AB " Lietuvos draudimas " Eesti filiaali hagi XXX ja XXX vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3519,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB " Lietuvos draudimas " Eesti filiaal (12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (e-post [email protected]) Kostja I XXX (XXX, XXX) Kostja II XXX (XXX, XXX) Kostjate lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat (Õigusbüroo Õigusnõu OÜ, e-post [email protected])
Kohtuistung
31.05.2017 Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa ja hageja nõustaja XXX, kostja XXX ja kostjate esindaja Õnneli Matt-Sermat
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXilt ja XXXilt solidaarselt AB " Lietuvos draudimas " Eesti filiaali kasuks 1623,31 eurot ja viivis 5,73 eurot ja alates 01.09.2015 viivis (arvestatuna põhinõudelt 1623,31 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1617,58 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.31.08.2015 esitas AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (hageja) Harju Maakohtule hagi XXXi (kostja I) ja XXXi (kostja II) vastu kahju summas 3246,61 eurot hüvitamiseks ja viivise 31.08.2015 seisuga summas 11,46 eurot ja alates 01.09.2015 kuni nõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras väljamõistmiseks (I kd lk 1-4). Kostjad vaidlesid hagile vastu (I kd lk 45-47).
2.Harju Maakohus jättis 10.05.2016 otsusega hagi rahuldamata (I kd lk 149-151 pöördel).
3.Hageja esitas 07.06.2016 Harju Maakohtu 10.05.2016 otsusele apellatsioonkaebuse (I kd lk 153-154), millele kostjad vaidlesid vastu (I kd lk 160-162).
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.09.2016 otsusega Harju Maakohtu 10.05.2016 otsuse ja saatis tsiviilasja läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule (I kd lk 183-185).
5.Harju Maakohus jättis 29.08.2017 määrusega hagi läbi vaatamata leides, et riskivastutuse puhul vastutab kahju eest alla 14-aastane isik ise, mitte tema vanemad, kuid hagi oli esitatud vanemate vastu.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.01.2018 määrusega Harju Maakohtu 29.08.2017 määruse leides, et olukorras, kus kahju tekitatakse suurema ohu allikaga, ei ole riskivastutus ainsaks võimalikuks vastutuse aluseks. Võimalik on VÕS § 1056 lg 3 alusel nõude esitamine õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
7.Hagiavalduse kohaselt toimus 09.06.2015 XXX maja juures liiklusõnnetus, kus motoroller Aprilia SR 50 Street (reg nr XXX), mida juhtis XXX, kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile Citroen C5 (reg. nr XXX). Liiklusõnnetuse põhjustanud XXX oli sündmuse toimumise kuupäeval 13 aastat vana ja tal puudus õnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Motorolleri valdaja tsiviilvastutuse kindlustuse leping oli sõlmitud hagejaga. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Citroen kahjustada. Sõiduki remontis Veho Eesti AS ja esitas remondimaksumuse kohta hagejale arve summas 3171,61 eurot, mille hageja hüvitas.
