarvestada oma nõuet kostja vastu, mille hageja ise oli juba XXX tasaarvestanud. Alates XXX tasaarvestusavalduse saamisest puudus kostjal H. J. J. K. omandatud ja kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue 845 eurot, kuna hageja ise oli selle tasaarvestanud. 2.6 Hageja ei saanud kostja nõudeid hageja vastu suuremas summas kui 845 eurot tasaarvestada, kuna vastastikused nõuded, mida tasaarvestada, puudusid. Kostjal oli hageja vastu kaks eri alusest tulenevat nõuet. Kostja omandas H. J. J. K. 845 euro suuruse kahju hüvitamise nõude hageja vastu ning Harju Maakohus mõistis kahju hüvitise kostja kasuks hagejalt välja. Lisaks on kostjal hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõue 1605 eurot, mis on välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-17-18919. Kostja arvates sai hageja tasaarvestada oma nõude üksnes kahju hüvitamise nõude ulatuses ning menetluskulude nõuet hageja tasaarvestada ei saanud. 2.7 Menetluskulude nõue on alates selle tekkimisest kuulunud kostjale, st kostja ei ole seda nõuet kelleltki loovutamisega omandanud. Seega ei saa hageja menetluskulude nõudele kohaldada VÕS § 171 lg-t 3, mis lubab võlgnikul tasaarvestada ka nõude omandanud uue võlausaldajaga. Kostja tegi oma menetluskulud ise, kohus mõistis menetluskulud välja kostja kasuks ja need on seotud üksnes kostjaga. Hageja saaks kostja menetluskulude nõuet tasaarvestada üksnes siis, kui hagejal oleks nõue kostja vastu. Hagejal kostja vastu nõuet ei ole. 2.8 Hageja XXX. a tasaarvestuse avaldusel ei ole õiguslikku tagajärge, kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida ta saaks tasaarvestada kostja menetluskulude nõudega. Kuivõrd hagejal on kostja ees täitmata rahalisi kohustusi, esitas kostja täitemenetluse avalduse õiguspäraselt ja põhjendatult. XXX kohtutäitur S. T. täiteasjas nr XXX läbiviidav täitemenetlus on õiguspärane ning ei ole alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2-21-7713 Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja esitas XXX seisukoha kostja vastusele. Hageja ei aktsepteeri kostja seisukohta, et kostja ei aktsepteeri tasaarvestust summas 1605 eurot, sest tasaarvestamiseks kasutatav nõue ei pea olema seotud võlausaldajale loovutatud nõudega, st võib tuleneda erinevatest õigussuhetest, menetluskulud tulenevad kohtuvaidlusest seoses loovutatud nõudega, tekkinud seoses omandatud nõude vastu esitatud vastuväidetega ja tasaarvestatavad koos kostja poolt omandatud nõudega. 3.1 Kostja oli omandanud XXX H. J. J. K. nõude 845 eurot halduri vastu tsiviilasjas nr 2-1333794. Haldur kahjunõuet ei aktsepteerinud ning tsiviilasjas nr 2-17-18919 menetles Harju Maakohus kostja hagi hageja vastu, mille Harju Maakohus 25. jaanuari 2019 otsusega rahuldas ja tunnustas XXX H. J. J. K. nõuet summas 845 eurot, jättes tekkinud menetluskulud hageja kanda. 16. novembril 2020 mõistis Harju Maakohus eelnimetatud tsiviilasjas nr 2-17-18919, hagejalt välja kulud 175 eurot ja 12. märtsil 2021 1430 eurot. Kokku oli hageja kohustus tsiviilasjas nr 2-17-18919 kostja ees 2450 eurot. Sama olukord oleks tekkinud, kui XXX H. J. J. K. oleks esitanud nõude hageja vastu tsiviilasjas nr 2-13-33794. Seega ei tekkinud tsiviilasjas nr 2-17-18919 lahendi tulemusena mitte ainult halduri kohustus 845 eurot, vaid kokku koos menetluskuludega 2450 eurot, seda nii H. J. J. K. kui uue võlausaldaja ehk kostja ees. Puuduvad alused jagada eraldi 845 eurot põhinõue ja nõude vastuväidete alusel tekkind eraldi nõuded eraldi käsitletavateks nõueteks (nõue summas 845 eurot ja eraldi nõue summas 1605 euro), millest osa saab tasaarvestada ja osa mitte. 3.2 Tsiviilasjast nr 2-13-33794 oli hageja nõue H. J. J. K. vastu 1624 eurot 87 senti, so ajutise pankrotihalduri U. T. töötasuks 2147 eurot 95 senti ja tehtud vajalike kulutuste katteks 115 eurot 92 senti, kokku 2263 eurot 87 senti, millest rahuldati menetluse lõpetamisel 639 eurot. 