AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali hagi PS ja PS vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3519,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja I : PS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat Kostja II : PS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat
Kohtuistungi toimumise aeg
12.09.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2016 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.08.2015 esitas AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (hageja) Harju Maakohtule hagi PS (kostja I) ja PS (kostja II) vastu kahju summas 3246,61 eurot hüvitamiseks ja viivise 31.08.2015 seisuga summas 11,46 eurot ja alates 01.09.2015 kuni nõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 09.06.2015 Jüri alevikus, XXX maja juures liiklusõnnetus, kus motoroller Aprilia SR 50 Street (reg nr XXXX), mida juhtis PS, kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile Citroen C5 (reg. nr XXXXXX). Liiklusõnnetuse põhjustanud PS oli sündmuse toimumise kuupäeval 13 aastat vana. Motorolleri valdaja tsiviilvastutuse kindlustuse leping oli sõlmitud hagejaga. Liiklusõnnetuse põhjustanud PS-l puudus õnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Citroen kahjustada. Sõiduki remontis Veho Eesti AS ja esitas remondimaksumuse kohta hagejale arve summas 3171,61 eurot, mille hageja hüvitas.
3.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kostjad on PS vanemad. Kuna alla 14. aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest vastutavad VÕS § 1053 lg 1 kohaselt tema vanemad, siis esitab hageja tagasinõude kostjatele. Liiklusõnnetuse käsitluse kulu suurus oli 25 eurot, nõude esitamise kulu oli 25 eurot. Kokku on hageja kahjunõude suuruseks 3246,61 eurot. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Rolleriga sõitsid kostjate poeg ja rolleri omaniku poeg. Rolleri omaniku JK poeg RM istus taga ja PS ees. Poiste kaalu- ja pikkusevahe on väga suur. PS, kes istus rolleri bensiinipaagil, on oluliselt väiksem, kui RM. Ei ole selge, mis põhjusel õnnetus juhtus ja kes rollerit juhtis. Sündmuskohal käis ka politsei, kuid kostjaid ei teavitanud keegi enne, kui nad said tagasinõude kirja 29.07.2015. Seevastu nõuti sündmuskohal PS-lt allkirja liiklusõnnetuse teate lehele. Kostjad ei kiida tema allkirja liiklusõnnetuse teate lehel heaks, kuna teda mõjutati alla kirjutama ning ta oli juhtunust šokis. Rolleri omanik on varasemalt andnud korduvalt oma alaealisele pojale rolleriga sõita ning kostjatele teadaolevalt ongi roller pojale ostetud. Kostjad seevastu ei ole oma pojal lubanud mootorsõidukeid juhtida, kuna tal puudub juhtimisõigus.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 10.05.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 970 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et: a) 09.06.2015 toimus Jüri alevikus, XXX maja juures liiklusõnnetus, kus motoroller Aprilia SR 50 Street kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile Citroen C5; b) Motorolleri omanik JK andis nimetatud sõiduki juhtimisõiguseta alaealistele sõitmiseks; c) Rolleri peal istusid liiklusõnnetuse toimumise hetkel alaealised PS ja RM, kellel puudus vastava mootorsõiduki juhtimise õigus.
7.LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. VÕS § 1057 lg 1 kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. VÕS § 1053 lg 1 kohaselt alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kes juhtis mootorsõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal. Liiklusseaduse § 8 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Kohus leidis, et ainuüksi PS allkiri liiklusõnnetuse teatel ei tõenda, et tema juhtis mootorsõidukit. Arvestades, et PS sai liiklusõnnetuses vigastada ja talle osutas esmaabi kiirabi, saab järeldada, et ta oli pärast liiklusõnnetuse toimumist šokiseisundis. Liiklusõnnetuse teatele alla kirjutades oli alaealine üksi, tema vanemaid sündmuskohale ei kutsutud. Rolleri omanik JK tunnistas 07.04.2016 kohtuistungil, et tema täitis politsei lehe, kuid ei teadnud kindlalt öelda, kes juhtis rollerit. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et sõidukit juhtis just kostjate alaealine poeg.
9.Kuivõrd tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlused mootorsõiduki juhtimise osas on vastuolulised, ei saa nimetatud ütlustega lugeda tõendatuks, kes juhtis mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei saa lugeda politsei vastusest hagejale tõendatuks, et PS juhtis rollerit, kuivõrd politsei on andnud hinnangu lähtuvalt sellest, et PS oli kirjutanud alla liiklusõnnetuse teatisele. Kohus juhtis tähelepanu, et RM sõnul sõideti rolleriga vaid 10 meetrit. PS kinnitas samuti, et sõideti vaid ca 10 meetrit, ning andis ütlusi ka selle kohta, et rolleri käivitas RM. Seega ei saa juhiks pidada just PS. Lähtuvalt eeltoodust ei saa lugeda hagi põhjendatuks ega tõendatuks, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjate poeg juhtis mootorsõidukit. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas Harju Maakohtu 10.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja palub kostjatelt välja mõista kahju summas 3246,61 eurot, viivise 07.06.2016 seisuga summas 212,66 eurot ning alates 08.06.2016 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni.