8.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kostjad on XXXi vanemad. Kuna alla 14. aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest vastutavad VÕS § 1053 lg 1 kohaselt tema vanemad, siis esitab hageja tagasinõude kostjatele. Liiklusõnnetuse käsitluse kulu suurus oli 25 eurot, nõude esitamise kulu oli 25 eurot. Kokku on hageja kahjunõude suuruseks 3246,61 eurot. Kostjate vastuväited
9.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Rolleriga sõitsid kostjate poeg ja rolleri omaniku poeg. Rolleri omaniku XXX poeg XXX istus taga ja XXX ees. Poiste kaalu- ja pikkusevahe on väga suur. XXX, kes istus rolleri bensiinipaagil, on oluliselt väiksem, kui XXX, kes istus rolleril eespool. Ei ole selge, mis põhjusel õnnetus juhtus ja kes rollerit juhtis. Sündmuskohal käis ka politsei, kuid kostjaid ei teavitanud keegi enne, kui nad said tagasinõude kirja 29.07.2015. Seevastu nõuti sündmuskohal XXXilt allkirja liiklusõnnetuse teate lehele. Kostjad ei kiida tema
allkirja liiklusõnnetuse teate lehel heaks, kuna teda mõjutati alla kirjutama ning ta oli juhtunust šokis. Rolleri omanik on varasemalt andnud korduvalt oma alaealisele pojale rolleri sõitmiseks ning kostjatele teadaolevalt ongi roller pojale ostetud. Kostjad seevastu ei ole oma pojal lubanud mootorsõidukeid juhtida, kuna tal puudub juhtimisõigus. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Pooltel ei ole vaidlust, et: 1) XXX maja juures toimus 09.06.2015 liiklusõnnetus, kus motoroller Aprilia SR 50 Street (reg nr XXX) kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile CITROEN C5 (XXX) (I kd lk 6,); 2) motorolleri Aprilia SR 50 Street (reg nr XXX) omanik on XXX ja sõiduki CITROEN C5 (XXX) omanik oli XXX; 3) hageja oli sõlminud motorolleri Aprilia SR 50 Street (reg nr XXX) valdaja tsiviilvastutuse kindlustuse lepingu XXXga (I kd lk 7-8); 4) sõiduki APRILIA SR 50 STREET (XXX) omanik XXX andis nimetatud sõiduki juhtimisõiguseta alaealistele sõitmiseks (I kd lk 141); 5) motorolleril Aprilia SR 50 Street (reg nr XXX) istusid õnnetuse toimumise hetkel eespool XXX (i.k XXX; sündmuse toimumisel 13 aastane) ja tagapool XXX (i.k XXX; sündmuse toimumisel 13 aastane), kes ei omanud mootorsõiduki juhtimise õigust (I kd lk 9, lk 138-139); 6) hageja hüvitas sõiduki CITROEN C5 (XXX) remondimaksumuse 3171,1 eurot (I kd lk 10-11).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kes juhtis sõidukit ja kas kostjad vastutavad poja võimaliku tekitatud kahju eest.
13.Kostjate vastutusest Kannatanu nõude suhtes on tulenevalt LKindlS § 34 lõikest 2 ja VÕS § 521 lõikest 2 esimesest lausest kahju tekitaja ja kindlustusandja solidaarvõlgnikud. Liikluskindlustuses saab kannatanu nõue minna seega kindlustusandjale üle solidaarvõla tasumisest tulenevalt VÕS § 69 lg 2 alusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kannatanule kahju hüvitanud (I kd lk 1011). VÕS § 521 lg 2 teisest lausest tulenevast üldisest põhimõttest tulenevalt vastutab kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelises suhtes ainult kindlustusandja. Erandid sätestab liikluskindlustuse seaduse 3 jagu. Hageja on esitanud nõude sama jao § 53 lg 2 punkti 3 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LS § 90 lg 1 punkti 1 ja 2 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid. LS § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liikluskindlustuse kindlustusandja võib esitada tagasinõudeid ka isikute vastu, kes ei ole liikluskindlustuse lepingu pooleks tingimusel, et vastav tagasinõude kohustatud subjekt kannatanule tekitatud kahju eest vastutaks. Käesolevas vaidluses puudub vaidlus ka selle üle, et XXX andis sõiduki juhtimisõiguse üle oma juhtimisõiguseta pojale XXX . XXX kinnitas
tunnistajana antud ütlustes, et lubas lastel rolleriga sõita (I kd lk 141). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tagasinõuet sõiduki omaniku vastu, vaid sõiduki juhi vanemate vastu. Vaidlus puudub käesolevas vaidluses selles, et kahju põhjustanud rolleril istusid kahju tekkimise hetkel 13-aastased juhtimisõiguseta kostjate poeg XXX (eespool) ja kindlustusvõtja XXX poeg XXX (tagapool) (I kd lk 138-139). Kooskõlas VÕS § 1052 lõikega 1 ei vastuta alla 14 aastane isik enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 1 järgi vastutavad alla 14-aasta vanuse lapse poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest tema vanemad sõltumata oma süüst. Tulenevalt VÕS § 137 lõikest 1 vastutavad vanemad kõnealuse vastutuse korral alla 14 aasta vanuse lapse delikti eest solidaarselt. Seega vastutavad XXXi vanemad poja poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Oluline pole see, kas vanemad tegelikult rikkusid oma kohustusi või kas nad olid koma kohustuste rikkumises süüdi, kuna vanemad vastutavad sõltumata oma süüst. Seetõttu ei analüüsi kohus kostjate väiteid, et nemad ei ole lubanud oma pojal mootorsõidukeid juhtida, kuna tal puudub juhtimisõigus.