3.3 Selleks, et ära hoida jätkuvate intresside ja viiviste lisandumist VÕS § 198 alusel toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja esitas XXX kostjale 1624 eurot 87 senti suuruse summa tasaarveldamiseks. Kokku tasus hageja 2450 eurot, millega hageja tasus põhinõude ja lisandunud menetluskulud, st kogu kostja nõude täies ulatuses. 3.4 Kostja on keeldunud kinnitamast tasaarvestuse avalduse ja maksete kätte saamist, kuid see ei tee tasaarvestuse tegemist ja kohustuse täitmist olematuks. Tasaarvestuse tegemiseks ei ole teise poole nõusolek vajalik. Riigikohus on 6. juuni 2000. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 selgitanud et juhul, kui tasaarvestuse materiaalsed eeldused polnud tegelikkuses täidetud ja teine pool ei nõustu tasaarvestusega, tuleb tal enda nõude maksmapanekuks esitada tasaarvestuse tegija vastu hagi. Seega, kui isik, kellele esitati tasaarvestuse avaldus soovib ikkagi oma raha kätte saada, ei piisa lihtsalt vastuväidete esitamisest teisele poolele, vaid tasaarvestuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Kostja ei pöördunud kohtusse, vaid esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks (täiteasi nr XXX), millega sisuliselt aktsepteeris tasaarvestuse ja hageja kohustuse täitmise. Poolte viimased seisukohad
4.Pooled esitasid 25. novembril 2021 asjas viimased seisukohad. 4.1 Hageja jäi selle juurde, et kostja algtatud sundtäitmine täiteasjas nr XXX on lubamatu, sest kostja nõue on rahuldatud enne sundtäitmise algatamist. Hageja hinnangul ei pea tasaarvestamiseks kasutatav nõue ei pea olema seotud ainult võlausaldajale loovutatud
2-21-7713 nõudega, samuti võib tuleneda erinevatest õigussuhetest, menetluskulud tulenevad kohtuvaidlusest seoses loovutatud nõudega, on tekkinud seoses omandatud nõude vastu esitatud vastuväidetega ja tasaarvestatavad koos kostja poolt omandatud nõudega. 4.2 Kostja ei tunnistanud jätkuvalt hageja hagiavalduses esitatud nõuet ning vaidleb hagile vastu. Hageja XXX. a tasaarvestuse avaldusel ei ole õiguslikku tagajärge, kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida ta saaks tasaarvestada kostja menetluskulude nõudega. Kuna hagejal on kostja ees täitmata rahalisi kohustusi, esitas kostja täitemenetluse avalduse õiguspäraselt ja põhjendatult.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et Pankrotihaldur U. T. hagi XXX vastu tuleb jätta rahuldamata.
6.Kohtul jäi kostjale eelmenetluses nähtavaks tegemata hageja XXX. a seisukoht kostja hagivastusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 328 lg 2 kohaselt tahab kohus pooltele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei esitanud nimetatud menetlusdokumendis uusi nõudeid, taotlusi, faktilisi väiteid ega tõendeid ning kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu ei mõjuta kohtu hinnangul nimetatud dokumendi kostjale nähtavaks tegemata jätmine menetluse käiku ega tulemust.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
8.Kostja esitas XXX XXX kohtutäitur S. T. täitmisavalduse (tl 34) tsiviilasjast 2-17-18919 tuleneva menetluskulude nõude 779 euro 87 sendi ja viiviste 5 euro 44 täitmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel hageja vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitas hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Vaidlus tasaarvestuse suhtes tekkis pärast kohtulahendite jõustumist.
9.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et XXX L. P. E. esitas avalduse XXX H. J. J. K. pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-13-33794). Ajutine pankrotihaldur oli U. T., kelle töötasu oli 2147 eurot 95 senti ja vajalikud kulutused 115 eurot 92 senti, kokku 2263 eurot 87 senti. Menetluse lõpetamisel rahuldati U. T. tasunõue 639 eurot. H. J. J. K. vastu jäi halduril nõue 1624 eurot 87 senti (tl 6).
