AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali hagi PS ja PS vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja I: PS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Kostja II: PS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.08.2017 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.08.2015 esitas AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (hageja) Harju Maakohtule hagi PS (kostja I) ja PS (kostja II) vastu kahju summas 3246,61 eurot hüvitamiseks ja viivise 31.08.2015 seisuga summas 11,46 eurot ja alates 01.09.2015 kuni nõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt toimus 09.06.2015 Jüri alevikus, Laste tn 2 maja juures liiklusõnnetus, kus motoroller Aprilia SR 50 Street (reg nr XXXX), mida juhtis PS, kaotas juhitavuse ning sõitis otsa pargitud sõidukile Citroen C5 (reg. nr XXXXXX). Liiklusõnnetuse põhjustanud PS oli sündmuse toimumise kuupäeval 13 aastat vana. Motorolleri valdaja tsiviilvastutuse kindlustuse leping oli sõlmitud hagejaga. Liiklusõnnetuse põhjustanud PS-l puudus õnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Citroen kahjustada. Sõiduki remontis Veho Eesti AS ja esitas remondimaksumuse kohta hagejale arve summas 3171,61 eurot, mille hageja hüvitas.
3.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kostjad on PSi vanemad. Kuna alla 14. aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest vastutavad VÕS § 1053 lg 1 kohaselt tema vanemad, siis esitab hageja tagasinõude kostjatele. Liiklusõnnetuse käsitluse kulu suurus oli 25 eurot, nõude esitamise kulu oli 25 eurot. Kokku on hageja kahjunõude suuruseks 3246,61 eurot. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Rolleriga sõitsid kostjate poeg ja rolleri omaniku poeg. Rolleri omaniku JK poeg RM istus taga ja PS ees. Poiste kaalu- ja pikkusevahe on väga suur. PS, kes istus rolleri bensiinipaagil, on oluliselt väiksem, kui RM. Ei ole selge, mis põhjusel õnnetus juhtus ja kes rollerit juhtis. Sündmuskohal käis ka politsei, kuid kostjaid ei teavitanud keegi enne, kui nad said tagasinõude kirja 29.07.2015. Seevastu nõuti sündmuskohal PS-lt allkirja liiklusõnnetuse teate lehele. Kostjad ei kiida tema allkirja liiklusõnnetuse teate lehel heaks, kuna teda mõjutati alla kirjutama ning ta oli juhtunust šokis. Rolleri omanik on varasemalt andnud korduvalt oma alaealisele pojale rolleriga sõita ning kostjatele teadaolevalt ongi roller pojale ostetud. Kostjad seevastu ei ole oma pojal lubanud mootorsõidukeid juhtida, kuna tal puudub juhtimisõigus. Menetluse käik
5.Harju Maakohus jättis 10.05.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.09.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 29.08.2017 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja kostjate menetluskulud hageja kanda.
7.Määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda VÕS § 1053 ja § 1057 kostjate vastu hagi esitamist. VÕS III kommenteeritud väljaande § 1053 kommentaari 3.1.1. kohaselt ei saa paragrahvi 1053 lõiget 1 rakendada riskivastutuse puhul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-129-11 punktis 9 leidnud, et vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud VÕS 53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Riskivastutuse olemusest
tulenevalt – kuna see on süüst sõltumatu vastutus – ei ole deliktivõimetus riskivastutust välistavaks asjaoluks, sest deliktivastutus kuulub süü elemendi hulka. Seega on riskivastutuse kohustatud subjektiks muu hulgas deliktivõimetu isik (vt T.Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted, 2012 p 6.4.4., 6.6.2.; VÕS III Kommenteeritud väljaanne, 2009 § 1056 p 3.3.1).
8.Maakohus leidis, et istudes õnnetuse toimumisel sõidukil, omas(id) PS ja/või RM sõiduki suhtes otsest valdust, kuna teostasid otseselt tegelikku võimu asja suhtes. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et motorolleril Aprilia SR 50 Street (reg nr XXXX) istusid õnnetuse toimumise hetkel eespool PS (sündmuse toimumisel 13 aastane) ja tagapool RM, kes ei omanud mootorsõiduki juhtimise õigust, siis tuleb hagi kostjate (PS vanemate) vastu jätta läbi vaatamata, kuna riskivastutuse puhul vastutab kahju eest alla 14-aastane isik ise, mitte tema vanemad. Määruskaebus
9.04.09.2017 esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada. Riskivastutuse kohaldamine on hagejale üllatus. Hageja on soovinud kahju hüvitamist VÕS § 1053 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Maakohus ei põhjendanud, miks ei kohaldu antud juhul VÕS § 1056 lg 3, mille kohaselt on lubatud ka õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine. Riskivastutuse olemasolu ei välista muul alusel tekkiva kahju hüvitamise nõuete esitamist. PS teo õigusvastasus võis tuleneda ka LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 32 lg 1 p 2 nõuete rikkumisest. Vastus määruskaebusele
10.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.08.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
13.Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja § 436 lg 1 peab kohtumäärus olema põhjendatud. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna VÕS § 1053 lõiget 1 ei saa rakendada riskivastutuse (VÕS § 1057) puhul. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks ei või kostjad vastutada kahju eest delikti üldkoosseisu alusel koosmõjus LkindlS § 53 lg 2 p-ga 3. Olukorras, kus kahju tekitatakse suurema ohu allikaga, ei ole riskivastutus ainsaks võimalikuks vastutuse aluseks. VÕS § 1056 lg 3 sätestab, et käesolevas jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. LkindlS § 53 lg 2 p 3 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või
2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Vastavalt VÕS § 1053 lg-le 1 vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.
14.Hageja on eeltoodud vastutuse alusele tuginenud, kuid maakohus ei ole võtnud selles osas seisukohta ega selgitanud, miks ei vastuta kostjad kahju eest ülalmärgitud normide alusel. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.