14.Sõiduki juhist Pooled vaidlevad selle üle, et kas alaealistest juhtis mootorsõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal XXX või XXX. Liiklusseaduse § 2 punkti 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Tõendamaks kostjate poja poolt liiklusõnnetuse toimepanemist esitas hageja Politsei- ja Piirivalveameti vastuse selgitustaotlusele (I kd lk 6) ja liiklusõnnetuse teate (I kd lk 13), mille allkirjastasid õnnetuse toimumise päeval 09.06.2015 kostjate 13. aastane poeg ja kahju kannataja XXX. Kostjad on kinnitanud, et ei kiida poja poolt antud allkirja liiklusõnnetuse teate lehel heaks, kuna teda mõjutati alla kirjutama ning ta oli juhtunust šokis. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kostjad on kinnitanud, et ei kiida poja poolt antud allkirja liiklusõnnetuse teate lehel heaks, kuna teda mõjutati alla kirjutama ning ta oli juhtunust šokis. Käesoleval juhul ei ole tehingu kehtimiseks täidetud ka TsÜS § 11 lg 3 tingimused. Seega tuleb käesolevas asjas jätta teade liiklusõnnetusest tõendina arvestamata, kuna tegemist on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud tehinguga s.t tühise tehinguga. Vastavalt TsÜS § 84 lõikele 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa nimetatud dokumendiga tõendada kostja poja poolt liiklusõnnetuse toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse selgitustaotlusele (I kd lk 6) kohta selgitas tunnistajana ülekuulatud vastuse allkirjastanud inspektor Marten Ingel (II kd lk 31-32 pöördel), et sai andmed registrist, kuhu kannab andmed politseikorrapidaja, mitte kohal käinud inspektor. Kuna liiklusõnnetuse asjaolud olid selged, siis liiklusõnnetuse toimumise kohal menetlust ei alustatud. Asjaolud olid välja selgitatud kas patrulli poolt või olid osapooled selles kokku leppinud. Kohus leiab, et kuivõrd asjas ei ole käesolevaks hetkeks tuvastatav, kuidas või mille alusel 28.08.2015 selgitustaotluse vastuses (I kd lk 6) märgitud andmed on registrisse kantud ning kas
sinna võidi andmed kanda teatelt liiklusõnnetusest (I kd lk 13), siis ei ole kohtu hinnangul tegemist usaldusväärse tõendiga ning see tuleb jätta tõendina arvestamata. XXXi ja XXX ütlustest tulenevalt istus XXX rolleril eespool ja XXX tagapool (I kd lk 138139). Vaidlus puudub ka selles, et XXX on XXX st kasvult lühem. Laste selgitused selle kohta, kes hoidis kinni rolleri juhtrauast on vastuolulised. Kohus leiab, et rolleri liikumissuunda võib mõjutada ka rolleril taga istuv isik nii siis kui ta hoiab juhtrauast kui ka siis kui ta ei hoia. Käesoleval hetkel ei ole võimalik tuvastada, kes hoidis kinni sõiduki juhtrauast. Kohus leiab, et kuivõrd LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub ja (s.h tegevus, kui isik ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust), siis tuleb asuda seisukohale, et XXX ja XXX juhtisid kahju põhjustanud sõidukit koos. Kooskõlas VÕS § 138 lõikega 1 kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
15.Kohustuste rikkumisest VÕS § 1056 lg 3 sätestab, et käesolevas jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et kostjate poeg oli üks kahest lapsest, kes põhjustas kahju ning kostjate poeg juhtis sõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust rikkudes sellega liiklusseaduse § 90 lõike 1 punkte 1 ja 2. Vaidlus puudub ka selles, et hagejal ei oleks tekkinud kannatanule kahju hüvitamise kohustust, kui XXX ja XXX poleks kahju kannatanu sõidukile otsa sõitnud.