10.Tsiviilasjas nr 2-17-18919 esitas kostja hageja vastu 845 euro suuruse nõude kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõude, mille maakohus kostja kasuks rahuldas, oli kostja
2-21-7713 omandanud H. J. J. K., kelle pankrotihalduriks oli hageja. 25. jaanuari 2019. a lahendiga rahuldati hagi 845 euro saamiseks (tl 47), 6. novembri 2020. a määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 175 eurot (tl 8) ja 13. märtsi 2021. määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1430 eurot (tl 11).
11.Kostja on tõendanud, et hageja esitas XXX kostjale tasaarvestuse avalduse, millega hageja tasaarvestas 845 eurot ja hageja luges võlasuhte selles osas lõppenuks (tl 55). Hageja tõendas, et XXX saatis hageja kostjale uue tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas 1624 eurot 87 senti (tl 18-20). Kostja ei aktsepteeri hageja XXX tehtud tasaarvestuse avaldust ning leiab, et sellel ei ole ega saagi olla õiguslikku tagajärge (tl 44). Pooled vaidlevad selle üle kas poolte nõuded kokku 779 eurot 87 senti on hageja XXX. a tasaarvestuse avaldusega tasaarvestatud.
12.Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
13.VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 171 lg-s 3 on sätestatud, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Võlgnik saab tasaarvestuse teostada uue võlausaldaja nõude suhtes, hoolimata sellest, et nõue, millega ta tasaarvestab, on suunatud vana võlausaldaja vastu. Nõude sellisel viisil tasaarvestamine võlgniku poolt toob kaasa senise võlausaldaja nõude tagasiulatuva lõppemise (vt TsMS § 197 lg 2). Vana ja uue võlausaldaja vahelises suhtes toob see kaasa olukorra, kus pärast tasaarvestuse toimumist selgub, et uus võlausaldaja ei ole loovutamise tulemusena kehtivat nõuet omandanud (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I, Komm vlj. Tallinn 2016, § 171 komm 3.3.1, lk 856).
14.Hageja esitas XXX kostjale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas 845 eurot ja luges võlasuhte selles osas lõppenuks (tl 55). Tulenevalt eelmises punktis väljatoodust toob nõude sellisel viisil tasaarvestamine võlgniku poolt kaasa senise võlausaldaja nõude tagasiulatuva lõppemise. Seega lõppes senise XXX H. J. J. K. nõue hageja vastu XXX tagasiulatuvalt. Kostjal oli tasaarvestuse tegemise päeval hageja vastu vaid H. J. J. K. loovutatud nõue suurusega 845 eurot ja samas suuruses (845 eurot) esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse. Alates tasaarvestuse avalduse tegemisest ei olnud seetõttu kostjal hageja vastu enam nõuet.
15.Kostjal tekkisid uued nõuded hageja vastu XXX. a kohtumäärusest, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 175 eurot (tl 8) ja 13. märtsi 2021. a kohtumäärusega, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1430 eurot (tl 11). Nimetatud kohtumäärustest tulenevad nõuded ei olnud loovutanud kostjale H. J. J. K., vaid need mõistis Harju Maakohus välja menetluskuludena mis tulenesid hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 217-18919 peetud kohtuvaidlusest. Tsiviilasjas nr 2-17-18919 tehti otsus hageja kahjuks, mistõttu jäid hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Hageja saatis XXX kostjale uue tasaarvestuse avalduse (tl 18). Avalduses liitis hageja kokku tsiviilasjast nr 2-17-18919 tulenevad nõuded, st kostjale H. J. J. K. loovutatud
2-21-7713 kahjuhüvitise 845 eurot ning menetluskulud 1605 eurot. Hageja tasaarvestas nimetatud nõuded 1624 euro 87 sendi suuruses osas tsiviilasjast nr 2-13-33794 tuleneva H. J. J. K. kohustusega ja tegi ettepaneku ülejäänud nõude tasumiseks maksegraafikuga kolme osamaksena.