11.Maakohus on teinud vale järelduse, et rolleri juhtimine PS poolt on tõendamata. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule Politsei- ja Piirivalveameti vastuse selgitustaotlusele, mille kohaselt rollerit juhtis PS. Hageja hinnangul on politsei liiklusõnnetuse sündmuskohal
teinud menetlustoimingud ja tuvastanud liiklusõnnetuse asjaolud. Samuti kinnitab politsei, et rolleri juht on tunnistanud oma süüd.
12.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on liiklusõnnetusele eelnenud läbitud maa pikkus või rolleri käivitanud isik oluline. Tunnistaja PS ütlused kohtus olid vastuolulised. PS väitis, et ta ei tea, kus kohast rollerist hoidis kinni RM. Kui RM oleks hoidnud kinni rolleri lenkstangist, siis oleks pidanud PS seda nägema, kuna tema istus esiistmel. PS tunnistas, et liiklusõnnetuse asjaolude paberi andis talle allkirjastamiseks politsei. Seega oli politsei sündmuskohal enne, kui PS andis liiklusõnnetuse teatele allkirja. Seega ei ole õige ka kohtu tõlgendus, et politsei on andnud hinnangu selle kohta, kes juhtis mootorsõidukit, lähtuvalt sellest, et PS oli kirjutanud alla liiklusõnnetuse teatisele. PS tunnistas vabandamist RM ees ja rolleri remondiks raha andmist (sõbra vahendusel). Hageja hinnangul ei ole kaasreisijal mingisugust moraalset kohustust vabandada liiklusõnnetuse pärast, mida kaasreisija ei põhjusta, samuti anda rolleri remondiks raha.
13.PS ütlused lähevad vastuollu RM ja JK tunnistustega ning Politsei- ja Piirivalveameti vastusega hagejale. PS ei julge rääkida tõtt, kuna kahju tuleks hüvitada tema vanematel. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Vastustajad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Maakohus on hinnangu andmisel küsimusele, kas on tõendatud, et motorollerit juhtis PS, tuginenud muuhulgas tunnistajate PS ja RM ütlustele. TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tõendiks ka tunnistaja ütlus. Eeltoodust järeldub, et tunnistaja ütlus on tõendiks juhul, kui see on seaduses sätestatud protsessivormis. Vastavalt TsMS § 262 lg 2 hoiatatakse vähemalt neljateistaastast tunnistajat ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Harju Maakohus kuulas 07.04.2016 istungil teiste hulgas tunnistajatena üle PS ja RM. Protokollis märgitud isikuandmetest nähtub, et PS on sündinud XX.XX.XXXX ja RM XX.XX.XXXX. Seega olid PS ja RM ülekuulamise ajal 14-aastased. Kuna PS ja RM olid 14-aastased, siis oleks maakohus pidanud neid ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest hoiatama. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks PS ja RM TsMS § 262 lg 2 järgi hoiatanud. Seega ei ole PS ja RM ütlused seaduses sätestatud protsessivormis, mistõttu ei ole nende ütlused käsitletavad tõenditena ning maakohus ei oleks saanud nendele tugineda. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eeltooduga rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
17.Lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja ei ole tõendanud, et PS juhtis motorollerit. Otsuse põhjendustest järeldub, et maakohtule ei olnud selge, kas mootorsõidukit juhtis PS või RM. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus asja lahendamisel tähelepanuta võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 138. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vabaneb kahju hüvitamiseks kohustatud isik vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. Kui maakohus leidis, et kumbki poistest võis motorollerit juhtida, kuid ei olnud tõendatud, kes neist konkreetselt seda tegi, kuulunuks kohaldamisele VÕS § 138. Sellises olukorras ei vastuta kostjad kahju eest juhul, kui on tõendatud, et PS kahju ei tekitanud. Selle tõendamiskoormis on aga kostjatel (VÕS § 138 lg 2). Kui maakohus asja uuel arutamisel peaks asuma seisukohale, et kumbki poistest võis kahju tekitada, kuid ei leia tõendamist, kes konkreetselt seda tegi, tuleb kohaldada ka VÕS § 138 lõiget 3. Nimetatud norm sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Maakohtul tuleb seda pooltega arutada ning anda pooltele võimalus esitada seisukoht kahju tekitamise tõenäosuse kohta.
18.Kuna maakohus on oluliselt rikkunud tõenditega seotud menetlusõiguse norme ega ole arutanud pooltega VÕS § 138 kohaldamist ning selgitanud sellega seonduvat tõendamiskoormist, võis see kaasa tuua ebaõige otsuse. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Kuna tõenditega seotud menetlusnormide rikkumine puudutab olulisi ja otseseid tõendeid selle kohta, kes mootorsõidukit juhtis (s.o PS ja RM ütlusi), siis ei saa neid rikkumisi ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada. Sellises mahus menetlusosaliste seisukohtade ning tõendite väljaselgitamise puhul on tegemist eelmenetluse ülesannete täitmisega TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 mõttes, mis tuleb läbi viia maakohtul. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud ka sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama olulisi tõendeid. Sellisel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada.
19.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.