16.Kahju tekitajate solidaarvastutusest Vastavalt VÕS § 138 teisele lõikele vabaneb kahju hüvitamiseks kohustatud isik vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib VÕS § 138 lõikes 1 nimetatud juhul igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. VÕS I Kommenteeritud väljaande (2016) § 138 kommentaari p 4.3. lõike 3 kohaselt ei vastuta § 138 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks kohustatud isikud solidaarselt, vaid üksnes määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada, st reegliks on osavastutus. Olukorras, kus on kindlaks tehtud kohustuste rikkumine, sellest tekkinud kahju ja põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, millises ulatuses mitu kahju tekitajat on oma kohustusi rikkunud, tuleb lähtuda osavastutusest ja nõuda kummaltki kahju põhjustajalt sisse kahju proportsionaalselt osas, milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada ning kui seda ei õnnestu teha, siis tuleb jätta kahju nende kanda võrdsetes osades. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kohus eespool leidis, et XXX ja XXX juhtisid kahju põhjustanud sõidukit koos ning kindlaks ei ole võimalik teha, millises ulatuses kumbki kahju tekitaja oma kohustust rikkus, siis tuleb jätta kahju nende kanda võrdsetes osades. Seega vastutavad kahju eest nii XXXi kui ka XXX vanemad, kuid kuna hagi on esitatud vaid XXXi vanemate vastu ja tegemist ei ole solidaarvõlgnevusega, kuulub kostjatelt kahju väljamõistmisele pooles ulatuses.
17.Kahju suurusest Hageja kahjunõude suuruseks on 3246,61 eurot, millest 25 eurot on liiklusõnnetuse käsitluse kulu, 25 eurot nõude esitamise kulu ja 3 171,61 eurot kahjustatud sõiduki eest kahju kannatanule hüvitatud summa. Kahjustatud sõiduki eest 3171,61 euro tasumist sõiduki parandanud Veho Eesti AS-le tõendab arve ja maksekorraldus (I kd lk 10-11). Tööde teostamist tõendavad kalkulatsioon ja kokkuvõtted (II kd lk 46-49 pöördel). Kostjad vaidlesid summale vastu leides, et remondi oleks saanud teostada odavamalt ning kasutada odavamaid varuosasid. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd tegemist oli alla kolme aasta vanuse sõidukiga, siis tuli vajalikud osad asendada originaalvaruosadega ning kostjate esitatud kalkulatsioon (II kd lk 6164) ei vasta tekitatud kahjustuste likvideerimisele. Kostjad ei vaielnud vastu liiklusõnnetuse käsitluse ja nõude esitamise kuludele. Seega oli hageja kahju kannatanule tasutud summa põhjendatud ning sellest pool s.o 1623,31 eurot tuleb hüvitada kostjatel hagejale.
18.Viivisest Hageja nõuab kostjatelt viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel seadusjärgses määras perioodi 16.08.2015 kuni 31.08.2015 eest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjatelt hagejale solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,73 eurot. Kostjad ei esitanud viivisearvestusele vastuväiteid. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel alates 01.09.2015. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjatelt hagejale välja alates 01.09.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 1623,31 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1617,58 eurot (1623,31-5,73).
19.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele pooles ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulude nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.