17.Tasaarvestuse teostamiseks peavad tasaarvestatavad nõuded olema vastastikused, st nõuded peavad eksisteerima samade poolte vahel (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I, Komm vlj. Tallinn 2016, § 197 komm 4.3.1, lk 976). Hagejal oli 1624 euro 87 sendi suurune nõue H. J. J. K. vastu, millest hageja tasaarvestas XXX. a tasaarvestuse avaldusega 845 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejal alles 779 eurot 87 sendi suurune nõue H. J. J. K. vastu. Kostja vastu hagejal nõuet ei ole. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu 1605 euro suurune menetluskulude nõue. Seega ei olnud pooltel XXX, st hageja teise tasaarvestuse avalduse esitamise ajal üksteise suhtes vastastikuseid nõudeid.
18.Hageja on tasaarvestuse avalduse tegemisel tuginenud VÕS § 171 lg-tele 1 ja 3, tõlgendades nimetatud sätteid nii, et kuna menetluskulud tulenevad kohtuvaidlusest seoses loovutatud nõudega ja on tekkinud seoses omandatud nõude vastu esitatud vastuväidetega siis on need tasaarvestatavad koos kostja omandatud nõudega (tl 63). Kohus hageja õigusliku argumentatsiooniga selles osas ei nõustu. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega ei või võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel halveneda (Riigikohtu 2. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-96-10, p 13). Hagejal oli õigus nõude loovutamise ajal loovutatud nõue 845 eurot oma 1624 euro 87 sendi suuruse nõudega endise XXX H. J. J. K. vastu tasaarvestada. Hageja esitaski pärast nõude loovutamist kostjale selles osas tasaarvestuse avalduse ning nõue on nimetatud ulatuses tasaarvestatud. Kostja menetluskulude nõuded hageja vastu tekkisid alles pärast nõude loovutamist, mistõttu ei olnud kostjal ega H. J. J. K. vastavat nõuet nõude loovutamise ajal ning nõude loovutamise ajal ei oleks hageja saanud esitada senise võlausaldaja vastu vastuväidet seoses menetluskulude tasaarvestamisega. Seetõttu ei ole käesoleval juhul hageja õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel halvenenud. Hageja sai pärast nõude loovutamist esitada täpselt samas ulatuses tasaarvestuse, mida ta sai esitada nõude loovutamise ajal senise võlausaldaja vastu ning uus võlausaldaja (kostja) on tasaarvestust selles ulatuses aktsepteerinud (tl 43).
19.Hageja hinnangul puuduvad alused jagada eraldi 845 eurot põhinõue ja nõude vastuväidete alusel tekkinud nõuded eraldi käsitletavateks nõueteks (nõue summas 845 eurot ja eraldi nõue summas 1605 eurot), millest osa saab tasaarvestada ja osa mitte (tl 63). Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Alus jagada 845 euro suurune põhinõue ja nõudele vastuväidete esitamisest tekkinud menetluskulud eraldi käsitletavatakse nõueteks, millest osa saab tasaarvestada ja osa mitte tuleneb sellest, et 845 euro suuruse põhinõude on H. J. J. K. kostjale loovutanud, kuid hiljem tekkinud menetluskulude nõuet kostjale loovutatud ei ole. Iseenesest on võimalik VÕS § 165 alusel loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kuid sellisel juhul peavad need nõuded loovutamise hetkel olema piisavalt määratletavad. Pooled ei ole toonud menetluses välja ega tõendanud, et H. J. J. K. oleks loovutanud kostjale tulevikus tekkivaid nõudeid. Igal juhul ei oleks selline tulevikus tekkiv menetluskulude nõue põhinõude loovutamise ajal piisavalt määratletav, sest loovutamise hetkel ei ole teada kas ja millises ulatuses esitatakse nõudele vastuväiteid ning kelle kahjuks tehakse võimaliku kohtuvaidluse puhul otsus. Samuti ei teki sellise kohtuvaidluse puhul menetluskulude nõue esialgsele võlausaldajale vaid uuele võlausaldajale, sest menetluse pooleks on uus võlausaldaja.
2-21-7713
20.Hageja on toonud õigesti välja, et tulenevalt Riigikohtu 16. juuni 2010 lahendist nr 3-2-159-10 p-st 12 ei ole tasaarvestuse eelduseks nõuete vastastikune seotus. Siiski ei ole käesoleval juhul hageja esitatud teise tasaarvestuse avalduse juures problemaatiline nõuete vastastikune seotus vaid see, et hagejal ei olnud tasaarvestuse tegemise ajal tasaarvestatavat nõuet kostja vastu, vaid oli senise XXX H. J. J. K. vastu. Seetõttu ei olnud pooltel vastastikuseid kohustusi ning tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 ei olnud tasaarvestuse tegemine võimalik.
21.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sundtäitmine täiteasjas nr XXX ei ole lubamatu. Kostja täitedokumentidest tulenevad nõuded hageja vastu ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud (TMS § 221). Hagi tagamise tühistamine
22.Harju Maakohus peatas hagi tagamise abinõuna 17. mai 2021. a määrusega XXX kohtutäitur S. T. menetluses olevas täiteasjas nr XXX täitemenetluse kuni käesolevas kohtuasjas tehtud menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
23.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hagi jääb rahuldamata, mistõttu Tartu Maakohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Kostja menetluskulude nimekirja (tl 75) kohaselt kostja on kandnud seoses tsiviilasja menetlemisega maakohtus menetluskulusid kokku 577 euro 50 sendi suuruses summas, millele lisandub käibemaks 115 eurot 50 senti. Sama dokumendi järgmises lauses palub kostja menetluskulud enda kasuks välja mõista summas 577 eurot 50 senti. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb kostjale põhjendatud menetluskulud hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta.
27.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust 577 eurot 50 senti. Lepinguline esindaja osutas hagejale õigusteenust kokku 5 tundi 15 minutit tunnihinnaga 110
2-21-7713 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjast tulenevalt on õigusabikulude detailine koosseis järgnev: Hageja XXX a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga (XXXa.) – ajakulu 30 minutit, maksumus 55 eurot; Hagi nõude analüüs, hagile vastuse koostamine ja kohtule esitamine (XXX a.) – ajakulu 3 tundi 30 minutit, maksumus 385 eurot; Kostja XXX a. seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (XXX a.) – ajakulu 45 minutit, maksumus 82 eurot 50 senti; Kostja menetluskulude nimekirja koostamine (XXX a.) – ajakulu 30 minutit tundi, maksumus 55 eurot.
28.Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale XXX vastuväite. Vastuväite kohaselt on kostja poolt kohtule esitatud menetluskulud on märkimisväärselt ülepaisutatud. Kõigepealt on kostja kasutamas menetluskulude taotlemisel skeemi, kus üks kostja XXX osanik esindab läbi endale kuuluva XXX sisuliselt iseennast. See on hageja hinnangul ebamõistlik. Lisaks esitas hageja kostja esindaja spetsiifilistele kuludele järgnevad vastuväited: XXX toiming. Kostja pidas nõu iseendaga ja oli teadlik hageja poolt tehtud tasaarvestusest, teadlik täitemenetluse algatamisest, seega polnud tegelikkuses vajadust nõu pidada. Asjaolud olid teada ja tunnustatud juristina teadis, et täitemenetluses on õigus hagi esitada. XXX - XXX toiming. Kostja pidi kohtule vastama ja samas oleks võinud ka koheselt teavitada täitemenetluse lõpetamisest. Hageja poolt on viivitamatult kohustus täidetud ja mõistlik oleks olnud edasine kulude tekitamine lõpetada. Pealegi pole märgitud, mis tunnitasuga kostja vastuse koostas. XXX toiming. Hageja on varasemalt märkinud õieti, et küsimus ei olnud kostja jaoks enam suure tähtsusega, kuna tegelikult ta oli saanud oma nõude ja menetluskulu rahuldatud. Täitemenetlus oli algatatud pigem nn „õngitsusena“ ja hagejale täiendava menetluse tekitamisena. Tunnitasu määr on ebaselge. XXX menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja ei pea kostja märgitud ajakulu põhjendatuks, sest tegelikkuses täitemenetluse aluseks olnud kohtulahendis ja tasaarvestuse tulemina on ta kõik kätte saanud. Vaidlus hageja ja kostja vahel ongi toimunud algusest peale kohtukulude suuruse ja tasumise üle. Pärast lahendust on hageja kõik kostjale tasunud esimesel võimalusel.
29.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 110 eurot ilma käibemaksuta tavapärane, kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning seetõttu põhjendatud.
30.Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul tuleb põhjendamatuks lugeda 30 minutit mis on kulunud hageja XXX a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele ja nõupidamine kliendiga. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ei ole vastaspoolelt nõuda menetlusosalise ja esindaja vahelise
2-21-7713 suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-1810073, p 22). Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaksid asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-17479, p 8). Kostja ei esitanud nimetatud toiminguga ühtegi menetlusdokumenti. Samuti nõustub kohus hagejaga, et sisuliselt pidas kostja esindaja nõu iseendaga, mistõttu on kulu nõupidamisele kliendiga põhjendamatu. Ülejäänud kostja esindaja menetlustoimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud.
31.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi 45 minutit. Kuna kostja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 5 tundi 15 minutit, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 30 minutit. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 522 eurot 50 senti (esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi 45 minutit x tunnihind 110 eurot). Selline õigusabikulu suurus vastab kohtu hinnangul tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on kostja põhjendatud menetluskuludeks esindajatasu 522 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta).
32.Hageja menetluskulude vastuväite kohaselt on kostja on nõustunud, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, arvestades tema tegevust menetluses. Kostja on osutanud teenust tunnihindega 55 eurot tund ja oma nimekirjas on pärast nimetanud, et tegelikult oli 110 eurot tund. Kui ei ole tegemist keeruka vaidlusega ja kostja iseendale teenuse osutamise tunnihind pole selge, ei ole põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja suured menetluskulud. Alternatiivselt, juhul, kui kohus ei pea võimalikuks lahendada vaidlust hageja kasuks, palub hageja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd vaidlus on olnud hageja jaoks rahaliselt kurnav ning temale ebasoodsa lõpptulemuse puhul oleksid hageja kanda jäetavad kostja menetluskulud teda tõsiselt kahjustavad, sest poolte vaidlus puudutab menetluskulusid ca 845 eurot, mis kasvasid 2450 euroni, mis on tegelikkuses makstud. Kogu kohtuvaidlust analüüsides, võib juriidiliselt olla korrektne poolte suhe tituleerida kiirlaenuks, sest menetluskulud aina kasvavad. On ebaõiglane, et hageja peab sellest kantuna olema vastutav kogu kahju eest mis on kostja poolt omandatud hoopis nõude loovutamise lepingu alusel pankrotivõlgnikult.
33.Kohtu hinnangul hageja vastuväited kostja menetluskuludele valdavas osas arusaamatud ja põhjendamatud. Kostja ei ole kusagil menetluskulude nimekirjas märkinud, et õigusabiteenust on osutatud tunnihinnaga 55 eurot: kostja menetluskulude nimekirja p-s 3 on selgelt kirjas, et kokku lepiti tunnitasu 110 eurot. Samuti on põhjendamatu väita, et kostja oleks pidanud pärast hagiavalduse saamist teatama täitemenetluse lõpetamisest, mitte hagiavaldusele vastama. Ülejäänud osas käsitlevad vastuväited spetsiifilistele kuludele hageja hinnangut, et kostja on juba saanud oma nõude rahuldatud mitte seda kas ajakulu menetlustoimingule endale oli põhjendatud. Kohus ei võrdle otseselt menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel poolte menetluskulude suurust kuid toob siiski välja, et mõistmatu on hageja väide, et kostja menetluskulud on märkimisväärselt ülepaisutatud, samal ajal kui hageja enda õigusabikulud on kostja kuludest tunduvalt suuremad. Samuti on arusaamatud hageja väited, et hageja kahjuks tehtava lahendi puhul tuleks menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuivõrd vaidlus on olnud hageja jaoks rahaliselt kurnav ning temale ebasoodsa lõpptulemuse puhul oleksid hageja kanda jäetavad kostja menetluskulud teda tõsiselt kahjustavad. Nii hageja ise kui ka hageja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isikud, kellele pidi juba enne kohtusse pöördumist olema teada, et hagi rahuldamata jätmisel jäetakse vastaspoole menetluskulud hageja kanda. Juriidiliselt ei ole kuidagi korrektne tituleerida poolte menetluskulude hüvitamisel tekkivat
2-21-7713 suhet kiirlaenuks ning selline käsitlus ei ole kohtule hoomatav. Hagejal on olnud nii enne praeguse menetluse algatamist kui ka enne teisi kohtumenetlusi võimalus otsustada, kas kohtusse pöörduda või nõudele kohtus vastu vaielda ning on ise võtnud kohtuvaidlustes osalemisega vastu riski negatiivse otsuse puhul menetluskulude kandmiseks. Kohtule ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine käesolevas tsiviilasjas hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
34.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.